Poliitika – Arvamusfestival https://2019.arvamusfestival.ee Wed, 07 Aug 2019 10:41:37 +0000 et hourly 1 https://wordpress.org/?v=6.5.2 Arvamusfestival algab kontserdiga kirikus https://2019.arvamusfestival.ee/?p=17115 Wed, 07 Aug 2019 10:41:37 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=17115 → ]]> Kui tavaliselt on arvamusfestivali kultuuriprogramm saanud alguse reedel, samal päeval, kui algavad esimesed arutelud, siis sel aastal antakse avakontsert juba neljapäeva hilisõhtul ja seda väga huvitavas kohas, nimelt Paide Püha Risti kirikus. Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. See on ainulaadne kontsert, sest niisuguses koosseisus nad varem esinenud ei ole. 

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

]]>
Arutelust algatuseni. Alusta juba täna! #rahvaalgatus https://2019.arvamusfestival.ee/?p=16842 Fri, 26 Jul 2019 21:02:33 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=16842 → ]]> Rahvaalgatus.ee kutsub festivalil toimuvate aruteludega seotud algatusi juba praegu oma keskkonda üles riputama. Kui sul on suurepärane idee või oled märganud teravat probleemi, siis ära pelga ning alusta rahvaalgatust enne festivali. Siis saab algatus saab külge Arvamusfestivali märgi.

Alates 2014. aastast saavad Eesti kodanikud riigikogule ühiseid ettepanekuid esitada. 2016. aastal sündis keskkond Rahvaalgatus.ee, mille kaudu on võimalik ettepanekutele koguda digiallkirju ning ühine pöördumine parlamendini toimetada. 

Arvamusfestivali aruteludest on tänaseks sündinud kaks rahvaalgatust. Eesti Roheline Liikumine algatas PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise strateegia ning Päästeliit ilutulestiku maksustamise vabatahtlike päästjate toetuseks. Aitäh, et olete rajanud teed ning oma arutelu algatuseks vorminud!

Tänavu kutsub Rahvaalgatus.ee algatusi looma juba enne festivali. Paides Keskväljaku alal on üles seatud Rahvaalgatus.ee telk, kus oma algatusele tähelepanu saada ning toetajaid ja allkirjastajaid leida!

Kolm sammu enne festivali:
1) loo algatus rahvaalgatus.ee keskkonnas,
2) kopeeri sinna oma arutelu kirjeldus,
3) kirjuta abi@rahvaalgatus.ee ning sinu algatusele lisatakse Arvamusfestivali märk.

Riigikogusse pöördumiseks vajalik 1000 allkirja ei ole väike hulk. Edukad kampaaniad vajavad toetajaid. Sinu algatust levitame Arvamusfestivali kanalites nii enne kui pärast festivali! Sul on võimalus panna kokku esimene rahvaalgatus, mis jõuaks riigikoguni kohe pärast festivali!

Rohkem infot https://2019.arvamusfestival.ee/rahvaalgatus/.

]]>
Festivalil kohtuvad erakonnad valijatega https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15384 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15384#respond Thu, 09 Aug 2018 12:51:47 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15384 → ]]> Kõrgeima võimu esinduskokku valitud erakonnad on Arvamusfestivalile alati väga oodatud. Eriti sisulised ja tasakaalustatud arutelud, mis vastavad heale arutelutavale ja kus kogutakse erakonna ideedele tagasisidet kodanikelt. 2019. aasta Riigikogu valimistele eel võiks ligi 10 000 külastajaga Arvamusfestival olla sisukate ja edasiviivate poliitiliste diskussioonide kohaks, kuid erakondadele ka väga sobiv võimalus suhelda valijatega, kirjutab festivali eestvedaja Maiu Lauring.

Sarnaselt varasematele aastatele pakkusime igale erakonnale ühepäevast ala kolmeosalise programmiga, kuid tänavu paari uuendusega. Ootasime erakondadelt selgelt ühte erakondadevahelist ja ühte kaasavat arutelu. Osale neil aruteludel ja anna meile ka teada, kuidas oli!

ERAKONDADEVAHELISED ARUTELUD
Arvamusfestivali külastajad ootavad erakondade aladelt kõige rohkem seda, et toimuks huvitav dialoogi maailmavaadete ja arvamuste vahel. Igas erakonna telgis toimub üks selline arutelu, kuhu on kutsutud eri seisukohtade ja positsioonidega osalejaid ka teistest erakondadest. Aruteluteemad on välja pakkunud kutsuv erakond ning arutelujuht on soovitavalt väljaspool parteisid.

10. AUGUST

Kell 18.00 Sotside alal “Kas solidaarsele ravikindlustusele on alternatiivi?”Kas Haigekassa on efektiivne või mitte? Solidaarse ravikindlustuse eest seisab töö- ja terviseminister Riina Sikkut, kellega debateerivad Reformierakonna esinaine Kaja Kallas ja teadlane Taavi Tillmann. Arutelu juhib Allar Tankler.

11. AUGUST

Kell 11.00 Keskerakonna alal “Kas päästame eakad vaesusriskist?”
Kaia Iva (Isamaa), Helmen Kütt (SDE), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ja Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik). Arutelu juhib endine sotsiaalminister Jaak Aab.
Kell 16.00 Reformierakonna alal „Kas maksud on karistus või õnnistus?“
Jevgeni Ossinovski (SDE), Jürgen Ligi (Reformierakond), Marko Pomerants (Isamaa) jt. Tegemist on nn tagurpidi intervjuu formaadiga: arutelu juht on rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Kui tavaliselt on poliitik ministeeriumi kantsleril n-ö pea kohal, siis nüüd küsib kantsler põhjendusi valitud poliitikatele.
Kell 18.00 Isamaa alal “Kas II pensionisammas on raha põletamine?”
Lisaks Riigikogu liikmetele Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Eiki Nestor (SDE) osalevad poliitikavälised eksperdid: Kristjan Järvan (ettevõtja), Kristi Saare (Tuleva Tulundusühistu kogukonna juht) ja Mart Jesse (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees). Arutelu juhib Kalle Muuli.

Erakondadevaheliste debattide soodustamiseks lisasime omalt poolt väikese vimka – kui planeeritavas debatis on vaid oma erakonna inimesed, siis on Arvamusfestivalil õigus tuua mängu must hobune ehk saata omalt poolt üks inimene diskussiooni juurde. Seda võimalust tuli meil kasutada vaid korra. Vabaerakonna alal 10. augustil kell 13.05 toimub „Kuum debatt: kuidas rakendada kolme lapse poliitikat?“, kus osalevad Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikmed Monika Haukanõmm ja Jüri Adams, saatejuht Mikko Nõukas ning Arvamusfestivali kutsel seksuaaltervise ekspert Kristina Birk-Vellemaa.

KAASAVAD ARUTELUD
Arvamusfestivali külastajad hindavad võimalust vahetult suhelda poliitikutega. Soovitakse otse küsida ja oma arvamust avaldada, olla ära kuuldud ja mõistetud. Nii palusime tänavu erakondadel tuua oma ala programmi vähemalt ühe sellise arutelu, mille eesmärk on ideede tutvustamise asemel erakonna ideid testida ja neile tagasisidet saada. Arutelu toimub grupiaruteluna ja inimeste kaasamist soodustavas formaadis, nt maailmakohvik vms.

10. AUGUST
Kell 13.00 Sotside alal “Kas tulevikus oleme tööd tehes õnnelikumad?”
Arutelu korraldavad Noored Sotsiaaldemokraadid ja arutelu juhib nende president Joosep Vimm.

11. AUGUST
Kell 12.00 Isamaa alal “Kuidas saada palju lapsi?”
Arutelu juhib ajakirjanik Marii Karell, osalevad Priit Sibul (Riigikogu liige, nelja lapse isa), Siiri Oviir (Eesti Naisliidu esinaine) ja Kerstin Meresma (Postimehe ajakirjanik).
Kell 13.00 Keskerakonna alal “Maailmakohvik, Keskerakonna 101 rahvakohtumise raames”. „Sina räägid – poliitikud kuulavad!“ nii kõlab erakonna üleskutse ja meie julgustame – tule kohale ja näed oma silmaga, kas see päriselt nii ka on. Kaasa saab rääkida erinevatel teemadel hariduspoliitikast regionaalpoliitikani. Laudkondi juhivad tuntud poliitikud Keskerakonnast.
Kell 14.00 Reformierakonna alal „Mis on patriotism?”
Alustuseks saavad reformierakondlased ja tuntud avaliku elu tegelased väga lühidalt sõna patriotismi defineerimiseks. Seejärel toimub ühine arutelu, mille eesmärk on patriotismi erinevad tähendused lahti häkkida.

Üsna loominguliselt on tänavusi juhiseid rakendanud Vabaerakond! Vabaerakonna telk Paide Arvamusfestivali erakonnaalal on reedel 10. augustil ühtlasi vabaõhu raadiostuudio. Arutelude vahele toimuvad intervjuud festivalikülalistega ja erakondadevaheline meelelahutuslik mälumäng.

MÄRKA KA SEDA!
Et Arvamusfestivalil kõlaksid ka EKRE ideed ja saaks EKRE poliitikutega suhelda, võtsid EKRE Järva- Ja Viljandimaa osakonna inimesed nõuks tuua festivalile kaks arutelu, mis toimuvad Vanalinna kohviku õuealal. Poliitmaastikule uue tulijana siseneva Eesti 200 eestvedajad on lubanud olla kohal aktiivsete osalejatena, küsijate ja kommenteerijatena erakondade aruteludel.

ERAKONNAJUHTIDE ARUTELU
On juba traditsiooniks kujunenud, et Arvamusfestivali viimane arutelu on parlamendierakondade esimeeste debatt. Kui kõik arutelud teistel aladel on lõppenud, algab laupäeval, 11. augustil kell 20 ERRi alal erakonna esimeeste debatt teemal „Kuidas me kestame?“. Tänavu esmakordselt selgus teema rahvahääletusel ning mure Eesti riigi ja rahvuse kestvuse pärast edestas poliitilise suhtluskultuuri ja riigireformi teemasid. Osalevad Mart Helme, Andres Herkel, Kaja Kallas, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja arutelu juhib Taavi Eilat. Sõna saavad ka Roheliste erakonna esindaja Zuzu Ismailova ja Eesti 200 esindaja Kristina Kallas.

Tekst: Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

]]>
https://2019.arvamusfestival.ee/?feed=rss2&p=15384 0
Ennetus ja teadlikkus turvatunde teenistuses #turvalisusjatervis https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15224 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15224#respond Sun, 05 Aug 2018 13:55:55 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=15224 → ]]> Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal on ERGO eestvedamisel kesksel kohal ennetus ja teadlikkus. Tervis ja turvalisus on mõisted, millele me ei mõtle, kui nendega on kõik korras. Õnnetus ei hüüa tulles. Dementsus ei ulata sulle infovoldikut, depressioon ei registreeri end ise arsti vastuvõtule ning tulekahju ei veendu päästjate valmisolekus kolme minutiga sündmuspaigale jõuda. Kui õnnetus on käes, on enamasti hilja midagi midagi muuta. Tegutsema tuleks hakata kohe ning esimeseks sammuks on teadlikkuse kasv ja sellel põhinev ennetustegevus, mõtisklevad festivali vabatahtlikud Juhani Jaeger ja Anneli Rääbis.

Mitmel minu lähikondsel esineb vaimse tervise probleeme?
Turvalisuse ja tervise alal toimub kahel päeval seitse arutelu, millest lausa kolm keskenduvad vaimsele tervisele. Fookuses on dementsus, ärevushäire ning depressioon. Neid teemasid on lihtne ignoreerida. Arvamus, et keegi lähiringkonnast, töökaaslastest ega tuttavatest ei puutu kunagi nende haigustega kokku, on statistikat vaadates tõenäoliselt ekslik. Mõelgem kas või laste ja noorukite vaimsetele häiretele, mille all on kannatanud iga viies laps – ca 2 last ühe jalgpallimeeskonna kohta…

Haigused ei puuduta peaaegu kunagi ainult haiget ennast, vaid ka pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi ning sotsiaalsüsteemi kulude kaudu meid kõiki. Aruteludes vaadeldakse erinevad haiguste avaldumise viise ja põhjuseid, esmaseid samme probleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Haiguste õigeaegne avastamine ning kohane ravi aitavad vältida probleemide süvenemist. Valehäbil ja probleemide salgamisel ei tohi olla meie mõtlemises kohta.

WHO 2012. a andmetest selgub, et Eestis kannatab dementsuse all enam kui 13 000 inimest. Haigestumine suureneb seoses rahvastiku vananemisega. Teadaolevalt ei ole leitud ühtki vahendit haiguse progresseerumise peatamiseks. Mida tähendab dementse inimese eest hoolitsemine, millised on praegu kättesaadavad teenused, mida toob tulevik? (L ,11.08 kl 14.00-15.30)

Igal viiendal lapsel vanuses 1-15 eluaastat esinenud mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme. Miks diagnoositakse depressioon juba lasteaialastel, kui kogu maailm peaks olema täis mängu ja naeru? Miks mõeldakse enesetapust juba põhikoolis, kui terve elu peaks olema veel ees ning kõik uksed valla? (L, 11.08 kl 12.00-13.30)

Ennetusest räägitakse tavaliselt „mida mitte teha“ ja „kuidas vältida“ võtmes. Seevastu ärevushäire teemaline arutelu on provokatiivne ning küsib hoopis küsimusi: Mida teha, et tavapärasest muretsemisest ja ärevusest saaks ärevushäire? Kuidas toimida, et ärevushäired püsiks, süveneks ning ei lähekski üle? Kuidas saada mitu ärevushäiret korraga? (R, 10.08 kl 18.00-19.30)

Kes vastutab?

Teine teemade ring turvalisuse ja tervise alal võib üldistada kui küsimust vastutuse jagunemist. Teatav osa vastutusest jääb alati inimese enda kanda, kuid osa sellest jaotub ka kogukonna liikmete ja laiemalt kogu ühiskonna vahel. Esineb olukordi, kus tuleb märgata teisi enda ümber ja lasta ka ennast märgata. On asju, mida inimene saab teha iseenda, kogukonna või ühiskonna heaks.

Üks lähemaid ja käegakatsutavamaid näiteid sellest on vabatahtlikud päästekomandod. Sootuks laiaplaanilise vaate annab aga geenidoonorluse temaatika. Eesti Geenivaramusse koguneb üha enam informatsiooni. Ühest küljest avab selle analüüsimine uusi perspektiive rahvastiku tervise hindamisel. Teadus- ja arendustegevus juba iseenesest on osa ühiskondlikust vastutusest. Teisalt saab geenidoonorlust käsitleda ka üksikisiku vastutuse aspektist ühiskonna ees: sul on võimalus anda endast midagi, millest teadusuuringute tulemusel saab kasu kogu ühiskond.

Kuidas saada inimene õigel ajal arsti juurde? Kes vastutab? Inimene ise? Või ka tööandja, perekond, kogukond, ühiskond? Kui aga arstijärjekorrad on pikad? Kui arstiabi pole piisavalt kättesaadav? Mis roll võiks olla vabatahtlikul ravikindlustusel? (R, 10.08 kl 14.00-15.30)

Geenidoonorlus kui valdkond on huvitav kombinatsioon kasulikkusest teadusele, meditsiinile ning ka üksikisikutele, kes on oma geeniandmed Eesti Geenivaramule andnud. Mida nende andmetega aga tehakse ning milline on nende roll haiguste ennetamisel ja paremal ravil? (R, 10.08 kl 16.00-17.30)

Kogukondliku vastutuse ning suure ohuteguri üheks puutepunktiks on tuleohutus ning vabatahtlikud päästjad. Kes vastutab meie turvalisuse eest, kui päästeteenuse osutamine jääb üha enam vabaühenduste kanda? Kelle ülesandeks jääb sellise tendentsi korral vabatahtlike päästjate motivatsiooni, valmisoleku ja ressursside tagamine? Kas otsa tuleb vaadata riigile, kohalikule omavalitsusele, ettevõtjatele, eraisikutele? (R, 10.08 kl 12.00-13.30)

Turvalisuse ja tervise ala tegevused Arvamusfestivalil võtab kokku ERGO Kindlustuse programm riskikäitumise teemal. Arvamusfestivali külastajatel avaneb võimalus kogeda enda riskikäitumise mõju ning osaleda tegevustes, mis õpetavad toimetulekut ohuolukorras. Nii on võimalik liiklusesse minemata proovida autojuhtimise ajal sõnumit saata. Näis, kas pärast simulaatorit soovib keegi seda ka päriselus veel teha! Samuti saad teada, kui kiiresti priitahtlikud või kutselised päästjad sinu juurde jõuavad, kui kodus koer küünlaga pahandust teeb või maal saunaõhtu üle käte läheb. Kuidas ise tulekahju kustutada? (L, 11.08 kl 16.00-17.30)

Küsimusi on palju, vastuseid veel vähevõitu. Kohtume Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal, kus need ja paljud teised küsimused luubi alla võetakse!

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlikud Anneli Rääbis ja Juhani Jaeger
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

]]>
https://2019.arvamusfestival.ee/?feed=rss2&p=15224 0
Sekunditega Paidest Süüriasse https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11954 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11954#respond Sun, 14 Aug 2016 10:37:25 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11954 → ]]> Paide keskväljaku rändealal sai Arvamusfestivali teisel päeval kogeda virtuaalreaalset filmi “Pilved Sidra kohal” (“Clouds over Sidra) ning tunda selle kaudu omal nahal pagulaslaagri elu.

Foto: Kärt Vajakas

 

Eesti Pagulasabi/UNHCR telgis sai vaadata kaheksa minuti jooksul elu Za’atari pagulaslaagris Jordaanias, mis on koduks üle 100 000 süürlasele, kes on põgenenud naaberriikidest sõja ja vägivalla eest.

Selle virtuaalreaalsusega sai vaadata sealset laagrielu koos 12-aastase Sidra-nimelise tüdrukuga, kes on selles pagulaslaagris elanud alates 2013. aasta suvest. Samal ajal kui jälgisime Sidra elu koolis ja jalgpalliplatsil mängimas ning vaatasime ringi tema telgis, mis on tema koduks, rääkis väike tüdruk kõrvaklappidesse kõigest sellest, milline elu pagulaslaagris välja näeb.

Kogu seda Za’atari pagulaslaagrit oli võimalik vaadata virtuaalreaalsuses 360º vaatenurga alt. See tähendab, et kõikides ruumides ja jalgpalliväljakul sai vaadata ümberringi täpselt nagu oleks ise seal samas kohapeal olnud ja seda kõike jälginud.

Kuna pagulasteema on maailmas praegu väga aktuaalne teema, siis on virtuaalreaalsus erakordne võimalus astuda korraks välja oma igapäevasest elust ja näha, kuidas ja millistes oludes pagulaslaagrites elatakse.

]]>
https://2019.arvamusfestival.ee/?feed=rss2&p=11954 0
Enne kui energiat tootma hakata, tuleks vähendada energiakulu https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11907 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11907#respond Sat, 13 Aug 2016 18:14:19 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=11907 → ]]> Umbes viiesajast Elektrilevi võrku ühendatud väiketootmisseadmest on kakssada liitunud võrguga paari viimase aasta jooksul. Energiaalal peetud arutelus „Energiatarbijast energiatootjateks?“ jäi aga kõlama mõte, et enne kui hakata ise elektrit tootma, tuleks üle vaadata oma tarbimisharjumused, samuti tuleks rõhku panna pigem hoone soojapidavaks muutmisele.

Viimastel aastatel on turule lisandunud suur hulk mikrotootjaid, kõige kiirema võidukäigu on teinud väikesed päikeseelektrijaamad. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Meesak on üks Eesti esimesi mikrotootjaid: neli aastat tagasi võttis ta oma III pensionisambasse paigutatud raha välja ja pani selle katusele ehk rajas oma isikliku päikeseelektrijaama. Ta väidab, et 10-12-aastase tasuvusajaga on see kindlam pensionisammas kui mistahes fond. Meesak kinnitab, et tegelikkus on osutunud prognoosidest paremaks: aastas ostab ta elektrit umbes 5000 ning müüb 600–7000 kWh eest. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et esmalt tuleks siiski üle vaadata oma tarbimisharjumused. „Paneelide paigaldamine on vanade majade puhul siiski äärmuslik säästuabinõu, esmalt tuleb maja korralikult soojustada ja optimeerida energiatarbimist,“ sõnab ta. Ise kärpis ta tarbimist pärast paneelide paigaldamist ning siis selgus, et nii võimsat päikeseelektrijaama poleks tegelikult vaja olnudki.

Sama meelt on Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis. „Odavam kui paigaldada paneele on maja korralikult soojustada,“ jagab ta kogemust. Leis ei usu, et Eestis tuleks suurt mikroelektrijaamade buumi, pigem tõusebki fookusesse hoonete energiatõhusus, mida rõhutavad ka Euroopa Liidu energiasäästunõuded: alates 2021. aastast tohib ehitada vaid liginullenergiamaju. See omakorda toob kaasa üldisema turumudeli muutuse. „Kui tuleb rohkem energiatõhusaid hooneid, pole lokaalne küte, näiteks maaküte, enam nii mõttekas. „Siis on soodsam pigem kaug- või elektriküte,“ arvab Leis.

Eesti Energia energiamüügi tootearendusjuht Teet Kerem märgib, et meid ootab suur mõttemallide muutus just tarbijatena: ideaal oleks, kui kogu rahvas tarbiks energiat siis, kui see on mõistlik. Vastused küsimusele, kes oleks nõus duši all käiku tund aega edasi lükkama, näitavad aga, et selliseks tarbijakäitumise muutuseks veel valmis ei olda.

]]>
https://2019.arvamusfestival.ee/?feed=rss2&p=11907 0
Kus ja kes on Eesti maailmas? https://2019.arvamusfestival.ee/?p=7880 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=7880#respond Mon, 10 Aug 2015 13:03:34 +0000 https://2019.arvamusfestival.ee/?p=7880 → ]]> AF_eesti maailmas

Meie ühiskond on veel võrdlemisi nooruke. Tänagi On mitmeid teravaid teemasid, mis vajavad avatud, argumenteeritud arutelu ning lahti mõtestamist. Selle üle, milline on Eesti roll maailmas, kuidas suhestuda erinevate kogukondadega ja inimestega, kuidas haakub Eesti tegevus teiste riikidega ja kuhu me õigupoolest liigume, arutletakse Eesti maailmas teemaalal.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on eesmärk tuua festivalile läbilõige arengukoostöö olulisematest teemadest ning anda sõna seda kujundavatele osapooltele. “Arutlusele tuleb näiteks idapartnerluse riikide tulevik nende endi noorte silmade läbi, Eesti panus globaalse vaesuse vähendamisse ning e-riigi eksport. Teema-ala lõpuarutelus uurime, kuidas saame ise maailma paremaks muuta ja miks see nii raske võib tunduda,“ lisas Karolin.

Teemaala pakub võimaluse mõtiskleda teemadel, millele me iga päev ehk nii sügavuti ei mõtle, ent mis oluliselt mõjutavad ühiskonda ning selle kujunemist ja arengut tervikuna. Muuhulgas ootab ees põnev venekeelne arutelu idapartnerlusriikide tuleviku üle nelja noorega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast. Arutlusele tuleb, kuidas nende põlvkond näeb enda riigi tulevikku ja mis saab demokraatiast idas.

Eesti maailmas teemaala toob kuulajateni ka arutelu Eesti välispoliitikast ning muuhulgas värske välisministri Marina Kaljuranna mõtted. Koos teiste välispoliitikutega mõeldakse, kas oleks aeg hakata arenguabi rohkem kulutama ja kuidas aitab Eesti maailmas rahu luua.

Eesti maailmas teemaala sünnib Arengukoostöö Ümarlaua, Balti Uuringute Instituudi, MTÜ Mondo ning E-riigi Akadeemia koostöös.

Foto: Kaupo Kalda / photos.visitestonia.com

]]>
https://2019.arvamusfestival.ee/?feed=rss2&p=7880 0