Teisel augustil toimub Pärnu Vallikäärus kohalikele noortele suunatud [eel]arvamusfestival, mida korraldab

Vallikäärus toimuva ürituse eesmärk on innustada noori kaasa mõtlema kohalikel teemadel ja välja töötama uusi lahendusi. HUUBi juhataja ja Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja Eerik Hannus räägib: “Loodame festivaliga koondada kokku kohalike noorte hääled ning pärast ürituse lõppu soovime kohe koos nendega uusi ideid ellu viima asuda”. 

Pärnu noorte üks põhiprobleeme olnud suhtluse puudumine nii otsustajatega kui ka noortel omavahel. Ürituse mõte sündis, kui Hannus lõi Facebookis grupi Pärnumaa Noored, millega liitus ööpäeva jooksul rohkem kui 1000 noort. Noormees hõikas välja mõtte korraldada üritus, kus eakaaslastega koos kohaliku elu üle arutada ning juba vähem kui poole päevaga oli tal üle 200 jaatava vastuse.

“Arvamusfestival jõuab tänavu kahe eelfestivaliga Eestimaa erinevatesse nurkadesse – Pärnusse ja Põlvasse,” nendib Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist. “Meil on hea meel, et noored on ise võtnud korraldamise enda kätte ning leivad, et läbi hea arutelu on võimalik maailma parandada, alustades enda ümber toimuvast.” Suvepealinnas toimuv noorte [eel]arvamusfestival on heaks soojenduseks 14.-15. augustil toimuvale Paide Arvamusfestivaliks.

Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja HUUB (https://parnuhuub.ee/) on noorte- ja innovatsioonikeskus, mis avatakse juuli teises pooles. HUUBi sihtgrupiks on 15-26 aastased ja põhieesmärkideks kogukonna loomine ja uute võimaluste pakkumine Pärnus. Lisaks ideekorjest sündinud aruteludele jääb 2.augusti  [eel]arvamusfestivali õhtut lõpetama avalik kontsert üllatusesinejaga.

Ideekorje link: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScTj8Jky3yg2-AAc47wsSderO6uOvAdLlLbHGIX_9C4HnS75Q/viewform  

Ürituse link Facebookis: https://www.facebook.com/events/254429282448119/ 

Lisainfo:
Eerik Hannus
Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja
eerik@parnuhuub.ee
telefon 53464542

Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb programmi seitse aruteluala ning üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides. 

Seitse ala valis meeskond programmi lähtuvalt päevakohastest teemadest ja festivali juhtmõttest, milleks on sel aastal Eesti põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul põhiõigused ja -vabadused. Silmas peeti samuti seni ette valmistatud alade terviklikkust. Arutelude detailid, ajakava ning kultuuriprogrammi kuulutab festival välja juuli alguses.

“Täna teada olevate juhiste järgi võib festivalilt päevas läbi käia tuhat inimest, mistõttu palume juulis kõigil end mõlemale päevale eraldi registreerida. Vaid nii saame tagada korraga turvalisuse ja kindla sissepääsu Paide vallimäele,” selgitas festivali eestvedaja Kaspar Tammist. Piirangute lõdvenedes või karmistudes vaatab festival tingimused üle.

Lisaks tuleb osalejatel järgida kõiki augustis kehtivaid nõudeid, milleks on tänase seisuga distantsi hoidmine teistest, käte pesu jmt. Korraldajad tagavad ka kogu alal vajalike vahendite olemasolu ja pindade puhastuse.

Kuigi viimastel aastatel on festivali külastanud päevas 4000 inimese ringis, kinnitab festivaliala pealik Maiko Kesküla, et õhustik kahanemisest ei kannata: “Tuhandest inimesest jagub seitsmele alale ja festivaliklubisse piisavalt ja mõnusalt, isegi kahemeetrist vahet hoides.”

Arvamusfestival toimub kaheksandat korda ja korraldust toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Riigikantselei, Telia, Digikultuuriaasta, Miltton, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Parlamendi Büroo ning Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Lisainfo:
Kaspar Tammist
Arvamusfestivali eestvedaja
kaspar.tammist@2019.arvamusfestival.ee
58010018

Tänasest on võimalik esitada aruteluteemasid 4. juulil toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga. Ideekorje on avatud 25. maist – 8. juunini ning mõtteid saab esitada siin. Ideekorjesse võib läbimõeldud idee saata igaüks, kes on valmis selle sobivuse korral ka ellu viima.

Julgustamaks noori argumenteeritult suhtlema ja ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlema, korraldab Arvamusfestival tänavu noortega koostöös kaks soojendusüritust: 4. juulil Põlvas üle-eestiline Noorte [eel]arvamusfestival, koostöös ENL-iga, ja 2. augustil kohalik [eel]festival Pärnus, koostöös Pärnu noorte innovatsioonikeskuse HUUBiga. “Eelfestivalidest on kujunenud iga-aastane traditsioon, millega jõuda Eesti erinevatesse paikadesse ja kõnetada ka neid, kes Arvamusfestivalist veel osa võtnud pole,” räägib eestvedaja Kaspar Tammist.  Osalema oodatakse peale noorte endi muidugi ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust oluliseks pidavaid inimesi ja organisatsioone üle kogu Eesti. 

Põlva keskväljakul toimuva üle-eestilise Noorte [eel]arvamusfestivali eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema neile endile ja ühiskonnale olulistel teemadel, avaldama oma arvamust, küsima olulisi küsimusi ning üheskoos vajalikke muutusi ellu kutsuma. Noorte [eel]arvamusfestivali peakorraldaja Maris Neeno lisab, et Noorte [eel]arvamusfestival on üritus, mille abil on noortel end võimalik kuuldavamaks teha. “Osalemine annab noortele võimaluse olla osa kogukonnast ning tunda, et nende arvamus on oluline. Loodame, et tänavune festival tuletab avalikkusele meelde, et ka noored on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, kelle arvamust arvesse võtta otsuste tegemisel.” 

Festivali toimumispaigaks valitud rohelist eluviisi soosiv Põlva soovib kaasata noori. “Noored on meie järelkasv, nad viivad ühiskonda edasi, ja see, et me kuulame noorte häält ning arvamusi, on ainuvõimalik eduka omavalitsuse arenguks,” räägib Põlva abivallavanem Janika Usin. 

Kinnitame, et ürituse korraldajad hindavad järjepidevalt ürituse korraldamisega kaasnevaid riske ning järgivad Terviseameti koostatud avalike ja suurürituste läbiviimise juhendit. Festivali korraldamisel on tagatud tervisekaitse nõuded.

Loe lähemalt Facebooki ürituse lehelt

Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. 

“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.

Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.

Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tulevikust rääkides võimatu mööda vaadata küsimusest, kuidas oma käitumist öko- ja kliimakriisi kontekstis muuta. “Suurüritused toovad kokku palju inimesi, kes kõik tahavad end hästi tunda, süüa ja juua. Seda saab teha palju keskkonnasõbralikumalt, kui oleme seni harjunud. Arvamusfestival püüab festivali ala üles ehitada, toitlustust ja jäätmekäitlust korraldada võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning kutsume ka oma külalisi sellele kaasa aitama,” ütles Lauring.

Festivali toitlustustajad kasutavad üksnes komposteeritavaid toidunõusid ning jooke pakutakse Eesti Pandipakendi pestavatest panditopsidest. Festival soovitab nii külastajatel, aruteludes osalejatel kui vabatahtlikel kaasa võtta oma joogipudeli, mida saab festivali alal veega täita. Prügi kogutakse liigiti ning seejuures on abiks festivali rohesaadikud. Olulise uuendusena kogutakse külastajatelt komposteeritavad toidunõud ning biojäätmed muudest jäätmetest eraldi ning need lähevad Väätsa prügilasse kompostimisele. Komposteeritavate nõude tarnepartneriks on Mixpack.

Jätkusuutlikkust peab festival silmas ka omatoodete puhul. Festivali särgid loob väärtustava taaskasutuse meetodil rõivadisainer Reet Aus. Festivali plakati pildiga kandekotid valmistab tekstiilijäätmetest sotsiaalne ettevõte MTÜ Töötoad, mis pakub tööd erivajadusega inimestele. Puidust kõrvarõngad ja prossid on käsitööna valmistatud ja värvitud, märkmikud taaskasutatud paberist. Festivali sümboolikaga veepudelid on korduvkasutatavad ja BPA-plastiku vabad. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Kliima ja keskkonna teemadel toimuvad arutelud Hea kliima, Meie tuleviku, Energiapöörde, Tulevikuinimese ja lastearutelude aladel. Täpsemalt vt kavast.

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kermo Vahula

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kümnete organisatsioonide ja inimeste ühisloomes sündinud arutelukava on leitav siit: https://2019.arvamusfestival.ee/kava. Arutelud kas tutvustavad mõnd nähtust, otsivad lahendust mõnele probleemile või analüüsivad olemasolevaid teadmisi. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja.

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Festival on külastajatele tasuta.

Arvamusfestivali juhtmõte on tänavu tulevik ning seda enam on soov festivali kavva tuua teemasid, mis olulised tänastele alg- ja põhikoolilastele.

“Kaks aastat lastearutelusid on näidanud, et lastel on tahtmist ja julgust isekeskis  olulistel teemadel arutelusid pidada. Samuti on selge, et täiskasvanud ei pruugi teada, mis teemad lastel südamel on – nii kutsumegi just lapsi ise oma ideid välja pakkuma ning suvel ka arutelu läbi viima,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring.

Lastearutelude alale on oodatud kuni 7. klassi õpilaste arutelud. Teemad, millest rääkida, võib välja mõelda oma sõpruskonnas, huviringis, perekonnas või koos klassiga. “Arutelu võib olla vestlus, aga ka midagi muud, näiteks kõne, piknik või hoopis mõni vahva tegevus või mäng. Peamine, et see aitaks mõnda teemat huvitava nurga alt avada,” ütles lastearutelude ala kuraator Marju Kask.

Aruteluidee saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje kuni 30. märtsini. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja kaheksa arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos festivali ülejäänud aruteluprogrammiga juuni alguses.

Lastearutelud on Arvamusfestivali kavas kolmandat aastat. Varasematel festivalidel on lapsed arutlenud nutisõltuvuse, koolikiusu, keskkonnakaitse, aktiivse liikumise ja teineteise aitamise teemal. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

NB! ideekorje on selleks korraks läbi. Aitäh, laekus üle 200 idee ja ettepaneku!

Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@2019.arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine. Festivali arutelusid saab järele kuulata SIIN, kuhu neid järgemööda lisame.

Arvamusfestival soovib festivali hea arutelutavaga luua ühist teadmist hea arutelu reeglite kohta. Festivalil toimunud purgihääletusel arvasid osalejad, et edasiviiva arutelu eeldusteks on teineteise kuulamine ning oma väidete tõestamine. “Leiame, et heast arutelutavast võiks lähtuda kõikide teiste, ka väljaspool festivali toimuvate arutelude juures,” ütles Maiu Lauring.

Festival sündis sadade vabatahtlike ning arutelude korraldajate ühisloomena. Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Arvamusfestival tänab kõiki, kes andsid oma osa! Järgmine Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil 2019 Paides.

Arutelud Soomes käsitlevad väikerahvaste hakkamasaamist üleilmastumise oludes eri nurga alt. “Esimeses arutelus esitame provokatiivse küsimuse, kas Eesti ja Soome kultuurid ja elulaadid on kaduv nähtus, lootes mõistagi, et vastus on ei. Teises otsime tulevikumudeleid mõlema riigi kestmajäämiseks ja “iseendast suuremaks” saamiseks. Kõige selle taustal püsib mõlemal juhul küsimus, kuidas muutudes iseendaks jääda ja kuidas iseendaks jäädes säilitada elujaatavus ja sallivus,” rääkis arutelude juht, ajakirjanik Rain Kooli (ERR).

Soomekeelsetes vestlustes osaleb esinduslik ja värvikas seltskond, nende seas endised peaministrid Anneli Jäätteenmäki ja Taavi Rõivas, kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt, ühiskonnategelased Rein Lang ja Mikael Jungner ning kodanikuaktivist Maryan Abdulkarim. Arutelusid SuomiAreenal on võimalik ka otseülekandes jälgida (lingid avanevad 17. juulil).

Arvamusfestivali arutelude kava 17. juulil Soomes:
Kell 13-14 “Suomi ja Viro – katoaviako kulttuurejako?” Osalejad Maryan Abdulkarim, Jaak Jõerüüt, Sirpa Kähkönen, Rein Lang. Ülekanne: www.katsomo.fi/#!/jakso/941771
Kell 17.30-18.30 “Olemmeko yhdessä enemmän? Viro ja Suomi globalisoituvassa maailmassa.” Osalejad Taavi Rõivas, Mikael Junger, Anneli Jäätteenmäki. Ülekanne www.katsomo.fi/#!/jakso/942713

Koos Arvamusfestivaliga kuulub SuomiAreena Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikku Democracy Festivals, mille missioon on kaasa aidata tugeva kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arengule. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul jätkuvad Eesti-Soome ühiste teemade arutelud augustikuus Paides, kus juttu tuleb soomlaste ja eestlaste suhtluskultuuri erinevustest, samuti osalevad Soome eksperdid Talsinki tunneli, kultuuripealinna korralduse ja kriitilise meediatarbimise teemalistel aruteludel.

SuomiAreena toimub 16.-20. juulil Poris ning tänavused peateemad on turvalisus, tolerantsus ja vastutustundlikkus. SuomiAreenaga samal ajal toimub muusikafestival Pori Jazz, kus Eesti juubeliaasta puhul astuvad üles muusikud Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse Poris sel nädalal erinevate teemapäevadega.

Arutelude korraldamist Soomes toetab Eesti suursaatkond Helsingis, EV100, EASi turismiarenduskeskus ning Eesti Rahvusringhääling. Kaasa aitavad Tuglase selts, Soome Eesti-ühenduste liit ja Eesti Instituut Soomes.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva Eesti Noorteühenduste Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Thingsi (kuhuviia.ee), Kiusamisvaba Kooli, Changemakers Academy ning Läänemaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Arutelude kavaga saab tutvuda Noorte [eel]arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/noorte-eelarvamusfestival/.

Festivali eestvedaja Karl-Edward Uibo sõnul on festivalil teemasid väga erinevate huvidega noortele. “Lahkame küsimusi nii Haapsalu, Läänemaa, Eesti kui ka Euroopa tasandil, mistõttu võiks iga noor või noortemeelne leida endale sobiva arutelu või töötoa,” rääkis Uibo. Tema sõnul avardab Noorte [eel]arvamusfestival kindlasti osalejate silmaringi ning annab võimaluse küsida olulisi küsimusi noortele turvalises keskkonnas.

Erilise tähelepanu all on esimesel noorte arvamusfestivalil noorte arvamusvabadus. Küsitakse, kuidas soodustab praegune arvamusruum aktiivse kodaniku arengut ning mis juhtub, kui hakkajate noorte arvamissoovi summutada. Samuti räägitakse sellest, mille järgi ära tunda kiusamist ning millised on esimesed võimalused kiusamise ohjeldamiseks. Lisaks on programmi valitud kaks kohalikule kogukonnale olulist teemat – mitmekultuuriline Haapsalu ning Läänemaa võimalus Eesti uue energiakeskusena.

Paide Arvamusfestivali eeskujul sündinud esimene Noorte [eel]arvamusfestival toimub pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12 Haapsalu promenaadi pargis. Festivali toetavad Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Läänemaa Tarbijate Ühistu, Lääne Elu ja Euroopa Komisjoni esindus.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://2019.arvamusfestival.ee/kava/.

Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.

Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.

Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.

Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.

Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum.

Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja Yano ja Jan Rahman, sõnalahingu „Kas see on haldusjaotus järgmisteks aastakümneteks?“ algatavad Aivar Viidik, Ülle Harju ja Kersten Kattai.

Provokatsioonilised küsimused visatakse õhku metsa-paneelis „Kas puud peavad kasvama?“ ning noortepaneelis „Mis hoiab mind kinni, et ma maalt ei läheks!?“ Vastuseid otsivad Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho ja Urmas Vaino ning Anti Allas, Gerda Vares, Heiki Viisimaa ja Marit Oimet. Rahulikumas ja rõõmsamas rütmis (aga mine sa tea!) võiks kulgeda pärandiaasta paneel “Tulõvigul om aolugu“, kus löövad kaasa Aigar Piho, Annela Laaneots, Annika Vaalma, Evelin Leima, Helena Kudre, Laura Tillo, Lauri Õunapuu, Rainer Kuuba ja Sirli Pohlak.

Et olla valmis haarama õhust just juuni algul ühiskonnas kirgi kütvaid teemasid, on tänavu Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil ka nn kuum ala #kuidasmekestame. Kaasa mõtlema ja ütlema on oodatud kõik, kellele Eestimaa kagunurga elu ja tegemised korda lähevad.

Tänavugi tasub festivalile tulla kogu perega – et laste sõna oleks kuulda, toimub ka nende arutelupaneel. Maanteeuuseumi lasteala on loodud pere pisimatele põhiprogrammiga paralleelseks ja eakohaseks ajaviiteks. Saab meisterdada ja mängida, liiklustarkust omandada või mänguväljakul toimetada. Avatud on laste mahekohvik, kus maksevahenditeks on naeratus ja aitäh! Kogu päeva jooksul on Postiteel muudki toredat askeldamist – hommikust saadik peetakse paari kilomeetri kaugusel Ihamarus Kõivualutse laata.

Kagu-Eesti III eelarvamusfestivali toimumist aitavad mitmekümnel vabatahtlikul ellu viia ja toetavad Eesti Maanteemuuseum ja Maanteeamet, MTÜ Postitee, Europe Directi Võrumaa teabekeskus, Kultuurkapital, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus,  MTÜ Võru Folkloorifestival ja Kanepi vald.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali PROGRAMM.

Vaata ka Facebooki.

„Esimesel aastal toimus 80 arutelu, millest enamiku korraldas festivali meeskond ise. Aastatega on arutelude arv kasvanud, ületades eelmisel aastal ka kahesaja arutelu piiri. Otsustasime sel aastal programmi vähendada nii arutelualade kui ka arutelude osas ja võib öelda, et see otsus oli õigustatud, sest programmis oli märksa enam hästi läbi mõeldud eesmärgi ja vormiga arutelusid ning ka festivalialal oli mugavam olla. Muutumatu on aga see, et festival ise korraldab vaid erakonnaesimeeste debatti ning ülejäänud programm valitakse jaanuarikuisesse ideekorjesse esitatust,“ võrdles festivali eestvedaja Ott Karulin.

Ta lisas, et kuigi festivali kontseptsioon on jäänud samaks, siis on arutelude kvaliteet ja vorm iga aastaga üha kvaliteetsem. „Iga aastaga suureneb arutelude korraldajate valmidus teha arutelusid teistmoodi, mõeldes ka sellele, kuidas arutelule tulnuid kaasata ning mis saab nende tõstatatud teemaga peale festivali. Üks vahva näide on täna toimunud jalgpallimäng ja sellele järgnenud sisuline vestlusring selle üle, kuidas spordiga sotsiaalseid harjumusi edendada ja turvatunnet suurendada,“ ütles Karulin.

Festivali teise päeva lõpus toimunud arutelus “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” diskuteeris ka Soome Vabariigi 11. president Tarja Halonen, kes puudutas oma avakõnes teemasid alates põlissoomlaste edust lõpetades meedia vastutuse ja vihakõne kriminaliseerimisega.

Arvamusfestivalil on igal aastal omal kohal ka mitmekülgne kultuuriprogramm. Juba juulis algas Keskväljakul ruumieksperiment, millega võeti jalakäijatele ruumi juurde. Väljakul said inimesed kasutada hubaseid istumisalasid ja aktiivseid ajaveetmisvõimalusi, näiteks pinksilauad ja rannavolle. Ruumieksperimendi koordinaator Elo Kiivetile teeb suurt rõõmu, et eksperiment nii hästi omaks võeti ja inimesed seni tühjalt seisnud Keskväljaku ellu äratasid ja seda ka festivalivälisel ajal. “Kuu pikkune testperiood tõestas, kui lihtne on tegelikult muuta ruum inimsõbralikuks ja aktiivseks. Erinevad tegevusvõimalused, hubasus ja rohelus meeldis kõigile – nii kohalikele kui ka festivalikülalistele. Kindlasti võiks seda korrata, aga seekord pikema perioodi jooksul ja seeläbi lükata käima juba püsivalt õdusa keskväljaku valmisehitamine,” ütles Kiivet.

Kuues Arvamusfestival toimub Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal 10.-11. augustil ikka Paides.

Arvamusfestival tänab oma selle aasta toetajaid: Paide linna, Järvamaa Omavalitsuste Liitu, Swedbanka, Euroopa Komisjoni esindust Eestis, KÜSKi, Euroopa Parlamendi Infobürood, Avatud Eesti Fondi, rahvaalgatus.ee, SpeakSmarti ja palju teisi. Festivali ühe ala toetajateks olid ka SA Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Fotogalerii leiab siit (täiendame jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival/

Festivali eestvedaja Ott Karulini hinnangul möödus festivali esimene päev ootuspäraselt mõnusalt. „Arvan, et oleme viie aastaga suutnud üheskoos luua midagi nii tugevat ja vajalikku, et ei pea inimesi tikutulega festivalile otsima ega põrutavaid diskusiooniteemasid jõuga tekitama – pigem vastupidi, teemasid on rohkem, kui kahe päeva jooksul ära jõuab arutada,“ kinnitas Karulin. „Festivali korraldavad mitte ainult mitmed sajad vabatahtlikud, vaid ka kõik need suurepärased organisatsioonid ja inimesed, kes augustis tee Paidesse leiavad.“

Teemadering, mille üle festivalil kaasa mõelda ja rääkida saab, on tõepoolest lai. Nii leidis täna teemadena käsitlemist näiteks teadlik vihasuunamine, kuidas kriisiolukorras ellu jääda, milline on Euroopa tulevik või kas kool võib olla õnnelikkuse kohaks. Muuhulgas tõstatati küsimus ka demokraatiafestivalide rollist eeskätt just Põhjamaades. Igas riigis on festivalide algatamise põhjused sarnased – tõstatada olulisi teemasid ja luua platvorm selleks, et kõik, ka need, kes seda tavapäraselt ei tee, saaksid oma arvamusi avaldada või vajadusel hoopis tuge arvamuse kujundamisel.

Festival soosib klassikaliste arutelude kõrval kasutada ka vähemtraditsioonilisi formaate, mis kohale tulnud inimesi võimalikult palju aruteludesse kaasaks. Näiteks sai täna maailmakohviku formaadis arutleda, miks kardame noortele anda vähe võimalusi oma õpingutes kaasa rääkida, kui täisealiseks saades oodatakse neilt vastutusvõimet.

Mis arutelude tulemusel sünnib? Sellele vastab festivali korraldusmeeskond kui ühest suust, et see on üks peamisi küsimusi, mida neilt küsitakse. „Loomulikult on käega katsutavad tulemused toredad, sest neid on kerge märgata, ent lõviosa festivali mõjust on siiski kaudsem. Lisaks sellele, et festivalil osalejad saavad enesekindlust tulevasteks aruteluks mõnel tulisel teemal, pakub festival inimestele võimalust nii poliitikutelt, arvamusliidritelt, ekspertidelt jt otse küsida, miks nad mõne teema kohta just mingit teatud seisukohta omavad,“ ütles Ott Karulin.

Festivali kommunikatsioonijuht Katerina Danilova lisas, et ühtlasi toob nii mõnigi arutelu kaasa käitumuslike harjumuste muutumist. „Palju sõlmitakse uusi kontakte. Viimase toetamiseks lansseerisime tänavu sarnaselt Skandinaavia sõpradele suhtlusrakenduse Mingla, mille abil sarnaste huvidega inimesed teineteist üles leiaks ja arutleda saaks.“

Kokku liitus Minglaga esimese festivalipäeva lõpuks orienteeruvalt 500 inimest. Madis Ligema oli üks, kes Minglat katsetas ja kes sõnas, et tänu sellele rakendusele on ta festivalis saanud tavapärasest veelgi enamat. „Festivalimiljöös on äpp omal kohal – nii on juhuslike külastajatega lihtne arutleda, millised on parimad mõtted ja ideed, mis päevast on kõrvu jäänud. Mingla viib Arvamusfestivali digitaalmaailma,” ütles ta.

Laupäeval arutelud jätkuvad ning päeva lõpetavad mitmed oodatud diskussioonid. Näiteks traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste arutelu, diskussioon „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?“, kus arutleb teiste seas ka Soome 11. president Tarja Halonen ning ühtlasi filosofeeritakse provokatiivsel teemal „Miks kirikus ei tantsita?“.

Kavaga saab tutvuda siin: https://www.arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, rahvaalgatus.ee, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: www.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kulges esimene päev väga hästi. „Hea meel oli näha, et enamiku arutelude juures oli hulganisti kaasamõtlejaid ja -arutlejaid, ja seda võrdselt nii Vallimäel kui ka keskväljakul. Oli näha, et inimestel on soov ja oskus kaasa rääkida,“ lisas Karulin.

Klassikaliste arutelude kõrval sai osaleda ka näiteks maailma- ja osaluskohvikutes, käia karjäärinõustamisel või laenutada elavast raamatukogust põnevaid inimesi. Toimus ka tagurpidi tööintervjuu ja ühe arutelu avasid baleriinid.

Presidendi kandidaatide debatt 12. augustil. Foto: Anna Markova

Festivali osaleja Kristjan on Arvamusfestivalil teist korda ja kiidab tänavuste arutelude sisukust. „Ma ei tea, kas mul on lihtsalt olnud õnne või ongi arutelud seekord paremini läbimõeldud ja korraldatud.  Leidsin kolm arutelu, mis olid minu nõudliku meele jaoks piisavalt köitvad, nii et kuulasin neid algusest lõpuni ja võtsin ka ise sõna!“

Eriti pakkus Kristjanile huvi debatt sünteetilisest bioloogiast ehk disainitud rakkudest ja disainitud inimestest, kus räägiti, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. „See on tegelikult oleviku teema, millega seotud küsimusi ja väljakutseid peavad nii riigid kui ka indiviidid enda jaoks läbi mõtlema juba praegu,“ leiab ta.

Venekeelses arutelus, kus küsiti, kas kodanikuna piisab maksude maksmisest või on vaja teha enamat, arutlesid osalejad, mida nemad kingiksid Eestile 100. sünnipäevaks. Muuhulgas pakuti, et iga kodanik võiks kinkida Eestile 100 head tegu ning et ükskõik mis kingitus on, peaks see olema sisukas ja läbimõeldud. Näiteks pakuti välja, et võiks kirjutada hiigelsuurelt Eesti territooriumile numbri „100“ nii, et seda saaks pildistada ka kosmosest. „Proovime teha nii, et minu eesti keelt mitte valdav isa, kes on elanud Eestis üle 25 aasta, kogeks, et see on ka tema pidupäev,“ ütles arutelu lõpetuseks festivali osaleja Marat Aljautdinov.

Päeva oodatuimaks aruteluks oli presidendikandidaatide debatt, kus osalesid Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Mart Helme. Arutlejad käsitlesid Mihkel Kärmase juhtimisel selliseid teemasid nagu presidendi valimiste kord, kandidaatide eraelu ja presidendi roll. Debati peamisteks teemadeks said sisseränne, välistööjõud ja pagulased.

Arvamusfestivali teise päeva avas kell 7.30 loodusmatk hommikuses linnas ning esimene arutelu algas juba kell 9.30 ja käsitles kodaniku võimalusi osaleda hariduspoliitika kujundamises. Sellele järgnes Euroopa Parlamendi saadikute arutelu teemal „Mis saab Euroopa Liidust“.

Festivali viimane arutelu algab laupäeval keskväljakul kell 20.00, kui kogunevad parlamendierakondade esimehed. Arvamusfestival toimub neljandat korda 12.–13. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav, võimalikult kriitikavaba ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Foto: Kärt Vajakas

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Foto: Tauno Tõhk

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin.

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav https://2019.arvamusfestival.ee/kava

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sama moodi kui eelmisel aastal osutus ideekorje kõige populaarsemaks teemaks haridus. “Ajastu märk on kindlasti see, et suur osa ettepanekuid on seotud avatud, salliva ja väärtuspõhise kooli arendamisega. Lisaks saab tänavu lõpuks tähelepanu kõrgharidus,” ütles Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Sel aastal pakuti välja tunduvalt rohkem ideid eestlusest, meie identiteedist ja kultuuripärandist, aga ka kodanikualgatusest, majandusest, tööelust ning innovatsioonist,” lisas Maiu Lauring.

Kolmandik pakutud ideedest on üles ehitatud esinejakesksetele aruteluvormidele, näiteks traditsiooniline esinejatega arutlusring ja vastandumisel põhinev väitlemine. Küll on aga näha, et üha enam on hakatud mõtlema ka teistsugustele arutelulahendustele: improteater, rollimäng, ajurünnak, hackathon, “kiirkohting”, maailmakohvik, elav raamatukogu jne. “Arutelude korraldajate ja Arvamusfestivali osalusvormide labori koostöös peaks tänavune festival paistma silma just mõne uudse mõttevahetusviisi poolest,” loodab programmijuht.

30. märtsil toimub arutelualade korraldajate üritus. Kohtuvad need üle saja organisatsiooni ja aktiivse inimese, kelle koostöös valmib juuni alguseks tänavune Arvamusfestivali programm. Selle perioodi vältel pakub Arvamusfestivali meeskond arutelude ja arutelualade korraldajatele tuge, nõustamist ja koolitusi.

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: www.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

Narva lossiparki kogunes täna sadu inimesi [eel]arvamusfestivalile, kus mõnusas ja inspireerivas õhkkonnas arutleti erinevatel teemadel, teiste seas näiteks ühiskonnakriitika rolli üle muusikas, vene koolist Eestis ja kodanikuaktiivsuse tähtsusest.

“On hea meel näha, et tänane Arvamusfestivali eelüritus oli meeleolukas ning läks igati korda, mida näitab kohale tulnud Narva ja Ida-Virumaa elanike tõsine huvi ja soov kaasa rääkida oma piirkonnas olulistes küsimustes. Loodame, et siit alguse saanud arutelud jätkuvad ka augustikuises Paides,“ sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus.

Festivali kahel alal peeti maha kuus eriilmelist ning inspireerivat arutelu. Kõneldi nii Venemaa poliitilises elus toimuvast, ootustest uuele ETV venekeelsele telekanalile, ühiskondlikust vastutusest kui ka vene koolist Eestis. Lisaks tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelastele said sõna ka paljud teised huvilised, kes vestlusringidest osa saama olid tulnud.

Päeva lõpetas arutelu „Eesti tulevikulugu otsimas“, milles inimesed mõtisklesid ühiselt selle üle, mis nende jaoks on Eestis väärtuslik ja millises Eestis sooviksid nad tulevikus elada.

„Aruteludes valitses koostöine õhkkond ning seal osalejad olid valmis üksteist ära kuulates mõtlema ja looma. Oli tunda, et Ida-Viru inimestele läheb Eesti tulevik korda,” ütles tulevikulugude kogumise eestvedaja Marten Lauri.

[eel]arvamusfestivali programm sündis koostöös Ida-Virumaa inimeste, festivali korraldustiimi ja Avatud Eesti Fondiga.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda, 14.-15. augustil Paide Vallimäel. Tänavusele teemakorjele tuli 250 ideed, mis jagunevad festivalil 30 erineva ala vahel. Oma ala saavad julgeoleku ja väärtustega seotud teemad, kokku aitavad festivali korraldada paljud erinevad organisatsioonid ja inimesed üle Eesti. Festivali meeskond alustab teema-alade programmi tutvustamisega järgmisel nädalal.

Rohkem infot: https://2019.arvamusfestival.ee/
Meie fotod Narvast: https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival/sets/72157653295268378
Fotosid ja materjale meie kodulehelt võib vabalt kasutada, kui viitate allikale.