Meie tuleviku ala

Rahvusülikooli, ERR-i ja EV100 ühisel laval arutati täna nii meie keele, planeedi, teaduse kui ka Euroopa tuleviku üle. Keele arutelus osalenud tõid väärtusena välja keele mitmekülgse kasutamise väärtust – erinevaid murdeid ja piirkondlikke eripärasid ning autori omapärast stiil. Ühtlasi räägiti keeletoimetamisest kui keele ravimisest. Keeletoimetajat võrreldi lausa keele tohtriga. Arutelu tulemusena jõuti arusaamani, et eesti keel on üldiselt hea tervise juures, kuid vabatahtlikult oleme vastu võtmas anglitsisme, mis võivad keelt ohustama hakata. Päeva Meie tuleviku alal lõpetavad parlamendierakondade juhid, arutelu kantakse üle ka ERR-is. 

Digitarkuse ala

Digitarkuse alal mõtiskleti teemal, millised tulevikukuriteod võivad meid tabada järgmise viie või kümne aasta jooksul. Tõenäosus, et suurenevad küberrünnakud, mida võime tähele panna näiteks alles oma elektriarvet vaadates, on spetsialistide arvamusel vaid aja küsimus.  Sestap on oluline aeg-ajalt järele mõelda, kas oskame hakkama saada ka siis, kui GPS märkamatult töötamise lõpetab või nutikell ühtäkki ebaloomulikku pulssi näitab. Baasoskusteta on keeruline hakkama saada mistahes tehnoloogiate kõrval.

Samal alal kujunes menukaks ka arutelu, mille keskmes oli küsimus, kust leida vaikus praeguses mürarohkes maailmas. Pereterapeut Kätlin Konstabel tõstis esile järjest aktuaalsemaid suhtevorme, milles peetakse küberruumis toimetamist, sh näiteks tülide lahendamist tunduvalt efektiivsemaks ning mugavamaks kui näost näkku suhtlemist. Seejuures jäi Konstabel kahtlevale seisukohale, kas sellised uued suhtevormid võimaldavad tunda lähedust, mida inimene tegelikult vajab.

Debatis osalejad jõudsid ühisele mõttele, et on vale mobiiltelefoni süüdistada infomüras, kuna tegelikkuses on tegemist täpselt samasuguse vahendiga nagu pann või trepid, mille igapäevast kasutamist me ei kritiseeri. On meie enda katsetada, millistes olukordades on digivahenditest reaalset kasu ning kuidas me nii välise kui ka iseendas tekkinud sisemise müra kontrolli alla saame. Vaikuse leidmine vajab harjutamist, kuid on igal juhul õpitav.

Haridusala

Palju räägiti õpilastest, nende heaolust ja vajadustest. Kui tahame, et õpilastel oleks hea õppida, tuleb hoida õpetajaid. Suud puhtaks formaadis osalesid nii tegevõpetajad, õpetajaks õppijad, ministeeriumi esindajad kui ka haridusentusiastid. Koolisüsteem on seni jäänud coaching’ust ja mentorlusest kõrvale, kuigi üksikuid teenäitajaid juba on. Kool kui organisatsioon ei ole teistest sugugi erinev.  Alustav töötaja, ükskõik millises ettevõttes, vajab sisseelamisel tuge, et mõista organisatsiooni ning ennast selle sees. Üks ühele toetus on küll kallis, kuid tasub end pikemas perspektiivis ära. Mõnikord annab see juhendatavale juurde julgust küsida abi ja saada enesekindlamaks, teinekord selgust ja jõudu, et vahetada organisatsiooni. Toetuse ja abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid märk õpihimust ning soovist mõista. Mida võimekam on inimene, seda rohkem oskab ta küsida ja soovib areneda.

Teadusala ja Värske teaduse ala

Teadusala ja Värske teaduse ala tõid täna välja erinevate koolkondade vaateid – kui Värske teaduse alal kõlas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmete arvamus, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga või vajalikkusega Eestile, siis Teadusalal seoti ettevõtlust ning akadeemiat vägagi tugevalt. Fakti aga, et suurem teaduse eesmärk peab alati olema kasu inimkonnale ja väga oluline on erinevate teaduste valdkonnaülene koostöö, nenditi mõlemal alal korduvalt. 

Ja kui eksperimentaalse osakeste füüsika teadlase Mario Kadastiku käest saime teada, et füüsikas on olnud läbi ajaloo kaks korda, kui arvati, et nüüd ongi kõik valmis ja enam midagi uurida ei ole, siis tegelikult teab iga tark inimene, et mida rohkem ta teab, seda rohkem mõistab ta, kui paljut ta veel ei tea. Nii ka teadusega. Palju räägiti ka teaduse alarahastusest, mis on viimasel ajal teravalt õhus olev valukoht. Tõdeti, et teadusesse peab investeerima, sest just see viib ühiskonda edasi.