Reede, 9. august

13.30-14.45 Diversity – a tool for sustainable success
Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge? Participants Piia Karhu (Finnair), Anu Realo (Tartu Ülikool), Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS). Moderator Annika Arras (Miltton New Nordics). Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

15.00-16.15 What is the future-proof economic model?
Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. Participants Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum), Mika Pantzar (Soome ökonomist), Mikael Malmaeus (ökonomist ja keskkonnapoliitika ekspert) ja Tea Danilov (Arenguseire Keskus). Arutelu juhib Kristi Saare. Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

16.30-17.45 Majanduskriis ei ole tasaareng – häkime ökonoomikat
Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng, mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumist keskkonnaga. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Minihäkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis. Osalevad Liisa Aavik, Rainer Eidemiller ja Riinu Lepa. Häkatoni veab Madis Vasser.

18.00-19.30 Kuidas elada pensionita?
Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla? Osalevad Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht) ja Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur). Arutelu juhib Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus).

Laupäev, 10. august

12.00-13.30 Reaalajamajandus – tühitöö ajastu lõpp
Täna moodustavad manuaalsed tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevuste; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine jne) kogu majandus- ja ettevõtlusruumist ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimuva ühiskonna suunas? Osalevad Janek Rozov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaido Heinsalu (Tieto), Külli Kraner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Marika Korka (Maksu- ja Tolliamet), Liisi Karindi (Ecologit), Aime Roosioja (Türi vallavalitsus). Arutelu juhib Christman Roos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

14.00-15.30 Tiigrihüpe Eesti tööstuses
Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Teisisõnu – tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist? Osalevad Raul Kirsimäe (Swedbank), Kaido Karu (Eziil) ja Tauno Otto (TalTech), arutelu veab Jana Pavlenkova (Prototron).

16.00-17.30 Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus
Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, LGBT ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Osalevad Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Arutelu juhib Siim Vahtrus (SpeakSmart). Arutelu tõlgitakse viipekeelde.

Foto: Anu Martinson, Arvamusfestivali vabatahtlik

Mitmel minu lähikondsel esineb vaimse tervise probleeme?
Turvalisuse ja tervise alal toimub kahel päeval seitse arutelu, millest lausa kolm keskenduvad vaimsele tervisele. Fookuses on dementsus, ärevushäire ning depressioon. Neid teemasid on lihtne ignoreerida. Arvamus, et keegi lähiringkonnast, töökaaslastest ega tuttavatest ei puutu kunagi nende haigustega kokku, on statistikat vaadates tõenäoliselt ekslik. Mõelgem kas või laste ja noorukite vaimsetele häiretele, mille all on kannatanud iga viies laps – ca 2 last ühe jalgpallimeeskonna kohta…

Haigused ei puuduta peaaegu kunagi ainult haiget ennast, vaid ka pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi ning sotsiaalsüsteemi kulude kaudu meid kõiki. Aruteludes vaadeldakse erinevad haiguste avaldumise viise ja põhjuseid, esmaseid samme probleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Haiguste õigeaegne avastamine ning kohane ravi aitavad vältida probleemide süvenemist. Valehäbil ja probleemide salgamisel ei tohi olla meie mõtlemises kohta.

WHO 2012. a andmetest selgub, et Eestis kannatab dementsuse all enam kui 13 000 inimest. Haigestumine suureneb seoses rahvastiku vananemisega. Teadaolevalt ei ole leitud ühtki vahendit haiguse progresseerumise peatamiseks. Mida tähendab dementse inimese eest hoolitsemine, millised on praegu kättesaadavad teenused, mida toob tulevik? (L ,11.08 kl 14.00-15.30)

Igal viiendal lapsel vanuses 1-15 eluaastat esinenud mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme. Miks diagnoositakse depressioon juba lasteaialastel, kui kogu maailm peaks olema täis mängu ja naeru? Miks mõeldakse enesetapust juba põhikoolis, kui terve elu peaks olema veel ees ning kõik uksed valla? (L, 11.08 kl 12.00-13.30)

Ennetusest räägitakse tavaliselt „mida mitte teha“ ja „kuidas vältida“ võtmes. Seevastu ärevushäire teemaline arutelu on provokatiivne ning küsib hoopis küsimusi: Mida teha, et tavapärasest muretsemisest ja ärevusest saaks ärevushäire? Kuidas toimida, et ärevushäired püsiks, süveneks ning ei lähekski üle? Kuidas saada mitu ärevushäiret korraga? (R, 10.08 kl 18.00-19.30)

Kes vastutab?

Teine teemade ring turvalisuse ja tervise alal võib üldistada kui küsimust vastutuse jagunemist. Teatav osa vastutusest jääb alati inimese enda kanda, kuid osa sellest jaotub ka kogukonna liikmete ja laiemalt kogu ühiskonna vahel. Esineb olukordi, kus tuleb märgata teisi enda ümber ja lasta ka ennast märgata. On asju, mida inimene saab teha iseenda, kogukonna või ühiskonna heaks.

Üks lähemaid ja käegakatsutavamaid näiteid sellest on vabatahtlikud päästekomandod. Sootuks laiaplaanilise vaate annab aga geenidoonorluse temaatika. Eesti Geenivaramusse koguneb üha enam informatsiooni. Ühest küljest avab selle analüüsimine uusi perspektiive rahvastiku tervise hindamisel. Teadus- ja arendustegevus juba iseenesest on osa ühiskondlikust vastutusest. Teisalt saab geenidoonorlust käsitleda ka üksikisiku vastutuse aspektist ühiskonna ees: sul on võimalus anda endast midagi, millest teadusuuringute tulemusel saab kasu kogu ühiskond.

Kuidas saada inimene õigel ajal arsti juurde? Kes vastutab? Inimene ise? Või ka tööandja, perekond, kogukond, ühiskond? Kui aga arstijärjekorrad on pikad? Kui arstiabi pole piisavalt kättesaadav? Mis roll võiks olla vabatahtlikul ravikindlustusel? (R, 10.08 kl 14.00-15.30)

Geenidoonorlus kui valdkond on huvitav kombinatsioon kasulikkusest teadusele, meditsiinile ning ka üksikisikutele, kes on oma geeniandmed Eesti Geenivaramule andnud. Mida nende andmetega aga tehakse ning milline on nende roll haiguste ennetamisel ja paremal ravil? (R, 10.08 kl 16.00-17.30)

Kogukondliku vastutuse ning suure ohuteguri üheks puutepunktiks on tuleohutus ning vabatahtlikud päästjad. Kes vastutab meie turvalisuse eest, kui päästeteenuse osutamine jääb üha enam vabaühenduste kanda? Kelle ülesandeks jääb sellise tendentsi korral vabatahtlike päästjate motivatsiooni, valmisoleku ja ressursside tagamine? Kas otsa tuleb vaadata riigile, kohalikule omavalitsusele, ettevõtjatele, eraisikutele? (R, 10.08 kl 12.00-13.30)

Turvalisuse ja tervise ala tegevused Arvamusfestivalil võtab kokku ERGO Kindlustuse programm riskikäitumise teemal. Arvamusfestivali külastajatel avaneb võimalus kogeda enda riskikäitumise mõju ning osaleda tegevustes, mis õpetavad toimetulekut ohuolukorras. Nii on võimalik liiklusesse minemata proovida autojuhtimise ajal sõnumit saata. Näis, kas pärast simulaatorit soovib keegi seda ka päriselus veel teha! Samuti saad teada, kui kiiresti priitahtlikud või kutselised päästjad sinu juurde jõuavad, kui kodus koer küünlaga pahandust teeb või maal saunaõhtu üle käte läheb. Kuidas ise tulekahju kustutada? (L, 11.08 kl 16.00-17.30)

Küsimusi on palju, vastuseid veel vähevõitu. Kohtume Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal, kus need ja paljud teised küsimused luubi alla võetakse!

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlikud Anneli Rääbis ja Juhani Jaeger
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Kahe päeva jooksul toimub alal kokku seitse arutelu, mis käsitlevad kolme riigi arengu seisukohalt olulisi teemasid, nagu tööturg ning tuleviku kompetentsid, polariseerumine ja usaldus ühiskonnas, Balti perede finantsportree ning tuleviku väljavaated kinnisvara- ja ehitusturule. Millisel teemal tahaksid Sina kaasa mõelda? Avame koostöös Swedbankiga lühidalt Baltimaade ala arutelude sisu.

Jaan, Janis või Justas – kes on jõukam?
Milline on Balti perede finantsportree? Kuigi väikesed säästud, elu palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees tunduvad muredena, mis kummitavad vaid meid, seisab nende küsimustega silmitsi pea iga leibkond Baltikumis. Seetõttu asume ala esimeses arutelus kaaluma võimalusi, kuidas muuta säästmis- ja investeerimiskultuuri Eestis, Lätis ja Leedus.

Et noored jääks
Väljaanne Politico käsitles hiljuti Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Selgus, et alates liitumisest Euroopa Liiduga on lahkunud ca viiendik Läti elanikkonnast, kellest enamik on noored. Sarnast trendi võib täheldada ka teistes Balti riikides. Küsime, kas ja millist tuge peaksime noortele pakkuma, et nad tahaksid kodumaale jääda. Kas kolm riiki saaksid mure lahendada ühise lahendusega?

Stereotüübid, mis piiravad karjääri
Vajame pidevalt töökäsi, kuid takerdume nii töötajate kui töökoha valikul eelarvamustesse. Eeldame, et naised võiksid jääda laste ja pere juurde ning vältida tööd kapteni või piloodina, äsja ülikooli lõpetanud ei tohiks töötada juhtival positsioonil ning pensioniealised saavad hakkama vaid lühendatud tööajaga. Kuidas saaksime aga Baltikumi ühiskonda muuta, et vaadata mööda stereotüüpidest ning vältida ka nendest tulenevat palgalõhe?

Keda võime usaldada?
Miks on nii, et tihtipeale usaldame kõrvalistujat trammis enam kui demokraatlikult valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid valetavad, kuid tundmatud inimesed netiavarustes suudavad lahendada meie probleeme? Arvamusfestivali esimese päeva lõpuks jõuame selgusele, kuidas on usaldus ajas muutunud ning kuidas võib vähene usaldus ühiskonna sidususe seisukohalt ohtlikuks muutuda.

Polariseerumine ja ühtekuuluv Baltikum
Teine päev Baltimaade alal algab Baltimaadele olulise teemaga – ühtekuuluvus – mis aitab riikidel toime tulla sise- ja välispoliitiliste šokkide ja stressoritega. Elame ajal, mil käib pidev hübriidsõda Venemaa ja Lääne vahel ning näeme üha enam ilminguid ühiskondade polariseerumisest. Millised küsimused tekitavad ühiskonnas tugevamaid lahkhelisid ja reageeringuid ning kuidas nendega toime tulla? Mis on polariseerumise ohud ja võimalikud tagajärjed?

Keda vajab tulevane tööturg?
EV200 pidustusteks tõotab Eesti rahvaarv olla 800 000 piirimail. Paremini ei lähe ka naabritel, kes on viimase 18 aasta jooksul kaotanud ligi 18% rahvastikust. Seetõttu seame arutelu keskmesse demograafia ja selle seotuse tööturuga – milline peaks olema meie rahvastikupoliitika, millised põhjused peituvad väljarände taga ning kuidas saame neid mõjutada oma väärtusruumi kaudu. Ning lõpuks, millised siis on inimesed, keda vajame tööturule aastal 2038?

Ehitustrendid aastal 2038
Ehitus on üks peamisi majanduskasvu näitajaid. Räägime potentsiaalsetest ehitustrendidest Baltikumis aastal 2038. On selleks 3D-printimine, energiasäästlikud hooned või midagi täiesti muud? Milliseid ehitusmaterjale on meil veel võimalik kasutada? Mida hakata peale nõukogude ajal ehitatud kortermajadega? Ala viimases arutelus seome võimalikud ehitustrendid Balti riikide majandusega.

Baltimaade alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kaks eesti ja viis inglise keeles:

Reedel, 10. augustil
12.00–13.30 Who is richest – Jaan, Janis or Justas? The financial portrait of the Baltics.
14.00–15.30 “Mina jään!”, “aš lieku!”, “es palieku!” – Baltic countries a disappearing nation?
16.30–18.00 Career – choice or stereotype? Are Baltics looking for new people?
18.00–19.30 Usaldus – kõige väärtuslikum ressurss?

Laupäeval, 11. augustil
12.00–13.30 Divided We Fall, United We Stand: Is Polarisation of Societies Undermining Security of the Baltic States?
14.00–15.30 Demograafia ja tööjõud: Eesti 2038
16.00–17.30 Building trends in the Baltics in 2038

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Mark Slavin

Esimeses arutelus keskenduti Soome ja Eesti kultuuri püsima jäämisele. Kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt ning aktiivsed ühiskonnategelased Rein Lang ja Maryan Abdulkarim lahkasid migratsiooni ajalugu ning põhjuseid. Lisaks arutleti, kas ja millised riske kannab endas sisseränne Eesti ja Soome kultuurile, või on sealt hoopis rohkem võita?

Teine arutelu võttis tähelepanu alla Eesti ja Soome majandussuhted. Sissevaate teemasse tegid Eesti ja Soome endised peaministrid Taavi Rõivas ja Anneli Jäätteenmäki ning Soome endine parlamendiliige ja aktivist Mikael Jungner. Taavi Rõivas tõi välja, et ID-kaardi arendus oli Soomes juba enne Eestit, aga seda ei võetud siiski kasutusse. Tema sõnul on huvitav jälgida, kas nüüd on Soome minemas Eestiga sama teed või ollakse turvalisuse aspektides siiski skeptilisemad.

Eesti osalemine SuomiAreenal ning Pori Jazzil kuuluvad Eesti Vabariik 100. rahvusvahelisse programmi, mis sai alguse eelmisel aastal koos Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumisega ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Arutelud korraldas Arvamusfestival koostöös Eesti suursaatkonnaga Soomes.

Tänavusel Arvamusfestivalil Paides toimub kokku üheksa Soome-teemalist arutelu, millest neli eesti ning viis inglise keeles.

Reedel, 10. augustil

14.00–15.30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians? (Demokraatia ala)

15.00–16.30 Nagu kaks tilka vett – kas tõesti? Räägime Eesti ja Soome suhtluskultuurist (Suhtluskultuuriala)

16.00–17.30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship (Demokraatia ala)

18.00–19.30 Manipulation and information warfare (Välispoliitika ala)

Laupäeval, 11. augustil

12.00–13.30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida? (Demokraatia ala)

12.00–13.30 Rändavad perekonnad paberil ja päris elus (Lapsed ja vanemad)

12.30–13.30 Learning Through Activity  (Lastearutelud)

16.00–17.30 European Culture Capital 2024 – for whom and why? (Demokraatia ala)

17.00–18.30 Talsinki tunnel – lähemal kui eales varem? (Eesti Meedia ala)

Uuri arutelude tutvustusi lähemalt KAVAST.

Viimastel aastatel on turule lisandunud suur hulk mikrotootjaid, kõige kiirema võidukäigu on teinud väikesed päikeseelektrijaamad. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Meesak on üks Eesti esimesi mikrotootjaid: neli aastat tagasi võttis ta oma III pensionisambasse paigutatud raha välja ja pani selle katusele ehk rajas oma isikliku päikeseelektrijaama. Ta väidab, et 10-12-aastase tasuvusajaga on see kindlam pensionisammas kui mistahes fond. Meesak kinnitab, et tegelikkus on osutunud prognoosidest paremaks: aastas ostab ta elektrit umbes 5000 ning müüb 600–7000 kWh eest. Samas juhib ta tähelepanu sellele, et esmalt tuleks siiski üle vaadata oma tarbimisharjumused. „Paneelide paigaldamine on vanade majade puhul siiski äärmuslik säästuabinõu, esmalt tuleb maja korralikult soojustada ja optimeerida energiatarbimist,“ sõnab ta. Ise kärpis ta tarbimist pärast paneelide paigaldamist ning siis selgus, et nii võimsat päikeseelektrijaama poleks tegelikult vaja olnudki.

Sama meelt on Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis. „Odavam kui paigaldada paneele on maja korralikult soojustada,“ jagab ta kogemust. Leis ei usu, et Eestis tuleks suurt mikroelektrijaamade buumi, pigem tõusebki fookusesse hoonete energiatõhusus, mida rõhutavad ka Euroopa Liidu energiasäästunõuded: alates 2021. aastast tohib ehitada vaid liginullenergiamaju. See omakorda toob kaasa üldisema turumudeli muutuse. „Kui tuleb rohkem energiatõhusaid hooneid, pole lokaalne küte, näiteks maaküte, enam nii mõttekas. „Siis on soodsam pigem kaug- või elektriküte,“ arvab Leis.

Eesti Energia energiamüügi tootearendusjuht Teet Kerem märgib, et meid ootab suur mõttemallide muutus just tarbijatena: ideaal oleks, kui kogu rahvas tarbiks energiat siis, kui see on mõistlik. Vastused küsimusele, kes oleks nõus duši all käiku tund aega edasi lükkama, näitavad aga, et selliseks tarbijakäitumise muutuseks veel valmis ei olda.

Tänasel Paides toimuval Arvamusfestivalil püstitasime küsimuse, kas robotid võtavad tulevikus meie töö ja leiva. Lühikene vastus on, et lähitulevikus ja osaliselt küll. Sel meelel olid kõik kolm Postimehe arutelusse kutsutud inimest: TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, valitsuse infonõunik Siim Sikkut ja tehnoloogiajakirjanik Hans Lõugas. Küll aga rõhutas Tammet, et jutt käib praegu siiski väga konkreetsele tööle keskenduvatest robotitest, kuna kõiksugu tegevusi, rääkimata spontaansest isemõtlemisest, on praegu masinatele õpetada ikkagi väga keeruline. Viimased, nii-öelda loomingulise mõtlemisega masinad, on pigem saja aasta tagune tulevik.

Vasakult: Tanel Tammet, Siim Sikkut, Hans Lõugas, Riin Aljas, Liis Kängsepp. Foto: Jaanus Lensment/Postimees

Teisalt tõdesid Sikkut ja Lõugas, et ehkki sõna robot seostub inimestele sageli füüsilise metallolendiga, tähendab tööde automatiseerimine pigem tarkvara: isesõitvate autode puhul ei keera rooli robot, vaid seda teeb sisuliselt arvutikood, ning samuti on lugu paljude teiste ülesannetega. Seda enam, et ehkki robotid hakkavad esmajoones üle võtma pigem lihtsamaid töid nagu postiteenus, tehasetöölised või kassiirid, asendatakse programmidega üha enam ka nii-öelda valgekraede ameteid nagu raamatupidajad, finantsanalüütikud, veebiajakirjanikud või reisikorraldajad. “Samas peame meeles pidama, et ükski amet ei kao täielikult, pigem asendame masinatega mingi osa sellest tööst, ning inimesele jääb tulevikus väiksem osa, mis tähendab millegi uue välja mõtlemist,” selgitas Sikkut.

Uurides neilt, mida teha aga inimestega, kes robotite tõttu tööst ilma jäävad, tõid Sikkut ja Lõugas optimistilkuma külje pealt välja, et tehnoloogilise arenguga tuleb töökohti ka alati juurde, sest uued lahendused nõuavad ka haldamist. Pigem on probleem selles, et praegu tööturul olevate inimeste oskused ei lähe kokku nende uutel töökohtadel vajaminevate nõudmistega.

Nii nägid nad lahendust paindlikkuses: nii inimese kui ka riigi tasandil. Lõugas tõi näite brasiillasest, kes pole olümpiamängude käigus tekkinud rahapuuduse tõttu mitu kuud palka saanud. Mehel ei jäänud üle muud, kui hakata sõitma Uberit, mida ta sai aga teha seetõttu, et riigis on piisavalt paindlikkust, et lubada sellist jagamismajandusel põhinevat mudelit. Teisalt on vaja paindlikkust ka inimese tasandil, et ta suudaks end sundida piisavalt palju riskima, et kaaluda uusi ja teistsuguseid töid. Nii peaks tuleviku 50-aastased suutma uut eriala õppida mitte vaid kord elu jooksul, vaid pigem kaks kuni kolm korda.

Seda, missuguseks muutub maailm tulevikus, millal saavad meist robotite “väikesed sõbrad”, millal kaob piir inimeste ja robotite vahel, mis riigid on töö automatiseerimisega esirinnas ning kas robotite võidukäigu puhul võiks inimesed üldsegi töö tegemise ära lõpetada, vaata Postimehe veebis olevast hommikuse arutelu salvestusest.

Artikkel ilmus postimees.ee portaalis.