Foto erakogust: Plakati autor Kaidi Marii Kütt

Oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame

Arvamusfestivalile omased krutskeid täis visuaalid on juba mitmeid aastaid tulnud tudengite pliiatsist. Igaüks on omanäoline, kuid siiski seotud Arvamusfestivali keskse ideega tasakaalukatest ning läbimõeldud aruteludest.

Kaidi Marii ei olnud varem Arvamusfestivalil käinud, kuid kui me sügisel kunstikooli plakatidisaini loengus festivali tutvustamas käisime, hakkasid Kaidil ideed kohe jooksma, märksõnadeks kaasamine ja avatus. “Sain teada, et täpselt 100 aastat tagasi võeti vastu Eesti esimene põhiseadus ja et põhiõigused ja -vabadused on ka Arvamusfestivali selleaastane katusmõte. Hakkasin põrgatama seda iseloomustavaid ideid ning leidsin, et visuaalselt tundus kõige atraktiivsem kaalukang, mis on tugev õigluse sümbol,” räägib Kaidi, kuidas ta üritas vältida lambipirnide ja jutumullide klišeesid.

Seiklused mänguväljakul

Mõeldes kaaludele turgatas Kadi peas ühtäkki tore mõte: “Mulle meenus lapsepõlv ja seiklused mänguväljakutelt! Kunagi olid igal pool meelelahutamiseks suured metallist kiigud, kus sai sõbraga vaheldumisi hoogu tehes kättpidi õhus rippuda. Seejärel tulid meelde lõbusad jaani- ja suvepäevad külakiigel ja poolikutele pehmetele rehvidele tonksutamised Annelinna mänguväljaku puidust kaalukiiguga… Jah – kiigemotiiv!

Et kiikuda kaalukiigel, on vaja kaaslast, sest ilma sõbrata õhku ei tõuse. Kaaslasteta ka külakiigul naljalt hoogu ei tee. On vaja vähemalt kahe inimese otsust minna kiigele ja mängida.” Nii sündiski metafoor, mis leidis tee Arvamusfestivali plakatile: kiik.  

Vasakul kaheksanda Arvamusfestivali plakat.

Ilma sõbrata õhku ei tõuse

Koos Kaidiga leidsime, et kiigel võiks kujutada inimesi, kelle koostöö võimestab kõiki osalisi. Näiteks on ühel pildil kiige otsas üks inimene, kes räägib, ja teises mitu, kes teda kuulavad ja samal ajal üleval hoiavad. Või on kiigel inimesed, kelle tõttu valitseb kahe poole vahel tasakaal. Me ei mängi ühiskonnas nullsumma mängu, kus ühe grupi õigused vähendaksid teiste omi – koostöö aitab kõiki osalisi korraga. Samuti on meil on õigus arvata ja vabadus kuulata ning me peaksime neid õigusi kasutama. 

Kaidi ideekavandile kirjutatud mõte oli, et oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame. “Nii nagu arvamusfestivalidel tekivad aruteludega uued ideed ja lahendused, paigutuvad ka inimesed kiigel ümber või valivad endale sobivad kiiged ja “mängukaaslased”, kelle mõtteid toetada ja “õhus hoida”. See on sümbol, mis kutsub inimesi arutlema, otsustama, ümber mõtlema, enda ideede eest seisma, toetama ja vastu vaidlema,” räägib Kaidi. 

Sel aastal soovib Kaidi Marii ka ise kindlasti tee Paidesse jalge alla võtta. Festivalilt ootab ta seda sama ühtsust ja kokkuhoidu, laialdast arutelu ning palju arukaid vaidlusi.

Foto erakogust: Kaidi Marii sõbraga kiikumas

Kohtumiseni festivalil!

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist iseendast, üksteistest ja maailmast. Kui kõik hästi läheb, siis kohtumiseni juba kaheksandal Arvamusfestivalil, mis toimub 14.–15. augustil Paides!

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia. Projekti rahastab ka EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. 

“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.

Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.

Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.