Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: www.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

Meie ühiskond on veel võrdlemisi nooruke. Tänagi On mitmeid teravaid teemasid, mis vajavad avatud, argumenteeritud arutelu ning lahti mõtestamist. Selle üle, milline on Eesti roll maailmas, kuidas suhestuda erinevate kogukondadega ja inimestega, kuidas haakub Eesti tegevus teiste riikidega ja kuhu me õigupoolest liigume, arutletakse Eesti maailmas teemaalal.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on eesmärk tuua festivalile läbilõige arengukoostöö olulisematest teemadest ning anda sõna seda kujundavatele osapooltele. “Arutlusele tuleb näiteks idapartnerluse riikide tulevik nende endi noorte silmade läbi, Eesti panus globaalse vaesuse vähendamisse ning e-riigi eksport. Teema-ala lõpuarutelus uurime, kuidas saame ise maailma paremaks muuta ja miks see nii raske võib tunduda,“ lisas Karolin.

Teemaala pakub võimaluse mõtiskleda teemadel, millele me iga päev ehk nii sügavuti ei mõtle, ent mis oluliselt mõjutavad ühiskonda ning selle kujunemist ja arengut tervikuna. Muuhulgas ootab ees põnev venekeelne arutelu idapartnerlusriikide tuleviku üle nelja noorega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast. Arutlusele tuleb, kuidas nende põlvkond näeb enda riigi tulevikku ja mis saab demokraatiast idas.

Eesti maailmas teemaala toob kuulajateni ka arutelu Eesti välispoliitikast ning muuhulgas värske välisministri Marina Kaljuranna mõtted. Koos teiste välispoliitikutega mõeldakse, kas oleks aeg hakata arenguabi rohkem kulutama ja kuidas aitab Eesti maailmas rahu luua.

Eesti maailmas teemaala sünnib Arengukoostöö Ümarlaua, Balti Uuringute Instituudi, MTÜ Mondo ning E-riigi Akadeemia koostöös.

Foto: Kaupo Kalda / photos.visitestonia.com

Mullu septembris, vahetult pärast eelmist Arvamusfestivali olid Tallinnas Avatud Eesti Fondi (AEF) korraldatud XIX avatud ühiskonna foorumil külas mitmete maade avatud ühiskonna toetusfondide esindajad. Kui AEFi juht Mall Hellam hakkas rääkima Arvamusfestivalist, kikitas üks kuulajatest teravalt kõrvu ja esitas õige mitu küsimust. Tegemist oli Ieva Moricaga, kes juhib Läti avatud ühiskonna toetusfondi järeltulijat, fondi nimega Dots.

„Rääkisin talle, kui äge asi on Arvamusfestival ja miks me oleme sellele algusest peale õla alla pannud. Jagasime mõtteid, kui oluline on tänapäeva virtuaalmaailmas peamiselt sageli kommenteerimise kõrval kohtuda ja vaielda silma silma ja otse, arutleda elulistel teemadel ja sellega samaaegselt tõsta ka väitluskultuuri,” meenutas Hellam, kelle juhitud AEF on Arvamusfestivaliga kaasa mõelnud ja seda toetanud selle sünnist saadik „Ieval hakkas idee peas idanema, viisin ta Arvamusfestivali korraldajatega kokku ja nüüd ongi Läti esimene arvamusfestival toimumas.”

Hellam tunnistas, et talle teeb väga suurt heameelt, et Eestist saadud inspiratsioon kannab nii kiirelt vilja. Talvel, kui info vestlustfestivalist LAMP avalikkuse ette jõudis, ütles Hellam, et ootab huviga, milliseks kujuneb lätlaste programm ja ning kas ja kui palju on meil sarnaseid probleeme või millised on erinevused.

Läti festivali algus polegi Paide sõsara omast nii erinev – nad alustavad tänavu kahepäevase festivaliga, kus 50 sündmust. Täpselt nagu Paides 2013. aastal. LAMP on samuti kõigile osalejatele tasuta ning oodata on põnevaid arutelusid erinevatel teemadel, õpitubasid, huvitavat kultuuri- ja filmiprogrammi. Oodata on arutelu, kus endised peaministrid räägivad, mida nad teeksid täna teisiti (mäletate, eelmisel aastal Paides arutlesid endised peaministrid samal teemal), aga räägitakse ka pagulastekriisist, vene meediast, sotsiaalvõrgustike mõjust, kunstnike rollist ühiskonnas ja paljust muust. Ja sarnaselt Paidega toimub festival ajaloolises paigas, Cesise linnusepargis.

„Kuigi esimesena kuulsime selliste festivalide olemasolust taanlastelt, ei saa eitada, et ka Arvamusfestival oli meile oluline inspiratsiooniallikas,” ütles Ieva Morica. „Tahame tõsta esile demokraatia tähendust nii tõsises kui ka lõbusas kontekstis, see on peamine põhjus, miks me sellist festivali tahame korraldada. Demokraatia ei ole lihtsalt sihtkoht, see on protsess. Ja seda tuleb tähistada! Samuti tuleb propageerida demokraatliku arutelukultuuri, kus inimesed tunnevad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Tallinnast sõidab Cesisesse kohale ka Arvamusfestivali toetusgrupp.

Rohkem infot: www.festivalslampa.lv
Foto allikas: www.festivalslampa.lv

Alates tänasest saab Arvamusfestivali kodulehel tutvuda festivali kavaga – 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus pakutakse kirjut kultuuriprogrammi.

14.-15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

„Tänavuse programmi toovad Arvamusfestivalile väga paljud organisatsioonid ja inimesed. Nad korraldavad arutelusid teemadel, mis on nende meelest Eestile täna olulised ja kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja rääkima. Arvamusfestival 2015 on tõeline koostööharjutus,“ sõnas festivali teemaalade programmijuht Maiu Uus. „Arvamusfestivali tänavust arutelude programmi koostades oli meie eesmärk hoida teemad mitmekesised, et igaühel oleks midagi huvipakkuvat, mida kuulata ja kus kaasa rääkida.“

Sel aastal laieneb festivaliala Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, kus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja paljude teiste organisatsioonidega saab nautida meeleolukat ning kaasahaaravat kultuuriprogrammi.

Paides toimuv Arvamusfestival ei ole ainus omataoline, sarnased oma riigi tulevikust huvitatud inimeste kohtumised toimuvad suvel kõigis Põhjamaades. Tänavu on esimene sarnane üritus ka Lätis, kus sel reedel-laupäeval oodatakse huvilisi Cesisesse vestlusfestivalile Lamp, mille korraldajad võtsid eeskuju Arvamusfestivalist. Arvamusfestival omakorda sai inspiratsiooni juba ligi pool sajandit Rootsist toimuvast Almedaleni nädalast. Parima tulemuse saavutamiseks teevad paljud eri maade festivalide korraldajad omavahel koostööd, vahetades nii ideid, teadmisi kui ka kogemusi.

Selleks, et kolmas Arvamusfestival oleks veelgi mõnusam, saab kuni 1. augustini festivali toetada Hooandjas. Iga hooandja aitab oma panusega kaasa nii festivaliala ehitamisele, korduvkasutatava ning vihmakindla varjualuse tootmisele kui ka vabatahtlikele olmetingimuste loomisele festivali ajal.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, Järvamaa omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Festivalile on oma õla alla pannud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Eesti Telekom, Nortal, Swedbank, UP Invest.

Hooandja: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Arvamusfestivali teemaalade programm on tänavu mitmekesine ja põnev – umbes 40 erineval arutelualal puudutatakse teemasid alkoholikultuurist kuni robotite arenemisega seotud eetikaküsimusteni.

„Suur rõõm on näha, kuidas üle Eesti käivad praegu mõttetalgud ja korraldustöö, et enne jaanipäeva oleks kogu festivaliprogramm koos. See tagab, et kõik saaksid tuua augustis Paidesse oma erinevad teemad, probleemid, algatused ja lahendused,” sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus. „Kõige rohkem, koguni viis, on festivalil tänavu haridusteemadega seotud alasid. Arutletakse uut moodi õppimisese, kooliväärtuste, õpetamiskunstide, digihariduse ja kogukonnakoolide üle.”

Arvamusfestivali programmi aitavad kokku panna ligi 100 erinevat ühendust üle Eesti. Festivalilt leiab nii ühe- kui kahepäevaseid teemaalasid, päevas toimub igal alal kolm-neli arutelu. Juba eelmisel aastal festivalil osalenud organisatsioonid toovad Paidesse alad nagu Ettevõtlusala, 21. sajandi eesti pere, Vabakonna kasvulava. Uutest tulijatest on festivalil oma ala näiteks Tallinna Linnateatril, kus näitlejad lahkavad alkoholikultuuriga seotud teemasid: küsitakse, kas näitleja peab tarbima alkoholi ja kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside.

Väärtuste alal arutletakse robootikast ja tehisintellektist kuni inimese mineviku omandiküsimuste arutamiseni. „Robotid ja tehisintellektid ei ole päris tööriistad, kuid mitte ka inimesed. Kuid kui nad käituvad väga sarnaselt inimesele, ehk peaksime me neid siis ka inimesena kohtlema,” sõnas Mats Volberg, TÜ eetikakeskuse referent ja üks Väärusteala korraldajatest.

Uued ja varasemast mahukamalt esile toodavad teemad on Toimiv riik, Tööelu ala, Terve elu ala, Rahva Raamatu aed ja Sooala. Teadusalal jagub juttu suure paugu teooriast teaduse populariseerimiseni. Ka sel aastal on inimestel võimalik eri maailmavaatekohvikutes kohtuda ja mõtteid vahetada poliitikutega. Kindlasti on päevaste programmidega kohal kõik kuus parlamendierakonda. Meediakanalitest on mõlemal päeval kohal Postimees ja Ekspress Meedia oma vestlusprogrammidega ja ERR oma stuudioga.

„Arvamusfestivali sisu loomisel mängivad väga olulist rolli kümned ja kümned inimeste ühendused ja sädeinimesed, kes korraldavad arutelusid teemaaladel. Seetõttu oleme sel aastal pööranud palju tähelepanu nende toetamisele ja nõustamisele,” sõnas Arvamusfestivali teemaprogrammi juht Maiu Uus.

Teemasid, mida Paides toimuval festivalil käsitleda, pakuti veebruaris välja rekordarvuliselt – 250. Ideede rohkuse tõttu tuli teemaalade meeskonnal teha hoolikad valikud, mille tulemusena paluti sarnaseid mõtteid välja käinud organisatsioonid koostööd tegema. Tänaseks on kõigist ideedest väljakujunenud ca 150 arutelu või muud põnevat ja inimesi kaasavat sündmust.

Raag osales koos ETV+ peatoimetaja Darja Saare, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuhi Natalja Kitami ja endise teleajakirjaniku Maksim Rogalskiga eelmisel laupäeval Arvamusfestivali eelüritusel Narvas arutelus „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“ ja andis pärast seda intervjuu Arvamusfestivali lehele.

Milline tundub olevat põhiline arvamus, mis inimestel tänase (30. mai) vestluse põhjal inforuumist ja võimalikust infosõjast on?

Arvamusi on väga mitmeid, täna oldi pigem leebed. Siin ei olnud raevukaid ühe või teise poole võitlejaid, isegi kui arutlejad omasid kindlaid seisukohti, olid nõus tunnistama, et ka teiste poole argumendid moodustavad osa tõest.

Kuidas tundus meelestatus ETV+ suhtes?
Saime teada seda, mida saab parandada vaid ajaga. Tundub, et ETV+ pigem umbusaldatakse. Ekstreemsematel juhtudel arvatakse, et tegemist on kanaliga, mis peab hakkama edastama valitsuse teadandeid või tegelema kohalike venelaste ajupesuga. Eks aeg näitab, mis sellest tuleb. Kõik tänased rääkijad kinnitasid aga programmilisi seisukohti, mis on väga kaugel sellest, et hakata puhtalt valitsuse hääletoruks. Igaühel on oma südametunnistus, millest tahetakse [uues kanalis töötades] lähtuda.

Mis oli see arvamus või mõte, mis teile osalejate seast silma paistis?
Kõige huvitavam oli vist see arutelu elavnemise koht, kui mõistsime, et me teame teineteisest päris vähe – eesti ja vene kogukond üksteistest. Narva ei tea, mis mujal Eestis toimub ja ka muu Eesti kardab natuke seda, mis Narvas on. Selle puhul ei aita õigete sõnade kasutamine, vaid inimesed peavad üksteisega suhtlema. On oluline, et toimuks teineteise vahel sotsiaalsed seosed.

Niisiis olukord ei ole päris lootusetu, sest probleemi teadvustatakse?
Ma ei saa küll kohe ühtegi lootuskiirt leida, sest teame, et Ida-Virumaa on maakond, kus praegu toimub kõigist Eesti maakondadest kõige kiirem väljaränne ja see on suurim Eesti regionaalarengu probleem. Võiks öelda, et Põlva või Ida-Virumaa on suhteliselt sarnased: noored lähevad ära, vanad jäävad. Tuleks leida tasakaal, sest mujale mineku põhjuseid ei ole päriselt ette näha. Suur küsimus ei ole mitte emotsionaalsest keskkonnast ja selle üle arutamisest, vaid esimene asi on kindlustada, kas maakonnas on töökohti ja kas tegelikult on elukeskkond olemas või mitte. Selles suhtes ei saa ma täna öelda, et oleksime koerast üle saanud.

Kas ja milline oleks olukorra parandamisel meedia roll?
Meedia ülesanne on seda probleemi üleval hoida. Kui see maha vaikida, ei ole ka kellelgi survet sellele rohkem mõelda. Aga kui palju me siin ka väga muuta saaks? Näeme, et n-ö sisemaise migratsiooni ja Narvast läände mineku taga on unistus ilusast ja kergest elust. Kuid see, et Narva elu jõuaks samale järjele nagu läänemaailma suurlinnade sädelus – sellega on ikka tõesti suured probleemid.

Aga eks ole ka Tallinn neist sädelevatest suurlinnadest arengu poolest üsna kaugel…
Jah.

On teada, et meedia oma erinevates vormides ei ole enam ammu tüüpilise massimeedia moodi, suhtlus ei toimu vaid ühesuunaliselt toimetustelt auditooriumile. Kas praegu ei peaks olema hoopis selline faas, kus meediaspetsialistid õpetavad inimestele, kuidas infot selekteerida?
Jah.

Aga kuivõrd on praegu inimestel inforuumis orienteerumise tarkust?
Tegelikult seda ei eriti ole. Kui praegu antakse koolides valikainena meediaõpetust, siis kui seni keskendus see artikli kirjutamisele või ühe videoloo tegemisele, siis võib-olla peaks praegu esmalt keskenduma meediakriitikale või teadlikule meediatarbimisele. Kui räägime infosõjast, siis esimene samm on ikkagi teadlikkus, seejärel ka valmisolek teistsuguste inimestega ühel moel elama. Eesti on siiski de facto erineva taustaga inimeste kodumaa.

Meenutage, palun, mis teie arutelu algul arvasite, kas hetkel on käimas infosõda või on inforuumis hetkeline torm?
Mina ütlesin, et see on valesti püstitatud küsimus, sest võiksime ju alguses küsida ka seda, kas meil on erinevate arvamustega inimesi või kas meil on erineva poliitikaga riike ning kõik järgnev on vaid küsimus selles, kui raevukalt oma seisukohti kaitstakse.

Kas võib ka siis olla, et nt Vene väga agressiivne meediakajastus ei mõjugi meile, sest oleme harjunud teistsuguse suhtlusega?
Infosõda ei saa eraldi käsitleda. Info on üks osa mingisugusest riikidevahelisest või ka huvigruppide konfliktist. See on vaid üks aspekt, millega tahetakse oma suuremat eesmärki saavutada. Selles suhtes ei tähenda ainult n-ö informatsioonivõit mitte midagi. Seepärast arvangi, et alati tuleks tegeleda ka konflikti enesega, mitte vaid dekoratsioonidega.

Ning viimaks: kuidas teile üldiselt Narva eelfestival meeldib?
Minu arvates on väga lahe. Minu vanaema ja vanaisa olid narvakad ja põhimõtteliselt peaksin ka samuti tundma end natuke narvakana. Kõik taolised üritused, mis seovad Narvat muu Eestimaaga, ongi kõige parem asi. Veelkord: senikaua, kuni asi on ainult deklaratsioonide tasandil (kuigi seegi on oluline, et ka sõnade tasandil tunnistaksime, et Narva on Eesti osa), siis on see täpselt see üritus, mis võiks Narvas olla.

Ja lisaks sellele on meil ju nüüd ka Darja Saar ja Natalja Kitam, kes ütlevad, et hakkame reaalseid tegusid tegema.
Just-just!

30. mail arutlesid Narva [eel]arvamusfestivalil ETV+ peatoimetaja Darja Saar, valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse meediajuht Natalja Kitam ja endine teleajakirjanik Maksim Rogalski koos Arvamusfestivali osalistega teemal „Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?“. Arutelu kokkuvõtte leiad siit.

Arvamusfestival soovib tuua kokku inimesed ja organisatsioonid üle Eesti ning anda neile võimaluse mõnusas, sundimatus õhustikus vestelda nende küsimuste üle, mis Eesti jaoks olulised, ent millest tavaliselt räägitakse kinnistes koosolekuruumides.

Selleks, et Arvamusfestival oleks võimalikult hea mõttevahetusplatvorm kõigile, on meeskond sõnastanud hea arutelutava ja ootab, et festivalil osalejad sellest kinni peaksid.

Arvamusfestivali sisutiimi juht Margo Loor, mis on Arvamusfestivali hea arutelutava?

Arvamusfestivali ellukutsujad leppisid esimesel aastal kokku seitse põhimõtet, mis on festivali korraldamise aluseks. See ongi Arvamusfestivali hea arutelutava. Seda võiks võrrelda põhiseaduse üldosaga, kus on kirjas, mis on need suured väärtused ja printsiibid, millest lähtuvalt korraldajad teevad jooksvaid otsuseid.

Meie jaoks on oluline, et inimesed austaksid nii kõiki teisi festivali osalejaid kui ka nende aega ja oleksid teiste inimeste suhtes hinnanguvabad, reageerides inimese mõtetele, mitte tema isikule. Ootame, et arutlejad tõestaksid oma väiteid ja peaksid kuulamist sama oluliseks kui kõnelemist. Tahaksime, et arutlejad keskenduksid lahendustele selle asemel, et lihtsalt kritiseerida. Ja üldiselt tahaksime, et kõneleksid inimesed, mitte esitlusmaterjalid, seega PowerPointi kasutamisest soovitaksime pigem loobuda.

Miks on festivalil sellist raamistikku tarvis?

Korraldajad vahetuvad, esialgsed suusõnalised kokkulepped võivad ununeda. Uued, festivali käivitamisel ettenägematud olukorrad võivad korraldustiimi ette kerkida. Nendel puhkudel aitab hea arutelutava kiiresti leida õige lahenduse, ei pea hakkama otsast peale elu ja festivali mõtet läbi väitlema. Saab vaadata head arutelutava ja sealt meenutada, mis on kogu tegevuse n-ö DNA.

Kui ma tulen Arvamusfestivalile osalema ja tahan head arutelutava austada, siis mida ma pean silmas pidama? Kuidas peaksin käituma?

Hea arutelutava punktid on kirjas nii festivali toimumispaigas, kavas kui ka kodulehel. Nende läbilugemine võtab alla minuti, kuigi igaühest võiks rääkida tunde. Festivali ajal näpuga järge ajama ei pea. Nagu juba ütlesin, on heas arutelutavas näiteks kirjas, et kuulamine on sama oluline kui kõnelemine, et hea arutelu sünnib vastastikusest austusest ning et väärtuslikeim on argumenteeritud arvamusvahetus, kus oma seisukohtade toetuseks esitatakse ka loogilisi ja faktilisi tõestuskäike. Asjad, mida mõistlik inimene heas arutelus nagunii teeb.

Üks hea arutelutava punkt, mille vastu Eesti avalikus ruumis kiputakse siiski sageli eksima, on reageerimine inimese esitatud mõtetele, mitte tema isiku ründamine. Nii et kui festivali külastaja tahab head arutelutava austada, siis võiksid Vallimäelt eemale jääda isikute pihta käivad pilked ja sõnarünnakud. Loome koos kultuurse ja lahendusi pakkuva õhkkonna, kus igaühel on õigus oma arvamusega arutelus osaleda.

Muusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitski silmis on laul üks arvamuse avaldamise vormidest. Narvas astub Artemi Troitski järgmisel laupäeval osalejate ette koos Vene muusiku Vasja Oblomoviga, et koos arutleda, milline on muusika tähtsus ühiskonnakriitikas. Mida arutelult oodata?

Millest 30. mail Narvas Vasja Oblomoviga räägite ja mis teemasid puudutate?
Ei tule arutelu, vaid pigem dialoog minu ja Vasja Oblomovi vahel. Vasja Oblomov on tuntud Venemaa laulja. Ta on pärit Rostovist, aga viimased aastad on elanud Moskvas ja kirjutab väga huvitavaid laule aktuaalsetel teemadel. Oblomoviga räägime väga erinevatest asjadest. Ma ei tahaks, et jutt puudutaks praegust poliitilist olukorda ja üldist keerulist olukorda Venemaal.
Arvan, et räägime temaga muusikast, kaasaegse Vene meedia olukorrast, meie ühistest sõpradest, tuttavatest, muusikutest, avaliku tegelastest jne. Vasja Oblomov pole ainult muusik, koos Mihhail Jefremovi, Dmitri Bõkovi ja Andrei Orloviga on ta sage külaline telekanali Дождь saates „Господин хороший”.
Meie jutt puudutab kindlasti ka selliseid teemasid nagu kultuuriinimeste reaktsioon sellele, mis toimub praegu Venemaa poliitilises elus. Kuidas nad reageerivad erinevatele hiljuti kerkinud probleemidele, näiteks tsensuurile, usklike tunnete kaitsmisega seotud probleemidele jne.

Muusika nagu sõna – see on autori viis oma arvamust avaldada. Missuguseid eelised on Teie arvates muusikal? Kuidas autorid avaldavad oma arvamust muusikaga?
Ma just arvan, et muusika pole arvamuse avaldamise viis. Arvamus saab ikka avaldada ainult sõnadega, arvamus tuleb formuleerida. Ainult siis saab see kõlada arvamusena.
Muusika mõjub mitte sõnadega, vaid emotsioonlasel tasandil. Muusika mõjub üldse mitte intellektuaalsetele retseptoritele, vaid pigem tunnetele, temperamendile, sentimentaalsusele ja muule.
Muidugi, laulud võivad olla ka sisulised. Asjatult ei räägita näiteks protestilauludest, millega väljendatakse mingisugust protesti. Kuid see ei puuduta muusikat, see puudutab sõnu.

Eelmisel aastal osalesite Arvamusefestivalil Paides. Mis muljed Teile jäid?
Muljed on väga head. Mulle meeldis juba festivali idee, kus kokku oli pandud vabad arutelud erinevatel teemadel ja oli võimalik käia ühelt lavalt teisele, kuulata arutelusid nendes küsimustes, mis sind puudutavad.
Minu arust on see väga kena formaat ja mul oleks hea meel, kui ka Venemaal oleks võimalik midagi samasugust. Aga ma pole kindel, et meil see sama rahulikult toimiks nagu Eestis. Paides ma igatahes ei näinud mingit esinejate agressiivsust ega konflikte inimeste vahel. Ausalt öeldes, mul on väga raske ette kujutada midagi samasugust kaasaegsel Venemaal, kuna olukord riigis on praegu väga pinev.

Järgmisel laupäeval, 30. mail toimub esimene Arvamusfestival Narvas, kuhu on oodatud aktiivsed inimesed, kes soovivad kaasa mõelda meie kõigi tuleviku osas. Tegemist on esimese eelfestivaliga, mis loodetavasti muutub samasuguseks traditsiooniks nagu on Arvamusfestival Paides, mis toimub tänavu 14.-15. augustil juba kolmandat korda.

Rohkem infot leiad siit: bit.ly/1FyARRn

Loo autor: Jekaterina Kalinitševa

Ka tänavu saavad soovijad toetada arvamusfestivali Hooandja ühisrahastuskeskkonnas.

Seekord kogutakse raha nii festivali aasta ringi korraldavate vabatahtlike kui ka osalejatele mugavamate arutelutingimuste loomiseks. «Mõeldes festivalil osalejatele, soovime panustada Paide Vallimäe ala mugavamaks muutmisse. Näiteks tellime toetuste abil tööd kohalikelt inimestelt – lapitekkide õmblejatelt, festivaliala ehitajatelt ja teistelt,» selgitas arvamusfestivali turundusjuht Anu Melioranski.

Hooandjad saavad tänutäheks kingitusi: valikus on näiteks festivali särgid, kõrvarõngad, kikilipsud ja käepaelad. Rohkem teavet aadressil: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015

Järva Teataja, 22.05
“Algab Hooandja kampaania”

Hea viis arvamusfestivalist maksimumi võtta on pakkuda mujalt tulnutele kodumajutust. See annab võimaluse tutvuda põnevate inimestega teistest Eesti nurkadest ning vahetada arvamusi mugavas koduses keskkonnas.

Paide avatud noortekeskuse juhataja Margit Udam avas eelmisel aastal oma kodu ukse kuuele arvamusfestivali vabatahtlikule.

Oma kogemuse põhjal julgeb Udam soovitada ka teistele paidekatele: avage oma kodu uksed, sest Paidesse ei satu just palju turiste ja on hea näidata, et paidekad on meeldivad ja avatud inimesed, kellel pole põhjust oma kodu häbeneda.

«Arvamusfestivalil osalejad on vahvad laia silmaringiga inimesed, kes on palju käinud ja näinud,» ütles Udam. «Mina kutsun küll üles, et avage oma uksed. Te saate sellest nii palju!»

Et Udamile ja tema perele meeldib suhelda ning uusi inimesi ellu leida, oli mõte kodumajutusest loogiline. «Maailmas on väga palju väga lahedaid inimesi, kellega tuttavaks saada ja diskuteerida maailma asjade üle,» lausus ta.

Kodumajutamise positiivne külg uute tutvuste ja kogemuste kõrval on Udami meelest erilised emotsioonid. «Meil perega oli situatsioon, kus pidime hommikul kell kuus kodust ära minema. Jätsime külalistele võtmed ja panime söögi valmis. Polnud hirmugi, et võib midagi juhtuda,» lausus ta.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja arvamusfestivali külastajatele, kes pole pärit Paidest. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kel on kodus vaba pinda, kus ööbida. Tegemist ei pea olema vaba toaga, piisab ka elutoa diivanist.

Kodumajutus ei pea tähendama, et endal tuleb kodust välja kolida, samuti ei pea lubama kostilisi oma koju päris tasuta.

Need, kel on huvi ja tahtmist tutvuda inimestega teistest Eestimaa kohtadest, võivad ühendust võtta arvamusfestivali Järvamaa tiimi juhi Maiko Keskülaga e-posti teel (maiko@2019.arvamusfestival.ee).

Lisaks on võimalus registreerida oma voodikohta või tuba mugavalt AirBnB või booking.com keskkonnas, kus saab täpsemalt määrata, milliseid külalisi koju ootate.

Järva Teataja, 21.05.
“Arvamusfestival kutsub uksi avama”

Festivali avab muusikakriitik Artemi Troitski ja muusik Vasja Oblomovi mõtisklus selle üle, milliste proovikividega seisavad silmitsi kultuuri- ja ühiskonnategelased.

Järva Teataja, 21.05
“Narva eelarvamusfestival juba järgmisel nädalal”

Arvamusfestivali üleskutsele kirjutada teemal «Minu tulevikukodu» laekus 174 tööd, kirjutab Järva infoportaal.

Laste unistuste kogumise eestvedaja Kersti Viilupi ütlust mööda on üleskutse eesmärk julgustada lapsi mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemal, kõik etteantud juhised olid pigem suunavad, mitte ranged ettekirjutused. «Väga vahva on lugeda kõige nooremate mõtteid endast suurena. Mõni unistab lossist, mõni Kuule lendamisest. Samas on väga soe tunne lugeda mõtteid, millest võib aimata lapse loodusearmastust, kus tulevikus tahetakse elada just maal järve kaldal, kasvatada söögipoolist ning hoolitseda laste ja lemmikloomade eest. Mõtteid ja unistusi on seinast seina,» lausus Kersti Viilup.

Laste unistusi tulevikukodust on lugeda ja näha arvamusfestivali ajal Paide Vallimäel ja festivali alal.

Järva Teataja, 14.05
“Lastel on unistusi seinast seina”

Lähinädalate jooksul peaks selguma, millised teemaalad tänavu festivalile tulevad.

Eelmisel nädalal kutsus festivali korraldusmeeskond Tallinna kokku teemade algatajad, et võimalike arutelude korraldajad omavahel kokku viia.

Arvamusfestivali meeskond paneb tänavu kokku ainult Oruala programmi, ülejäänud alade programm valmib inimeste ja organisatsioonide koostöös.

Teemaalade meeskond koondas ühesugused teemad ja moodustas vabatahtlikest väiksemad töörühmad. Sadakond osalist võttis endale ülesande sortida välja kõige põletavamad küsimused ning leida ka arutelude juhid.

Selle kõige juures on teemaalade programmide koostajatele abiks arvamusfestivali vabatahtlikud. Teemaalade programmijuht Maiu Uus ütles, et juba kokkusaamisel oli näha, kuidas töörühmades hakkas täpsem kontseptsiooni välja kujunema. «Tundub, et arvamusfestival on leidnud oma koha Eesti ühiskonnas. Näib, et ta pakub midagi sellist, mida on oodatud ja otsitud. See on koht nii organisatsioonidele oma teemade tõstatamiseks kui ka neile, kes tahavad end puudutavaid küsimusi läbi arutada ja lahendusi leida,» lausus Uus.

Teemaalade programmi koostamisega on seotud sadakond suuremat ja väiksemat organisatsiooni, teiste seas kultuuriministeerium, Tallinna Linnateater, MTÜ Mondo, maanteeamet, Arengukoostöö Ümarlaud ja Avatud Eesti Fond.

Järva Teataja, 07.05
“Teemaalad on asunud plaanima”

Arvamusfestival ei jää tänavu enam pelgalt Paide Vallimäele, vaid koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga laieneb festival keskväljakule ja Tallinna tänavale.

Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Katrin Koov ning tema arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengid on välja pakkunud eskiislahenduse, millistesse uutesse kohtadesse võiks arvamusfestival laieneda.

Pärast tegusat talgupäeva Paides pidas arvamusfestivali tiim eelmisel laupäeval Wabalinna majas ka mõttetalguid festivaliala plaanimise nimel.

Valiti välja uued toredad kohad teemaaladele ning lepiti kokku, millised tegevused sobivad Paide peatänavale ja keskväljakule.

Uued arutelualade paigad Tallinna tänaval ja Vallimäe piiridel said ka nime: tänavu saab huvitavaid mõttevahetusi kuulda sellistes kohtades nagu Kooliorg, Hekiaed, Keldrimägi ja Konvendimüür.

Järva Teataja, 07.05
“Arvamusfestival laieneb kesklinna”

Kolmanda Arvamusfestivali eel ootavad meeskond ja Ida-Virumaa aktiivsed inimesed Eesti tuleviku üle kaasa mõtlema 30. mail Narva, kus lossipargis toimub põhifestivali Ida-Virumaa piirkondlik eelüritus.

“Arvamusfestivali eelüritused on mõeldud festivali tutvustamiseks üle Eesti,” ütles Arvamusfestivali teema-alade juht Maiu Uus. „Paides on teemad pigem üle-eestilised ja sellised, mis puudutavad enamikku meist. Piirkondlikel eelüritustel on võimalus festivali formaati ja head arutelutava kasutades tõstatada just kohalikele inimestele olulisi küsimusi, mis eri piirkondades on erinevad.”

Piirkondlike eelürituste idee tekkis eelmisel aastal, kui tagasiside uuringust tuli välja, et umbes pooled osalejatest tulid Tallinnast, 15% Järvamaalt ja sama palju Tartust, mujalt maakondadest oli osalejaid vähem. “Sestap on oluline tutvustada festivali ideed ka mujal Eestis, et innustada inimesi erinevaist paigust augustis Paidesse tulema,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva.

Avatud Eesti Fondi kutsel astub Narva festivalil üles vene muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski koos Vasja Oblomoviga Moskvast (kodanikunimega Vassili Gontšarov), kes arutlevad väljakutsete üle, millega seisavad kultuuri- ja ühiskonnategelased silmitsi.

„Usume, et Narva arvamusfestival tekitab Ida-Virumaal uut positiivset energiat ja huvi arutada üheskoos oma kodukoha tuleviku üle. Loodame, et Narva festival tuleb selleks, et jääda,” ütles juba kolmandat aastat festivali toetava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Teistes aruteludes võetakse ette, mida kujutab endast vene kool Eestis, aga räägitakse ka ettevõtete sotsiaalsest vastutusest, kodanikualgatusest ja -vastutusest, sellega seotud eelarvamustest. Vahetatakse mõtteid, kas inimesele luuakse inforuumi või loob inforuumi inimene ise. Viimasena peetakse avatud arutelu Eesti tulevikust, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes rühmades vastata küsimusele – mis meid ühiskonnana seob ja tegutsema inspireerib; mis on ühised väärtused, mis meid puudutavad.

“Oleme Narva sündmust isekeskis hakanud kutsuma eelarvamusfestivaliks, sest ka eelarvamus on arvamus,” ütles üks eelfestivali korraldajatest, Ida-Viru maavalitsuse peaspetsialist Jana Pavlenkova. “Kui arvamusavaldus on vaba ja avatud, siis lõpuks eelarvamused hajuvad.”

Arvamusfestivali Narva programm valmib Ida-Virumaa inimeste, festivali korraldustoimkonna ja Avatud Eesti Fondi koostöös. Arvamusfestivali Narva eelüritus toimub 30. mail linna lossipargis, Hermanni kindluse kõrval, keskpäevast kuni 18.30. Sündmust toetavad Avatud Eesti Fond, Ida-Viru maavalitsus, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, Narva muuseum ja Suurbritannia saatkond.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht, kus arutleda Eesti inimestele ning ühiskonnale olulistel teemadel. Eesmärk on luua keskkond ja võimalus uute ideede ning ühiskonna jaoks kasulike ettevõtmiste sünniks, arendada arutelu- ja suhtluskultuuri Eestis ning julgustada ja inspireerida inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tänavune üle-eestiline Arvamusfestival on järjekorras kolmas ja toimub 14.–15. augustil Paides, Eestimaa südames.

«Paide Vallimägi on meie festivaliala süda, nii et on igati loogiline, et tahame selle korrasolemise eest seista ka festivalivälisel ajal,» ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. «Oodatud on kõik festivali vabatahtlikud, kaasa soovitame võtta töökindad, reha ja hea tuju!»

Talgud algavad laupäeval kell 11, kogunemine Wabalinna maja õuel. Talgud lõpevad kell 16.

Arvamusfestival kutsub Järvamaa õpilasi üles mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemadel. Maavalitsusse laekunud jutte, visuaalseid lahendusi ja videoid kasutatakse festivali ajal Vallimäe kujundamiseks.

Eelmisel aastal käima lükatud katseprojektis «Minu tuleviku kodu» osales umbes 270 I–III klasside õpilast, kelle tööd olid festivali ajal Vallimäel väljas. Sama on kavas teha ka tänavu. «Möödunud aastal valisimegi selle sihtrühma, et tuleksid esile puhtad ja rikkumata mõtted – selline alasti tõde,» selgitas Kersti Viilup Järva maavalitsusest.

Sel aastal oodatakse osalema lapsi ja noori nii koolidest kui ka noortekeskustest. Algklassiealistel (I–IV klass) on jälle võimalik jutustusi esitada. Teemagi on sama: «Minu tuleviku kodu».

Loovaid visuaalseid lahendusi «Minu tuleviku Järvamaa» teemal võiksid pakkuda V–VIII klasside õpilased. «See võib olla nii makett kui ka joonistatud kavand, näiteks oma küla kiigeplatsist või siis hoopis tuleviku koolimajast,» selgitas Viilup.

Ta lisas, et kõik ette kirjutatud reeglid on pigem suunavad soovitused kui ranged piirangud.

IX–XII klasside noortelt ootab arvamusfestival kuni viieminutisi lühifilme, mis kajastaksid seda, milline on noorte kodumaakond praegu. Oodatud on lavastused, lihtsamad videoklipid Järvamaa eri paigust või hoopis intervjuud.

Algklassilapsed peaksid oma jutustused ära saatma enne 6. maid, visuaalsete lahenduste ja videotööde tähtaeg on 22. mai. Rohkem teavet saab maavalitsuse kodulehelt jarva.maavalitsus.ee.

“Arvamusfestival julgustab õpilasi unistama ja märkama”
Järva Teataja
09.04.15

Paide vajas ammu sellist sündmust nagu arvamusfestival. Tinglikult on Vallimäel arvamust avaldamas käidud, nagu ajalookroonikad räägivad, juba 700 aastat tagasi, kui neli Eestimaa kuningat foogtilt oma õigusi nõudsid ning oma arvamust vabaduse mõistest avaldasid. Kuningatele lõppes oma arvamuse avaldamine teadagi kurvalt. Nüüd aga, samas kohas, võime mõelda ja arvata nii, nagu tahame ja heaks arvame, ning saame vastu parema mina, ühiskonna, kogukonna või miks mitte parema Eesti.

On ääretult uhke tunne, et selline festival on meie linnas. Olen arvamusfestivali seni mõlemal korral külastanud ning tõdenud, nagu ilmselt paljud teisedki, et sedalaadi sündmus rikastab mõttemaailma tohutult, rääkimata selle mõjust meie väikelinnale ja siinsele elanikule.

“Küsimus”
Järva Teataja
09.04.15

Kui Läti festival kujuneb edukaks, võiksid kahe riigi mõttepäevad tihedat koostööd teha.

„On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt, juba sel suvel vilja kannab,” rääkis Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, kes tutvustas lätlastele festivali eelmise aasta septembris.

„Väga huvitav on jälgida, milliseks kujuneb nende praegu alles arenemisjärgus olev programm. Millele lätlased keskenduvad, kas meil on palju sarnaseid probleeme ja kattuvusi ning vastupidi – millised on erinevused,” selgitas Hellam. Ta lisas, et kui lätlaste festivalist saab nii nagu Paide festivalistki menuk ning seal tõstatatud ideed leiavad laialdast ühiskondlikku kajastust, siis võiks kahe festivali vahel tulevikus toimuda ka tihedam koostöö.

Läti Sarunu Festivāls LAMPA ehk vestlusfestivali LAMP korraldaja Ieva Morica sõnul on Eesti festival kõige lähedasem sellele, mida lõunanaabrid ise korraldada soovivad. Morica lisas, et korraldamise üle on aru peetud ka Eesti festivali peakorraldaja Kristi Liivaga, kelle mõtted ja tähelepanekud on neile suureks abiks olnud.

Demokraatia väärtus

Morica sõnutsi on 3.–4. juulil Cēsises ehk eesti keeli Võnnus toimuva festivali peamine eesmärk rõhutada demokraatia tähendust ja väärtust. Seda nii tõsises kui ka lõbusas võtmes. „Demokraatia ei ole lihtsalt millegi lõpp, see on protsess ja selle toimimist peab tähistama kultuurse vestlusega, kus inimesed leiavad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Eesti Arvamusfestivali kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa sõnul kavatseb osa Eesti meeskonnast ka Läti festivali külastada ning seda oodatakse suure põnevusega. „Meil on väga hea meel, et arukate arutelude pisik levib, ja me hoiame lätlastele kõvasti pöialt, et nende festival hästi õnnestuks,” lisas Kängsepp.

Eesti Päevaleht, 27.03
“Lätlased korraldavad oma arvamusfestivali”, autor Piia Puuraid
Foto: Martin Dremljuga. Arvamusfestivali lõppvaatus 2014

Inspireerituna arvamusfestivalist korraldavad lätlased tänavu samasuguse ürituse – Sarunu festivāls «LAMPA» ehk vestlusfestival LAMP ootab huvilisi Cēsises 3. ja 4. juulil.

Festivali korraldab Läti fond Dots (endine Sorosi fond), mille inimesed käisid eelmise aasta septembris külas Avatud Eesti Fondi (AEF) XIX avatud ühiskonna foorumil.

Külaskäigu ajal rääkis AEFi juht Mall Hellam neile ka arvamus- festivalist. «On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt juba sel suvel vilja kannab,» ütles Hellam. «Väga huvitav on jälgida, milliseks lätlaste alles arenemisjärgus programm kujuneb, millele nad keskenduvad, kas meil on palju samu probleeme ja kattuvusi ning millised on erinevused. Pealinnakesksus, piiri- alad, ääremaastumine ja lõimumisküsimused tulevad sarnaste probleemkohtadena esimesena meelde.»

Dotsi fondi juht Ieva Morica selgitas, et eesmärk on luua kohtumispaik aruteludele, kus tulijad saavad vahetada mõtteid ning tavainimesed arutlevad koos poliitikute ja otsustajatega Läti tuleviku üle.

Peale Paide arvamusfestivali ammutasid ka lätlased inspiratsiooni Rootsi Almedaleni ja Taani Folkemødeti festivalist.
Osa arvamusfestivali meeskonna liikmetest on LAMPi endale juba kalendrisse märkinud.

Järva Teataja, 26.03
“Lätlased teevad oma arvamusfestivali”

Arvamusfestivali ideekorje käigus laekunud aruteluteemadest üle veerandi on seotud haridusega, teine suurem valdkond puudutab sotsiaalküsimusi. Aprilli keskpaigaks tehakse esimene valik, millised teemaalad tänavu Paide Vallimäele tulevad.

«Haridus oli konkurentsitult kõige populaarsem valdkond. Pakuti teemasid, mis on seotud näiteks elukestva õppe, digiõppe, õpetamismeetodite, koolikeskkonna, huvihariduse, haridussüsteemi ümberkorralduste mõjuga,» täpsustas arvamusfestivali teemaalade programmijuht Maiu Uus.

Uus märkis, et meeskond tegeleb ideede sõelumisega. «Olulised tunduvad olevat ka tööturuprobleemid, samuti laste ja perede heaolu ning lähisuhete teemad,» lausus ta. «Rõõmu teeb, et terviseteemasid tuli tänavu väga palju. Ei puudu ka majanduse ja ettevõtlusega seotu, valimiste aasta tõi esile küsimused seoses riigijuhtimisega,» täpsustas ta.

Uus märkis, et festivali korraldajad soovivad, et programm oleks mitmekesine ja kõik augusti keskel Paidesse tulijad leiaksid endale huvitavaid arutelusid, kus osaleda.

Ideekorjele tuli tänavu tunduvalt rohkem pakkumisi kui eelmisel aastal, nende lõplik hulk ulatub koguni üle 200. Tunduvalt rohkem on ka organisatsioone, kes tahavad festivali korralduses kaasa lüüa.

Järva Teataja, 26.03
“Tänavu on enim hingel haridusteemad”

«Ootame häid inimesi, kes tahaksid tulla ja panustada väikese tükikese, et festival õnnestuks,» ütles arvamusfestivali vabatahtlike kaasaja Martin Meitern. «Vabatahtlik töö annab palju uusi ideid ja kuhjaga uusi tuttavaid. Inspiratsioon, mida sellest võib saada, on kirjeldamatu.»

Need, kes soovivad juba kevadel käed külge lüüa, peaksid endast 1. aprilliks märku andma aadressil martin.meitern@2019.arvamusfestival.ee.

Järvamaa noored, kes tahaksid olla abiks festivali ajal, võiksid endast märku anda aprilli keskpaigaks. Appi saab tulla ka 2. mail, mil on üle-eestiline talgupäev ja festivalimeeskond koristab Paide Vallimäge.

«Vabatahtlik töö võib anda kogemuse valdkonnast, kus sa varem ei ole võib-olla midagi teinud, see annab võimaluse katsetada uusi asju, et näha, mis sulle meeldib,» selgitas Meitern. «Meeleolu, mis festivalil valitseb, on keeruline leida Paide tehisjärve äärest või mõnest teisest Eesti paigast. Nii et miks mitte kutsuda sõbrad kaasa, teha koos toredat asja ja saada uusi kogemusi!»

Järva Teataja, 26.03
“Arvamusfestival otsib vabatahtlikke”

Üleeile esitles Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond Paide kultuurikeskuses näitusel «ELAMUSPAIDE» arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Arvamusfestivalile kohaselt avanes näitus teemaaruteluga.

Näha ja kuulda sai arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala II kursuse üliõpilaste ettekujutusi Paide linna ruumilisest identiteedist ja sellest, kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta.

Arhitektuuri IV kursus seevastu näitas võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis saab ühe päevaga lahti ja kokku panna ning pakuvad varju nii esinejatele kui ka külalistele.

Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

«On tore, et arvamusfestival ei piirdu Paides kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paidet vaimusilmas ette kujutavad ning milliste arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,» lausus linnapea Priit Värk.

Näitus on avatud 22. märtsini (E–R 11–19, L–P ürituste eel).

Järva Teataja
“Tudengid näitavad tuleviku-Paidet”
Foto: Dmitri Kotjuh

Paide kultuurikeskuses avatud näitusel saab näha kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas Paide Vallimäge veelgi põnevamaks muuta. Samas näitab arhitektuuri eriala neljas kursus võimalusi uudse lahendusega teisaldatavate lavade püstitamiseks Arvamusfestivali alale.

Kui visioonid linnaruumi ja Paide Vallimäe põnevaks muutmiseks vajavad veel aega teostumiseks, siis spetsiaalselt Arvamusfestivali tarvis disainitud lavade püstitamisest võib juba augustis kujuneda omaette sündmus, vahendasid ERR-i teleuudised.

“Need on pigem eskiisprojektid. Aga need on näiteks ka konstruktsiooniinseneriga läbi arutatud, nii et selles mõttes nad on kõik valmis edasiseks projekteerimiseks ja arenduseks, et neist päris tooted luua ja need ka augustikuus püsti panna,” selgitas kursuse juhendaja, arhitekt Martin Melioranski.

Üliõpilased Ats Buddell, Liisa Valdmann, Hanna-Liisa Mõtus ja Mae Köömnemägi võivad juba praegu õnnelikud olla, sest nende välja pakutud paviljon võetakse Arvamusfestivalil kasutusele esimesena.

“Materjalide valikuks osutus liimpuit-konstruktsioon, mis töötab koos konstruktiivse kangaga. Need peaksid üksteisele kaasa aitama ja lõppvormiks oli õhuline ja kerge ja elegantne varjualune, mis peaks looma mõnusa õhkkonna sinna alla ja tekitama kõlakoja efekti,” tutvustas Ats Buddell.

Arvamusfestivali üks korraldajatest Kristi Liiva ütles, et koostöö kunstiakadeemiaga sündis soovist head ideed tõepoolest ka ellu viia.

“Juhendajad Katrin Koov, Martin Melioransiki ja Paco Ulman mõtlesid sellele oma majas ja Arvamusfestivali inimesed mõtlesid selle peale oma meeskonnas. Küll on tore, kui ühel ajal sünnivad kahes erinevas inimeste koosluses sarnased ideed, mis lõpuks kokku saavad. Ma väga loodan, et kümne aasta pärast võiks olla enamik neid arutelualasid hästi läbimõeldud hea disainiga punktidest,” ütles Liiva.

ERR
“EKA tudengid näitavad visioone Paide linnast ja Arvamusfestivali lavadest”
Foto: Anu Piirisild

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Fotol töö “Lõõts”, mille autoriteks on EKA IV kursuse tudengid Helen Tikka, Liis Uustal ja Joonas Tanne.

Täna avati Paide Vallitornis, Ajakeskuseses Wittenstein fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost, oluline osa näitusel on mängida fotodel Arvamusfestivalist.

“Otsustasime Ajakeskusesse sisse tuua Arvamusfestivali. Kuna Ajakeskuse eesmärk on igal korrusel välja tuua üks Eesti ajastu, on festival esindatud tänapäevas, mis iseloomustab demokraatiat ja arvamuste rohkust,” sõnas Ajakeskuse juht Ants Hiiemaa.

Arvamusfestivalil tehtud fotode autoriteks on Ingmar Muusikus ja Jan Vutt, näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

Veebruari lõpuni saab Ajakeskuses osaleda elava ajaloo rännakutel, mis annavad ülevaate Eestimaa erinevatest ajastutest nii lastele, õpilastele kui täiskasvanutele. Keskuse üheksal korrusel on esindatud sündmused muinasajast kuni tänapäevani.

Kuni Arvamusfestivali alguseni saavad kõik Ajakeskuse külastajad panustada festivali vaiba loomisesse.

Lähemalt toimuvatest sündmustest Paides Ajakeskuses Wittenstein saad lugeda siit: http://www.wittenstein.ee/et/

Arvamusfestival 2015 korraldamiseks kestab ideekorje kuni 28. veebruarini. Lisainfo: www.arvamusfestival.ee/ideede-esitamine

Kutsume kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovite oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 28. veebruarini!
Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Palume juba oma ideed sõnastades silmas pidada festivali hea tava.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist. Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele teemalavade programmi juhilt Maiult.

Mis nendest ideedest edasi saab? Kõigist veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid „teemalavasid“ või „-alasid“ Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. „Teemalava“ või “teemaala” tähendab ühte paika festivalialal Paide vallimäel, kus inimesed saavad omavahel rääkida. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu „teemalava“ raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud.
Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Lisainfo:

Maiu Uus
maiu.uus@2019.arvamusfestival.ee

Paide Wabalinna majas allkirjastasid Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, Wabalinna maja juht Rainer Eidemiller, Paide linnapea Priit Värk, Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Rait Pihelgas, Järvamaa Omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg ja Järva maavanem Alo Aasma hea tahte leppe Arvamusfestivali korraldamiseks.

Kuni 30. novembrini 2017 kehtiv lepe näeb ette, et Arvamusfestivali toimumispaigaks on Paide Vallimägi ja koostööleppe osalised panustavad, et festival areneks kui uusi mõtteid ja algatusi loov ideede ja inimeste kohtumispaik, mis tugevdab Eesti ühiskonda. Paide linnapea Priit Värki sõnul kindlustab lepe tunnet, et ka järgmisel kolmel aastal toimuvad Vallimäe nõlvadel Eesti jaoks olulised arutelud.

„Usun, et Arvamusfestivalist on kujunenud Paide linna tuntuim kaubamärk ning tõenäoliselt on Paide jaoks tegemist iseseisvumise taastamise järgsete aastate kõige enam Eestis kõlapinda leidnud sündmusega,“ lisas ta. „Tore on ka see, et festivali korraldusse on kaasatud nii Paide linn kui ka tegelikult kogu maakond. See tekitab hea tunde, et ajame ühist asja. Ka kohalikud inimesed on festivali enda jaoks avastanud, mille tulemusel kõik saadud head mõtted, ideed, nähtu ja kogetu talletub ka kohalikku kogukonda, mitte ei lahku koos mujalt Eestist saabunud festivaliosalejatega.“

Hea tahte leppe osalised soovivad, et Arvamusfestival oleks inspireeriva õhustikuga uusi mõtteid ja algatusi loov kohtumispaik, kuhu oodatakse kõiki ärksa meelega eestimaalasi. Lisaks tegutsetakse edasi ka selle nimel, et see sündmus kaasaks inimesi ühiskonna eri elualadelt, ühendaks erinevaid eluvaldkondi ja arendaks kodanikuharidust.

Peagi hakkab jooksvalt täienema ka meie koduleht, seni aga hoidke mõtted ärksad ning lugege meie eelmise aasta postitusi või vaadake pilte Arvamusfestivali Flickrist.

Pilte näed siit: https://www.flickr.com/search/?q=arvamusfestival
Postitusi saad lugeda siit: https://2019.arvamusfestival.ee/category/blog/

Rõõmsate taaskohtumisteni!