„Esimesel aastal toimus 80 arutelu, millest enamiku korraldas festivali meeskond ise. Aastatega on arutelude arv kasvanud, ületades eelmisel aastal ka kahesaja arutelu piiri. Otsustasime sel aastal programmi vähendada nii arutelualade kui ka arutelude osas ja võib öelda, et see otsus oli õigustatud, sest programmis oli märksa enam hästi läbi mõeldud eesmärgi ja vormiga arutelusid ning ka festivalialal oli mugavam olla. Muutumatu on aga see, et festival ise korraldab vaid erakonnaesimeeste debatti ning ülejäänud programm valitakse jaanuarikuisesse ideekorjesse esitatust,“ võrdles festivali eestvedaja Ott Karulin.

Ta lisas, et kuigi festivali kontseptsioon on jäänud samaks, siis on arutelude kvaliteet ja vorm iga aastaga üha kvaliteetsem. „Iga aastaga suureneb arutelude korraldajate valmidus teha arutelusid teistmoodi, mõeldes ka sellele, kuidas arutelule tulnuid kaasata ning mis saab nende tõstatatud teemaga peale festivali. Üks vahva näide on täna toimunud jalgpallimäng ja sellele järgnenud sisuline vestlusring selle üle, kuidas spordiga sotsiaalseid harjumusi edendada ja turvatunnet suurendada,“ ütles Karulin.

Festivali teise päeva lõpus toimunud arutelus “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” diskuteeris ka Soome Vabariigi 11. president Tarja Halonen, kes puudutas oma avakõnes teemasid alates põlissoomlaste edust lõpetades meedia vastutuse ja vihakõne kriminaliseerimisega.

Arvamusfestivalil on igal aastal omal kohal ka mitmekülgne kultuuriprogramm. Juba juulis algas Keskväljakul ruumieksperiment, millega võeti jalakäijatele ruumi juurde. Väljakul said inimesed kasutada hubaseid istumisalasid ja aktiivseid ajaveetmisvõimalusi, näiteks pinksilauad ja rannavolle. Ruumieksperimendi koordinaator Elo Kiivetile teeb suurt rõõmu, et eksperiment nii hästi omaks võeti ja inimesed seni tühjalt seisnud Keskväljaku ellu äratasid ja seda ka festivalivälisel ajal. “Kuu pikkune testperiood tõestas, kui lihtne on tegelikult muuta ruum inimsõbralikuks ja aktiivseks. Erinevad tegevusvõimalused, hubasus ja rohelus meeldis kõigile – nii kohalikele kui ka festivalikülalistele. Kindlasti võiks seda korrata, aga seekord pikema perioodi jooksul ja seeläbi lükata käima juba püsivalt õdusa keskväljaku valmisehitamine,” ütles Kiivet.

Kuues Arvamusfestival toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal 10.-11. augustil ikka Paides.

Arvamusfestival tänab oma selle aasta toetajaid: Paide linna, Järvamaa Omavalitsuste Liitu, Swedbanka, Euroopa Komisjoni esindust Eestis, KÜSKi, Euroopa Parlamendi Infobürood, Avatud Eesti Fondi, rahvaalgatus.ee, SpeakSmarti ja palju teisi. Festivali ühe ala toetajateks olid ka SA Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Fotogalerii leiab siit (täiendame jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival/

Mäng algab. Esimene küsimus: “Maailmas keskmiselt on 30-aastane mees käinud koolis 10 aastat. Kui kaua on koolis käinud sama vana naine?” Vastuseks saab valida kas üheksa, kuus või kolm aastat. Mõtlen ja kõhklen ning hakkan liikuma kolme-aasta vastuseposti suunas. Enamik osalejaid on minuga sama meelt. Kõige vähem on inimesi üheksa-aasta vastuse juures. Arutame enda rühmas, et kuigi Eestis on naised haritumad kui mehed, siis ülejäänud maailmas ei ole naiste roll ühiskonnas ja nende võimalused haridusele niivõrd head. Rühmakaaslased noogutavad kaasa.  Üllatus on suur, kui mängujuht teatab, et õige vastus on üheksa aastat ehk maailmas keskmiselt ei jää naiste haridustee üldsegi palju lühemaks kui meestel. Varem oli ebavõrdsus suurem, kuid olukord on ajaga märkimisväärselt paranenud. Üheksa-aasta vastajad juubeldavad, meie teeme suuri silmi.

Teine küsimus: “Kuidas on viimase saja aasta jooksul muutunud loodusõnnetustes surma saanud inimeste arv? Rohkem kui kaks korda suurenenud, jäänud samaks või rohkem kui kaks korda vähenenud?” Mõtlen kliimasoojenemise peale ning sellele, et rahvastikutihedus on suurenenud, mistõttu on looduskatastroofid ehk tänapäeval surmavamad. Samas on jällegi meditsiin hoogsalt arenenud. Jään keskmise vastuse juurde. Osalejad jaotuvad nüüd palju võrdsemalt. Õige vastus on, et hukkunute arv on rohkem kui kaks korda vähenenud. Hakkan vastuste loogikast ja sõnumist aru saama.

Mida rohkem küsimusi järgneb, seda optimistlikumaks vastajad muutuvad. Vihmasabinad tekitavad trotsi, kuid vastused teevad meele heldeks. “Mis oli 2015. aastal sündinud lapse keskmine oodatav eluiga? 50? 60? 70 aastat?” 50 juurde ei liigu kedagi, enamik on õige vastuse 70 juures. Hurraa!

Mängujuht Sigrid Solnik selgitab, miks inimesed kipuvad arvama, et olukord maailmas on üldiselt kehv ja halvenemas. Esiteks on suur mõju meedial, kelle kajastuses on negatiivsed sündmused suurema kaaluga kui päriselus. Teiseks on inimloomuses üldistada: kui kuuled-tead mõnda fakti kellegi kohta, on kiusatus laiendada seda suurematele inimrühmadele. Kolmandaks on tihti meie faktid aegunud. Neljandaks võime oma isiklikke hirme omatahtsi suurendada: näiteks kui kardan terrorismi, siis igagi väiksem kild terrorirünnakute kohta kinnitab arusaama, et terrorism on üha kasvav probleem.

Igati eduka projekti Noored Kooli eestvedaja Liis Prikki arvates võiks kohustuslik õpetajateenistus olla Noored Kooli edasiarendus, kuna see programm on näidanud teenistuse vajalikkust. “Tehnilisi takistusi selleks ei ole. Uute õpetajate ettevalmistus peab aga olema põhjalik, õpetamise oskust tuleb harjutada tagamaks kvaliteet. Kui meil on inimesi, kes suudavad oma teadmistega olla õpetajana kasulikumad kui kontoris, siis me peame nad üles leidma ja koolides rakendama,” leidis ta.

Eesti Reservohvitseride Kogu juht Andre Lilleleht tõmbas paralleele ajateenistusega ja mõtiskles, kas poleks parem luua n-ö vabatahtlike reservõpetajate armee, kes saaks vajaduse korral õpetajaid asendada. “Kaitsevägi on näidanud, et kõige professionaalsemad on need, kes on valinud oma eriala teadlikult, vabatahtlikult,” sõnas ta.

Tööandjate Keskliidu haridusnõunik oli kohustusliku õpetajateenistuse idee suhtes kõige skeptilisem: “Ettevõtjad käivad juba praegu koolides tunde andmas, vabatahtlikult. See süsteem toimib ja nad teevad seda rõõmuga. Pealegi ei sobi iga inimene õpetajaks.”

Arutelu liikus kiirelt sellele, et enne igasuguse kohustuse kehtestamist peaks mõistma, miks on õpetaja amet ühiskonnas niivõrd alaväärtustatud. Kuidas “meelitada” tagasi neid õpetajaks õppinuid, kes ei tööta praegu õpetajana? Kuidas hinnata rohkem olemasolevaid õpetajaid, kes muretsevad haridusolukorra pärast ja on juba praegu valmis panustama? Neile leiab ehk põhjalikumad vastused mõnest hariduse ala arutelust.

Õpetajateenistuse puudusi ja eeliseid vaagisid väikestes ringides ka kuulajad. Nemad leidsid üksmeelselt, et õpetajaameti peaks ikkagi valima vabatahtlikult. Lisaks visati õhku idee hoopis laiemast vaatest ehk kooliteenistusest. Koolid vajavad õpetajate kõrval paljude muude spetsialistide abi: abiõpetajad, nõustajad, projektijuhid jt. See looks haridussüsteemis sidusust ning tooks ettevõtted ja lapsevanemad koolidele lähemale.

Festivali eestvedaja Ott Karulini hinnangul möödus festivali esimene päev ootuspäraselt mõnusalt. „Arvan, et oleme viie aastaga suutnud üheskoos luua midagi nii tugevat ja vajalikku, et ei pea inimesi tikutulega festivalile otsima ega põrutavaid diskusiooniteemasid jõuga tekitama – pigem vastupidi, teemasid on rohkem, kui kahe päeva jooksul ära jõuab arutada,“ kinnitas Karulin. „Festivali korraldavad mitte ainult mitmed sajad vabatahtlikud, vaid ka kõik need suurepärased organisatsioonid ja inimesed, kes augustis tee Paidesse leiavad.“

Teemadering, mille üle festivalil kaasa mõelda ja rääkida saab, on tõepoolest lai. Nii leidis täna teemadena käsitlemist näiteks teadlik vihasuunamine, kuidas kriisiolukorras ellu jääda, milline on Euroopa tulevik või kas kool võib olla õnnelikkuse kohaks. Muuhulgas tõstatati küsimus ka demokraatiafestivalide rollist eeskätt just Põhjamaades. Igas riigis on festivalide algatamise põhjused sarnased – tõstatada olulisi teemasid ja luua platvorm selleks, et kõik, ka need, kes seda tavapäraselt ei tee, saaksid oma arvamusi avaldada või vajadusel hoopis tuge arvamuse kujundamisel.

Festival soosib klassikaliste arutelude kõrval kasutada ka vähemtraditsioonilisi formaate, mis kohale tulnud inimesi võimalikult palju aruteludesse kaasaks. Näiteks sai täna maailmakohviku formaadis arutleda, miks kardame noortele anda vähe võimalusi oma õpingutes kaasa rääkida, kui täisealiseks saades oodatakse neilt vastutusvõimet.

Mis arutelude tulemusel sünnib? Sellele vastab festivali korraldusmeeskond kui ühest suust, et see on üks peamisi küsimusi, mida neilt küsitakse. „Loomulikult on käega katsutavad tulemused toredad, sest neid on kerge märgata, ent lõviosa festivali mõjust on siiski kaudsem. Lisaks sellele, et festivalil osalejad saavad enesekindlust tulevasteks aruteluks mõnel tulisel teemal, pakub festival inimestele võimalust nii poliitikutelt, arvamusliidritelt, ekspertidelt jt otse küsida, miks nad mõne teema kohta just mingit teatud seisukohta omavad,“ ütles Ott Karulin.

Festivali kommunikatsioonijuht Katerina Danilova lisas, et ühtlasi toob nii mõnigi arutelu kaasa käitumuslike harjumuste muutumist. „Palju sõlmitakse uusi kontakte. Viimase toetamiseks lansseerisime tänavu sarnaselt Skandinaavia sõpradele suhtlusrakenduse Mingla, mille abil sarnaste huvidega inimesed teineteist üles leiaks ja arutleda saaks.“

Kokku liitus Minglaga esimese festivalipäeva lõpuks orienteeruvalt 500 inimest. Madis Ligema oli üks, kes Minglat katsetas ja kes sõnas, et tänu sellele rakendusele on ta festivalis saanud tavapärasest veelgi enamat. „Festivalimiljöös on äpp omal kohal – nii on juhuslike külastajatega lihtne arutleda, millised on parimad mõtted ja ideed, mis päevast on kõrvu jäänud. Mingla viib Arvamusfestivali digitaalmaailma,” ütles ta.

Laupäeval arutelud jätkuvad ning päeva lõpetavad mitmed oodatud diskussioonid. Näiteks traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste arutelu, diskussioon „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?“, kus arutleb teiste seas ka Soome 11. president Tarja Halonen ning ühtlasi filosofeeritakse provokatiivsel teemal „Miks kirikus ei tantsita?“.

Kavaga saab tutvuda siin: https://www.arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, rahvaalgatus.ee, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Kaks linna, üks maakonnakeskus
Luubi all on koostöö kahe Järva maakonna linna, Türi ja Paide vahel. Mis vallas saaks astuda teineteisele veelgi lähemale?

Miks on väikelinnas hea
Arutlejad keskenduvad väikelinnas elamise rõõmudele ja peidetud eelistele. Silmaringi avardav kuulamine ka pealinlastele!

Väike vana linn – kas kõdu- või kodurajoon?
Kunagi väikelinnade melu keskmes olnud linnasüdamed ei ole tänapäeval enam nii ligitõmbavad. Kuidas muuta need taas elujõuliseks ja elanikke kaasavaks?

Kui ise ei tee, siis ei tee keegi. Aga mida, kellele ja miks teha? Kohaliku tasandi globaalsest mõjust.
Suured muutused algavad väikestest kogukondadest. Saab kuulda rohkelt näiteid rohujuuretasandi olulisusest nii meilt kui ka mujalt.

Bioloogiline linn: ressursside ja energia tark kasutaja
Kuigi inimloodud, on linn kompleksne süsteem, justnagu looduski. Ressursse saaks aga linnas kasutada praegusest märka efektiivsemalt. Mis suunas peaksime edasi liikuma?

Traditsiooniline kool tegi minust inimese, mitte lumehelbekese!
Millised inimesed sirguvad koolides, kus õpetajad ei pane hindeid, konkurentsi asemel pannakse rõhku koostööle ja õpilane saab suurema õpivastutuse?

Värbamine teisest kultuuriruumist – kus on paindlikkuse piir?
Eestisse elama-õppima asuvatel välismaalastel on oma kultuuriline eripära ja identiteet. Kui palju peaksime looma võimalusi, mis selle eripäraga arvestaks, või on siinse kultuuriruumiga kohandumine võõramaalase enda ülesanne?

Kui turvaline on piirideta Euroopa?
Euroopa Liidu sisepiirid kaotati ajal, mil terrorismioht ei olnud osa igapäevaelust. Kas muutunud olud nõuavad ka põhimõtete muutmist? Kuidas saavad liikmesriigid tagada turvalisust nii iseseisvalt kui ka koostöö kaudu?

Kas on elu pärast kapitalismi?
Kas kapitalism ongi meile parim võimalik majandusmudel või lihtsalt ei arutata piisavalt aktiivselt teistviisi majandamise võimalustest ja eelistest?

Koolikeskkond 2017: meepott poliitikutele?
Selle aasta sügisestel kohalikel valimistel pääsevad esimest korda valimiskasti juurde ka 16- ja 17-aastased noored. Kas koolid muutuvad poliitikute propaganda sihtmärgiks? Kui keeruline on tagada koolide apoliitilisus?

Kohustuslik õpetajateenistus – utoopiline või hädavajalik?
Kas õpetaja ja õppimise väärtust ühiskonnas saaks suurendada kohustusliku õpetajateenistuse kaudu? Mõtleme üheskoos selle laiahaardelise idee võimalikkusest ja võimalustest.

Unistus uuest Eestist: noored muudavad maailma
Tulevik on teadagi noorte kätes. Arutluse all on see, kuidas julgustada noori olema aktiivsemalt muutuste eestvedajad, et nii luua enda jaoks parim tulevik.

Õpirändur 45+? Milles küsimus?
Oled jõudnud keskikka ning unistad taas õppima minemisest ja õpirändest välismaal, ent pelgad, kuidas seda ühildada töö- ja pereeluga? Kogemusi jagavad inimesed, kes on teinud need mõtted teoks.

Igaühe looduskaitse: tee elurikka elukeskkonna poole
Loodus on meie kõigi hoida ja kaitsta. Kuidas aga juurutada hoiakut looduskaitse olulisusest veelgi jõulisemalt ja laiemalt?

Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?
Demokraatlik ühiskond toetub vaadete mitmekesisusele, ent kuidas hoida demokraatlikke väärtusi äärmuslike hoiakute keskel? Eri Euroopa riikide kogemus annab vastuseid tulevikuks.

Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes
Mis suunas liigub Eesti haridussüsteem? Maailmakohvikus saavad kõik aktiivselt kaasa mõtiskleda, kas koolid arenevad kogukonnakeskuseks või suundub haridus hoopis internetti või …?

Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?
Kui suure lisahoo saab uue tehnikarevolutsiooni laine anda Eesti majanduskasvule? Eri soovide ja võimaluste põhjal rulluvad lahti võimalikud tulevikustsenaariumid.

Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?
Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti ja kogu Euroopa põllumajandus? Millised muutused ootavad ees?

PÕXIT ehk põlevkivienergeetikast väljumine: miks, millal ja kuidas?
Põlevkivienergiast loobumine näib paratamatu ning nüüd peab viima rõhuasetuse sellele, kuidas teha üleminek võimalikult sujuvaks ja näha probleemide asemel lahendusi.

Euroopa Liit 100?
Brexiti esialgne šokk on vaibunud, kuid milline on sellise suure muutuse pikaajalisem mõju Euroopa Liidu ühtsusele ja tulevikule?

Osalus- ja maailmakohvik

Kuidas elad, Eestimaa noor?
Ma ei ole laisk, ma vajan Sind!
HIRMUKOHVIK – miks me kardame noortele haridusvabadust anda?
Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes
Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly
Kolme tõe tuba

Kohvikuaruteluna võetakse muu hulgas ette mitmed noori ja koolielu puudutavad teemad: noorte sotsiaalne profiil ja aktiivsus, haridusvabadus, tuleviku kool. Lisaks saab kaasa rääkida mitmekesisuse teemal ning õppida tõejärgses meediaruumis ära tundma tõde.

Malekella arutelu

Bioloogiline linn: ressursside ja energia tark kasutaja

Arutelul on neli spetsialistist esinejat, igaüks neist käsitleb ühte olulist bioloogilise linna teemanurka. Esineja tutvustab seitsme minuti jooksul oma teemat ja suunab küsimusi publikule. Seejärel saab sõna publik, kellel on samuti seitse minutit mõtete avaldamiseks. Taoline vahetuva juhtrolliga arutelu tehakse läbi kõigi nelja teema ja esinejaga. Kui mõne teemaploki juures jäävad publiku seisukohad kiduraks, siis on neil selle võrra rohkem aega avaldada arvamust arutelu lõpus.

Mäng

Hans Roslingi jalajälgedes – kui palju me maailma kohta ei tea?

Milline näeks välja maailm, kui seal elaks vaid 100 inimest? Kui palju oleks sellises lihtsustatud mudelis rikkaid-vaeseid, mehi-naisi, kõrgharituid, arenguriikide elanikke? Lõbusate ja kaasavate mängude abil saavad osalejad teada fakte meie maakera elanikkonna kohta ning mõtiskleda muu hulgas seal valitseva ebaõigluse ja -võrdsuse üle. Mängude käigus saab arutleda, kui palju on globaalne olukord viimase paarikümne aastaga muutunud ja millised üleilmsed murekohad vajavad endiselt lahendamist.

Noorteteater

Youth Democracy Theatre

Eesti, Läti ja Taani noored annavad ingliskeelse teatrietenduse sellest, kuidas noored tajuvad demokraatiat igapäevaelus ning millises ühiskonnas nad soovivad suurena elada. Etendusele järgneb mõttevahetus publikuga: igaüks saab juurelda, milline näeb välja tema demokraatlik ühiskond ja kuidas ta sellesse panustab.

Jalgpall

Kiiremini, kõrgemale, tugevamini – aga targemalt? Sport eluoskuste arendajana

Arvamusfestivalil mängitakse jalgpalli noortele mõeldud SPIN-programmi raames, mis aitab arendada eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi, näiteks meeskonnatööd ja enesejuhtimist. Pärast pallimängu arutletakse, kuidas saab spordi kaudu suurendada ühiskonna turvalisust ja sidusust.

Ööülikooli loeng

Kujutlusvõime kriis

Müürileht ja Vikerkaar kutsuvad oma alale külla Ööülikooli, et pidada maha loeng kultuuriruumi kujutlusvõimest ja selle mõjudest kogu ühiskonnale.

Rühmaarutelu

Kas palgad tapavad Eesti majanduse?
Tulevikuerialad 2030
Välistööjõu kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha?
Insenerihariduse tulevik
Uus töö, uued reeglid?

Rühmades on julgem arutada ning sünergiast tekivad uued head ideed, eriti kui lahkamiseks on võetud meid kõiki puudutavad tööturu teemad.

Kaasavate elementidega paneeldiskussioonid

Paljudes aruteluringides kaasatakse publikut kõiksugu tagasiside kaudu. Mõned vestlusringid on põimunud ka väitluse, juhtumianalüüsi või rühmatööga.

Noored on hukas – liikuda või rasvuda?

Arutelule, kuidas parandada noorte vähest liikumist, annavad vaheldust virgutavad liikumisharjutused, mille abil saab väljendada ka meelsust kõneldava suhtes.

Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid?

Pärast arutelu selle üle, kuidas muuta õpikeskkond koolides rohkem toetavaks ja innustavaks, saavad osalejad seda ka ise kogemusliku ruumikatsetuse abil järele proovida.

Kas häkatoniga saab teha eelnõu?

Esiteks arutletakse innovatsiooni vajalikkusest ja võimalikkusest avalikus sektoris, seejärel katsetatakse praktilises töötoas innovatiivset tööviisi keeruka ühiskondliku probleemi lahendamisel.

Arutelusildid

Juba eelmisel aastal sai publik tavalises debatis sõna sekka öelda, tõstes üles sobiva sõnumiga mõttelipukesi. Need sildid valmistas festivali jaoks meie koostööpartner SpeakSmart ning tänavu saab taolisi mõtteid “hõigata” arutelude ajal veelgi aktiivsemalt. Tahad öelda rääkijale, et mõistad teda, või soovid temalt öeldu tõestamist? Ütle seda arutelusildiga!

Arvamusfestivali 2017 arutelusildid

Reede, 11. august

Esimese festivalipäeva jooksul saab mõtiskleda eksperimenteeriva mõtteviisi üle ning vaadelda sellega seotud ebaõnnestumisi. Keskpäeval küsitakse osalusdemokraatia alal, “kas poliitika on ekperimenteerimiseks?” Arutlejad hindavad, kui palju võidaks ühiskond sellest, kui poliitikakujundamises oleks rohkem katsetamist. Sama päeva hilisõhtul saab ERR alal Fuckup Nightsi raames kuulda päriselu läbikukkumistest ja nende kaudu saadud õppetundidest. Konkreetsete näidete abil soovitakse suurendada ühiskonna taluvust ebaõnnestumiste suhtes.

Reede pärastlõunal visatakse 21. sajandi elutöö alal õhku idee kohustuslikust õpetajateenistusest. Ajateenistusega sarnane kohustus aitaks elanikel mõista õppimise väärtust ja õpetamise keerukust ning koolidel leevendada üha süvenevat õpetajate puudust. Kuidas ja mis vormis Eestis selline süsteem käima saada, sellele otsitakse vastuseid arutelul “Kohustuslik õpetajateenistus: utoopiline või hädavajalik?”.

Esimese päeva õhtul lahatakse ka Eesti protestiliikumist. Müürilehe ja Vikerkaare alal peetav arutelu “Eesti protestikultuur: õppetunnid ja näpunäited” küsib, miks on vaja radikaalset poliitikat ja kuidas tõsta kära nii, et sel oleks ka edukaid tulemusi.

Laupäev, 12. august

Teisel festivalipäeval kohtuvad avastuste alal reaal- ja sotsiaalteadus. Ootuspärase vastandumise asemel püüavad aga kahe teadussuuna esindajad leida pinda veelgi suuremaks koostööks, mis aitaks ühiskonnal paremini muutustega kohaneda. Artuelul “Reaalteadlane ja sotsiaalteadlane lõunalauas: uute ideede sünnipaik?” saab kindlasti palju mõtteid koostegemise vajalikkusest.

Laupäeva pärastlõunal tõmmatakse noortealal paks tabutekk pornoteemalt ning vaadeldakse, kuidas pornograafia lihtne kättesaadavus ja rohke tarbimine on mõjutanud noorte mõttemaailma ja arusaamu. Arutelu “12-aastane pornotarbija: kelle mure ja vastutus?” osalejate ring on väga lai ning üheskoos soovitakse panna paika põhimõtted, kuidas pornograafia olemust noortele selgitada.

Lisaks mõtiskletakse laupäeva õhtul teadusalal tervisetehnika kiirest arengust. Täpsemalt kombatakse arutelus “Disainime endale beebi. Helge tulevik või libe tee?” laste saamisega seotud teaduse eetilisi piire ning vaadeldakse, kas ootused ja hirmud on põhjendatud.

Arutelu teemal “Digitaalne jalajälg ja privaatsus”. Foto: Johan-Paul Hion.

Digikeskonnas tekib jalajälg põhimõtteliselt iga kord, kui kasutad internetti. Andmekaitse inspektsiooni juhi Viljar Peepi sõnul ei ole aga probleem mitte digitaalse jalajälje olemasolu, vaid et mida eri osapooled selle jalajäljega peale hakkavad, milliseid teenuseid selle peale ehitavad. „Näiteks Google’i teenuste (gmail, translator, maps jt) kasutamine jätab minust eri infokilde. Aga milliste andmete põhjal loob Google mulle profiili ja hakkab saatma reklaame?“ Reklaamispetsialist Olav Osolin nõustus: „Igasugune netikülastus jätab jälje ja inimesed peavad sellega arvestama.“

Peep tõi välja, et meie andmetel võib olla kolm omanikku: „Esiteks riik, kes kogub meie kohta andmeid seaduste raamides, näiteks maksuamet tuludeklaratsiooni käigus. Teiseks ärisektor, kellega me oleme sõlminud lepingu: sa soovid kasutada nende teenuseid ning vastutasuks võib ettevõte kasutada su andmeid. Kolmandaks – ja see on kõige „vastikum“ dimensioon – on kaasinimesed. Neilt on kõige raskem midagi nõuda või nende tegevust kontrollida.“ Kõik panelistid olid nõus, et noored inimesed annavad üldjuhul oma andmeid eri osapooltele kergekäelisemalt. Nad on harjunud saama netiteenuseid tasuta ning vastutasuks oma andmete andmine ei ole nende jaoks probleem.

Arutlejad lasid mõttel lennata, et kui kaugele võivad isiklikel andmetel põhinevad teenused areneda, näiteks kehaandurid, mis mõõdavad tervisenäitajaid ja soovitavad selle põhjal söögikohti. Osolin rõhutas, et tehnilisi ja innovaatilisi arenguid ja võimalusi on tegelikult väga palju, kuid nende kasutamine on kinni ühes asjas: kas inimesed viitsivad ja tahavad seda teenust kasutada? „Tarbijad saavad seega tegelikult oma otsustega neid muudatusi väga palju mõjutada,“ sõnas ta.

Eestis ei räägita väga andmete kasutamisega seotud ohtudest, kuna meil ei ole olnud selliseid suuri andmelekkeid nagu kasvõi viimasel ajal välisriikides. Peepi sõnul on meie turg väike, mistõttu ei ole häkkerite huvi äriettevõtte omanduses olevate andmete vastu eriti suur. RIA analüütik Anto Veldre tõi veel lisaks välja riigi loodud x-tee, mille turvalisus on sammu võrra ees välismaailma omast. Samuti on eestimaalastel võimalik vaadata, kes on nende andmeid vaadanud, mis loob usaldust.

Puudutati ka eetilisi konflikte. Näiteks võivad masinad koguda meie kohta nii palju teavet, et soovivad hakata tegema meie asemel ka eetilisi eluvalikuid, mis aga võivad erineda meie inimlikest instinktidest ja isiklikest eelistustest. Kas me peaksime mugavuse hinnaga masinatele sellise õiguse andma?

Linn kui kunstlikult tekitatud keskkond on tegelikult eri liikide jaoks igati sobiv elukoht, kuna nad on väga kohanemisvõimelised. Liigirohkusele aitavad muidugi kaasa pargid, aga Veljo soovitas linnaplaneerijatel arvestada, et pargid ei pea olema ainult rangelt pügatud-niidetud alad: “Sinna võiks jätta ka n-ö võpsikusse kasvanud kohti, kus saaks putukad ja linnud mõnusalt elutseda. Eramajade omanikud võiks samuti mõelda, et muru ei pea niitma igal nädalal: tänu sellele kasvab liigirohkus ning elanikud saavad rõõmu suuremast linnulaulust ja putukasuminast.”

Loodusretke juht Veljo Runnel. Foto: Tauno Tõhk

Lindude jaoks on ehk kõige keerulisem elukeskkond linnas paneelmajad: isegi kui seal leiaks majade pragudes ja aukudes häid pesitsemiskohti, siis toitumiskohtadega on kesisem. Ka selles keskkonnas on muidugi linnud kohanenud, otsides süüa prügikasti ümbert ja lootes inimeste juhuslikele pudemetele, näiteks mõnes välikohvikus. Lindudele oleks parim, kui paneelmajad on pikitud läbisegi eramajade rohealaga, kus leidub rohkem süüa, ning Paide on selles mõttes igati mõnusa planeeringuga.

Imetajatest võib linnapildis näha kõige enam rebaseid, aga Veljo arvas, et lähitulevikus muutuvad pea sama populaarseks ka šaakalid. „Šaakalid suudavad hästi linnaeluga kohaneda ning armastavad niisket elukeskkonda, seega on Paides nende jaoks igati head tingimused,“ selgitas ta.

Lõpetuseks kutsus Veljo üles linnas elavaid linde ja loomi lihtsalt jälgima. „Linnas elavatel liikidel on oma elurütm, mis on segunenud inimese elurütmiga, ning seda koostööd on väga nauditav vaadelda,“ kirjeldas ta ka ühte oma lemmiktegevustest.

Tagurpidi tööintervjuu eesmärk oli tuua fookusesse tööandja maine ja enda turustamine. See on saanud tööandjate jaoks muutuval tööturul üha olulisemaks, kuna töökäsi jääb Eestis aina vähemaks: kui veel kümme aastat tagasi said tööandjad valida rohkete tööle kandideerijate seast, siis praegu on murekohaks nii uute töötajate leidmine kui ka olemasolevate hoidmine.

Tagurpidi tööintervjuu. Foto: Tauno Tõhk

Noore tööotsija rolli haaras Kaisa-Triin Karu, kelle jaoks on tööandja turundus ka väga südamelähedane: ta on sarnases valdkonnas tegeleva ettevõtte Brandemi kaasasutaja. Kaisa-Triinu küsimused olid konkreetsed ja tabavad, mis võisid olla vastajatele ka ebamugavad, või ei olnud nad alati oma vastustes kindlad. Kindlasti tegid nad aga kõik, et jätta endast võimalikult hea mulje. Kas ei kõla justkui tavapärane tööintervjuu?

Tööotsija soovis muu hulgas teada nii võimaliku tulevase tööandja väärtuste kohta, kui rahulolevad on nende olemasolevad töötajad, milline on organisatsiooni juhtimisstiil. Lisaks uuris ta, kui valmis on tööandjad värbama noort inimest, kelle ootused tööle ja karjäärile on ehk veidi teistsugused kui vanematel kolleegidel: paindlik tööaeg ja -keskkond, võimalused eneseteostuseks, tööprotsesside kiirus, tööandja sotsiaalne vastutus.

Näiteks küsis tööotsija otsekoheselt: „Kas oleks võimalik töötada turundusspetsialistina täistööajal, aga kolmapäevast pühapäevani? Mul on esmaspäeval ja teisipäeval lohesurfi koolitused.“ Kõik personalijuhid olid ühel meelel, et selline soov on kontoritöötaja kohta ootamatu, kuid olid valmis mõtlema sobivate lahenduste peale. Ühtegi näidet, et nende olemasolevad töötajad on niivõrd erineva tööajaga, ei osanud nad aga tuua.

Tööintervjuud jälgis kõrvalt CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper, kelle sõnul näitab üldine kogemus, et tööandjate müügioskused ei ole tavaliselt kuigi head. „Tihti ei ole personaliinimesed justkui ise ka veendunud, et nad tahaks oma ettevõttes töötada. Nad peaks paremini läbi mõtlema, mis teeb neist erilise ettevõtte, miks peaks töötajad tahtma nendega liituda. Seejuures on noorte värbamiseks vaja veidi teistsugust strateegiat, mis neid paremini kõnetaks,“ selgitas ta. Tööotsija nõustus ja ütles, et alustada võib isegi lihtsatest asjadest, näiteks tõmbavad noorte pilku juba kasvõi julged töökuulutused.

Intervjueerijale kohaselt tänas Kaisa-Triin vestluse lõpus intervjuule tulijaid ja lubas nendega paari päeva pärast ühendust võtta ja anda teada, kas soovib nende ettevõttega liituda. Jääme ta otsust põnevusega ootama!

„Arvamusfestivali äpi abil on lihtne koostada oma kava, teha valikuid lopsakast programmist, orienteeruda festivalialal ja olla kursis kõigega, mis arvamuste festivalil toimub,“ loetleb äpi eeliseid e-kanalite tiimi juht Heldi Ruiso. Programm on parema ülevaate saamiseks jaotatud äpis teemakaartideks: festivali kava, Minu Kava, kohvikud, ala kaart.

Et leida festivalikavast endale kõige meelepärasem arutelu või sündmus, saab tänavu lisaks tavaotsingule otsida ka esineja või teemaala järgi. Lisaks saab äpi abil põhjaliku ülevaate neist mitmekümnest kohvikust, kes on tulnud festivalil osalejaid oma menüüga rõõmustama.

Kõik oma lemmiküritused saab salvestada Minu Kavasse. Veebis tehtud Minu Kava saab nüüdsest näha ka äpis ja vastupidi: mõlemad keskkonnad on omavahel sünkroonitud. Minu Kava loomiseks on vaja isiklikku parooli, mida saab sisestada nii veebis kui ka äpis.

Arvamusfestivali äppi on oma nutiseadmesse saada väga lihtne:

1. Kui sa kasutad iOSi, siis mine App Store’i, aga kui kasutad Androidi, siis Google Play‘sse.
2. Kirjuta otsingusse ‘Arvamusfestival‘.
3. Laadi seadmesse äpp nimega Arvamusfestival.

Äpi oleme loonud koostöös Teliaga ning võtnud arvesse eelmise aasta osalejatelt saadud tagasisidet. Oleme teie tähelepanekute eest väga tänulikud! Lisaks oleme pingutanud selle nimel, et levi oleks rahvatihedal festivalialal parem ja alati olemas ning äpp töötaks tõrgeteta.

Äpp toimib kõigi operaatorite võrgus ja on tasuta.

Arvamusfestivali äpp näeb telefonis välja selline!

Foto: Anna Markova

Ala kaart

Festivalisaginas on kõige parem orienteerumisvahend ala kaart. Sinna on märgitud kõikide teemaalade ja kohvikute asukohad, lisaks muud olulised punktid ja olmekohad.

Kaarti näeb suuremalt ja saab vajaduse korral alla laadida meie veebilehelt SIIT. Ala kaart on olemas ka Arvamusfestivali äpis.

Kohapeal jagavad rõõmsalt teavet kõige festivalil toimuva kohta nii teretiim kui ka infotelgi inimesed. Astu ligi ja küsi julgelt!

Transport ja parkimine

Festivalile saab tulla mitmeti, kõige loodussäästlikum on tulla kas jalgsi või jalgrattaga. Jalgratastele on meil tänavu ka täitsa oma parkla ja tunduvalt paremas kohas: keskväljakul kiriku taga, ühes mõnusas majade sopis. Parklal on olemas videovalve, kuid oma raudsuksu tuleks sellest hoolimata ikkagi lukku panna.

Paidesse liigub ka parajal hulgal busse (vaata täpsemalt Tpileti lehelt SIIT), samuti on võimalik tulla rongiga Türile (vaata täpsemalt Elroni lehelt SIIT) ja sealt edasi bussiga Paidesse.

Festivalile saab sellel aastal jõuda muuhulgas koos Linnaruumi ala kahekordse punase pealt lahtise turismibussiga, mis stardib Tallinnast kl 13.00 ning Paidesse saabumisega transformeerub ülemine dekk arutelualaks. “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.

Loomulikult on oodatud ka autodega tulijad, sest parkimisruumi jätkub. Kõik Arvamusfestivali parklad on tähistatud ning palume jälgida ka linnas olevaid liiklusmärke ja viitasid. Invaparkla asub nii nagu eelmiselgi aastal Veski tänava lõpus.

Kõik ratta-, auto- ja invaparklad on märgitud ka ala kaardile SIIN.

Parkimise kohta leiab veel täpsemat teavet meie veebilehel SIIN.

Ööbimine

Kes festivalile tulijatest ole veel jõudnud ööbimisega tegeleda, siis soovitame seda teha kiiremas korras! Täpsem teave ööbimisvõimaluste kohta on meie veebilehel SIIN.

Kõige parema festivalielamuse saab kindlasti kodumajutuse kaudu. Siis on võimalik viia alal kogetu ja nähtu edasi perekonda, kes sind vastu võtab, ja miks mitte seal arutelusid jätkata. Paide inimesed on päriselt ägedad ja armsad ning kõik, kes on end kodumajutuseks üles seadnud, on valmis ja ootel. Kodumajutuse kohta küsi julgelt Liisa Hendriksoni käest (e-post liisahendrikson@gmail.com ja telefon 5553 9105) ning vaata ka kodumajutuse lehte Facebookis.

Foto: Kärt Vajakas

Sularaha ja kaardimaksed

Enamikus Arvamusfestivali kohvikutes ja mujal Paide teeninduskohtades saab maksta kaardiga. Kui aga festivalile tulijal on vaja sularaha, siis on Paides olemas ka sularahaautomaadid. Nende asukohti küsi vajaduse korral meie infopunktist ja teretiimilt.

Wifi

Ligipääs wifi-võrgule on olemas Paide Vallitorni ümbruses ja ka keskväljakul. Võrk on ilma parooli ja tasuta.

Lapsed

Arvamusfestivalil on tänavu kaks lasteala, üks asub Vallimäel ja teine keskväljakul – mõlemale jagub kaheks päevaks rohkelt tegevusi ja mängimist. Vaata lastealade kava täpsemalt Arvamusfestivali kultuuriprogrammist.

Vanemad saavad soovi korral oma lapsed viia tasuta lastehoidu, mis asub Vallimäe lasteala kõrval.

Loe lastele mõeldud tegevuste kohta rohkem meie lastealade blogipostitusest.

Pakihoid

Pakihoid asub Vallimäe ääres ja sinna saab tuua kuni käsipagasi mõõdus asju. Pakihoiu täpsem asukoht on toodud ala kaaardil SIIN.

Koerteparkla

Eelmisel festivalil väga populaarseks osutunud koerteparkla on avatud ka tänavu! Samal ajal kui naudid festivalimenu, hoiavad sinu neljajalgsel sõbral silma peal meie vabatahtlikud. Loe koerteparkla kodukorra kohta täpsemalt SIIT.

Foto: Mehirt Emmus

Ilmaolud

Ilm tuleb ootuste kohaselt taaskord suurepärane. Kui aga peaks esinema ka vihmahooge, siis ei tasu karta, festival saab väga hästi peetud igas ilmaolus: arutelualad tõmbuvad vihma korral oma telkide-varjude alla ning osalejad saavad vajaduse korral osta infopunktidest vihmakeepe.

Ja veel…

Festivalile tulles palume kõigil osalejatel võtta sissepääsu väravast Arvamusfestivali käepael. Siis teame, kui palju meid kokku on tulnud!

Kohtumiseni peagi Paides!

Tööeluala eelmisel Arvamusfestivalil

Tööeluala ühe korraldaja, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kirjeldab praegust tööturu olukorda: “Eestis on ühel ajal nii töö- kui ka tööjõupuudus. Kuidas korraldada selles olukorras asjad nii, et inimesed leiaks endale sobiliku töö ja tööandjad vajaliku töötaja?” Lisaks saab alal arutleda tuleviku töö üle: mis on selle olemus ja milliseid uusi oskuseid on töötajatel vaja.

Tööeluala korraldajad usuvad, et vabas õhkkonnas korraldatavate arutelude tulemusel tekivad uued ideed ja lahendused, millega saab hiljem edasi tegeleda juba töisemas olukorras. “Töötukassa korraldas töövõimereformi ettevalmistamise ajal arutelusid vähenenud töövõimega inimestega. Nende arutelude käigus tekkinud mõtetest sündisid reaalsed tegevused. Seetõttu ootame inimesi tööelualal aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema,” sõnab üks ala korraldajatest Jekaterina Kalinitševa. Teine ala korraldaja, Aimar Altosaar, lisab: “Osalejad, kelle meeled on avatud ning kes on valmis mõtteid avaldama ja teiste omasid kuulama, saavad loodetavasti arutelude käigus veendumuse, et kõik probleemid on ühiskonnas lahendatavad.”

Tagurpidi tööintervjuu, karjäärinõustamine ja elav raamatukogu

Kahtlemata on üks Arvamusfestivali eripärasemaid aruteluvorme reede õhtupoole peetav tagurpidi tööintervjuu. Selle käigus astub vastupidiselt tavapärasele töövestlusele intervjueerija rolli üks noor tööotsija, kes küsitleb kolme suure asutuse-ettevõtte personalijuhte. Tagurpidi tööintervjuu keskmes on tööandja maine ning see, kas ja kuidas peaks tööandja end tööotsijale müüma. Intervjueeritavad on töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Omniva personali ja tugitegevuste valdkonna juht ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv. Noort tööotsijat mängib Kaisa-Triin Karu, kes on Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant.

Arutelude kõrval toimuvad tööelualal kogu festivalipäeva kestvad sündmused. Terve reedese päeva vältel saab rääkida töötukassa karjäärinõustajatega, seda nii põgusalt mõtteid vahetades kui ka pikemalt vesteldes. Ei mingit kabinetis istumist ega ametlikku külastust!

Laupäeval on aga avatud elav raamatukogu, kus lugusid räägivad raamatute asemel inimesed, täpsemalt Kuldliiga Klubi liikmed. Elava raamatukogu erilisus seisneb selles, et n-ö elavale raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi teema huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu.

Tööelualale on eriti oodatud vähenenud töövõimega inimesed

Arutelusid on nii noortele kui ka vanematele, nii töötavatele kui ka mittetöötavatele inimestele, nii tööandjatele kui ka -otsijatele. Arvamusfestivalile pääsevad hõlpsalt ligi ka puudega inimesed ning lisaks on reedel tööelualal viipekeeletõlk. Väga on oodatud osalema vähenenud töövõimega inimesed, kellele pakub muu hulgas kindlasti huvi reede pärastlõunane arutelu töövõimest ja töövõimekusest. Arutatakse, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima. Arutelus osalevad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja.

Tööeluala korraldavad üheskoos Eesti Töötukassa, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Swedbank, MTÜ Kuldliiga Algatus, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Vabaharidusliit jt.

Tööeluala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Tööeluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Karjäärinõustamine kõigile
Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Kell 12.00–13.30
Ühiskondlik suhtumine töösse ja töötusesse
Töötamise roll meie elus: vahend teenida elatist või võimalus inimesena areneda. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on muutunud suhtumine töötamisse ja mittetöötamisse ning kas peaksime nende muutustega leppima. Kas inimene peaks üldse tööd tegema? On see vajalik isiksuse arenguks või pigem hädavajalik hinge sees hoidmiseks? Kas mittetöötamine on häbi- või auasi?
Moderaator: Urmas Vaino
Osalejad: töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ning Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar

Kell 14.00–15.30
Töövõime või töövõimetus?
On töövõimereformi aasta. Erivajadusega inimestelt oodatakse valmisolekut aktiivseks tööotsinguks ja tööleasumiseks. Tööandjatelt oodatakse suuremat valmisolekut erivajadusega inimeste värbamiseks. Kas erivajadus on takistus või leidub igaühele võimetekohane töö? Arutame, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima.
Moderaator: Tom Rüütel
Osalejad: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja

Kell 16.00–17.30
Kas tööd on või ei ole?
Kas tööd siis ikkagi on või ei ole? Töökohad ja tööjõud asuvad Eesti eri paigus. Arutame, kas Eesti on väike või suur ning mis vajab muutmist, et viia kokku nõudlus ehk inimesed ja pakkumine ehk töökohad.
Moderaator: Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp
Osalejad: töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

Kell 18.00–19.30
Kas ma otsin tööd või otsib töö mind?
Unistuste töö ja tööandja. Arutame, mida peaks ettevõtted pakkuma, et leida häid ja lojaalseid töötajaid. Tagurpidi tööintervjuus peab noor tööotsija töövestluse kogenud personalijuhtidega, et valida endale parim töökoht.
Tööintervjuu peab Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant Kaisa-Triin Karu.
Osalejad: töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Elav raamatukogu
Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest.

Kell 12.00–13.30
Tuleviku töö
Kas töölepingul on tulevikku? Kas OÜ on uus töötaja? Kas minu töö jääb alles? Kas seadus on vedur või pidur? Kõigile neile küsimustele saad vastuse “Tuleviku töö” arutelult. Keskendume töötamise tulevikusuundumustele: millised on tulevased vajalikud oskused tööturul, millised on tulevikuametid ja mis oskuste järele vajadus väheneb. Räägime muu hulgas ka paindlikkusest töösuhtes ehk mida saab ettevõtja teha ja mida peaks tegema riik, töötamise eri vormidest töölepingust tööampsudeni, kärgperede eeskujul terminina kasutusele läinud kärgtööst ehk mitme tööandja heaks töötamisest ning globaliseerumisest.
Moderaator: Tiia Randma
Osalejad: Ott Pärna, Peep Peterson, Eela Velström ja Merle Liisu Lindma

Kell 14.00–15.30
Töö viib õppima, õppimine tööle
Arutelu algab väitlusega õppimise poolt ja vastu. Arutelu teine osa on vestlusring, kus arutatakse, kas inimene, töökoht ja õppimisvõimalused saavad kokku või eksisteerivad eri aegruumides. Kas õppimine on võimalus või kohustus? Kas inimene vastutab enda arengu eest ise? Kas tööturult leiab õigete oskuste ja teadmistega töötajaid? Kas tööandjatel on valmisolek ja tahe inimesi arendada? Kas olemasolevad õppimisvõimalused on kooskõlas tegeliku vajadusega?
Moderaator: Reet Valgmaa
Osalejad: Milvi Tepp, Lana Randaru, Anneli Entson, Aune Valk, Erle Nõmm ja Olga Aasav

Kell 16.00–17.30
Vanemas keskeas töötajad kui tööturul kasutamata potentsiaal
Vananemine on ühiskonnale suur hüve ja üks majanduse suure tootlikkuse eeldusi. Eakad ja kogenumad on empaatilisemad ja suurendavad sotsiaalset sidusust, luues sellega paremaid võimalusi kõigile elanikkonnarühmadele. Noorte tehniline võimekus ja eneseteostussoov loovad töökeskkonna energeetilise aluse, vanemad loovad aga stabiilsuse ja pakuvad sotsiaalseid uuendusi. Tootmise ja kogu majanduse rahvusvahelistumise tingimustes tuleb igale ettevõttele kasuks kontakt väga erinevate kultuuride ja maadega. Sellele aitab kaasa suhtlemisvõimekus eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmadega. Loovus tekib eri maailmavaadete, kultuuride, töö- ja elukogemuste kokkupuutepunktides. Arutelu keskendub küsimustele: kuidas äratada noortes huvi ja hoida neid oma ettevõttes? kuidas luua sidusat ja psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda? kuidas kasutada paremini vanemas keskeas (55–75-aastased) inimeste potentsiaali ettevõtluses ja avalikus sektoris?
Moderaator: Aimar Altosaar

Kell 18.00–19.30
Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?
Viimastel aastatel on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustataks. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks andma vabakutselistele töötajatele parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga juhtprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada korrapärast töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need suundumused kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muudatustest kasu ning millised probleemid vajavad endiselt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust eri institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?
Moderaator: Airi Triisberg
Osalejad: Taaniel Raudsepp, Hillar Sein ja Maria Arusoo

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.