Teisel augustil toimub Pärnu Vallikäärus kohalikele noortele suunatud [eel]arvamusfestival, mida korraldab

Vallikäärus toimuva ürituse eesmärk on innustada noori kaasa mõtlema kohalikel teemadel ja välja töötama uusi lahendusi. HUUBi juhataja ja Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja Eerik Hannus räägib: “Loodame festivaliga koondada kokku kohalike noorte hääled ning pärast ürituse lõppu soovime kohe koos nendega uusi ideid ellu viima asuda”. 

Pärnu noorte üks põhiprobleeme olnud suhtluse puudumine nii otsustajatega kui ka noortel omavahel. Ürituse mõte sündis, kui Hannus lõi Facebookis grupi Pärnumaa Noored, millega liitus ööpäeva jooksul rohkem kui 1000 noort. Noormees hõikas välja mõtte korraldada üritus, kus eakaaslastega koos kohaliku elu üle arutada ning juba vähem kui poole päevaga oli tal üle 200 jaatava vastuse.

“Arvamusfestival jõuab tänavu kahe eelfestivaliga Eestimaa erinevatesse nurkadesse – Pärnusse ja Põlvasse,” nendib Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist. “Meil on hea meel, et noored on ise võtnud korraldamise enda kätte ning leivad, et läbi hea arutelu on võimalik maailma parandada, alustades enda ümber toimuvast.” Suvepealinnas toimuv noorte [eel]arvamusfestival on heaks soojenduseks 14.-15. augustil toimuvale Paide Arvamusfestivaliks.

Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja HUUB (https://parnuhuub.ee/) on noorte- ja innovatsioonikeskus, mis avatakse juuli teises pooles. HUUBi sihtgrupiks on 15-26 aastased ja põhieesmärkideks kogukonna loomine ja uute võimaluste pakkumine Pärnus. Lisaks ideekorjest sündinud aruteludele jääb 2.augusti  [eel]arvamusfestivali õhtut lõpetama avalik kontsert üllatusesinejaga.

Ideekorje link: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScTj8Jky3yg2-AAc47wsSderO6uOvAdLlLbHGIX_9C4HnS75Q/viewform  

Ürituse link Facebookis: https://www.facebook.com/events/254429282448119/ 

Lisainfo:
Eerik Hannus
Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja
eerik@parnuhuub.ee
telefon 53464542

Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb programmi seitse aruteluala ning üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides. 

Seitse ala valis meeskond programmi lähtuvalt päevakohastest teemadest ja festivali juhtmõttest, milleks on sel aastal Eesti põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul põhiõigused ja -vabadused. Silmas peeti samuti seni ette valmistatud alade terviklikkust. Arutelude detailid, ajakava ning kultuuriprogrammi kuulutab festival välja juuli alguses.

“Täna teada olevate juhiste järgi võib festivalilt päevas läbi käia tuhat inimest, mistõttu palume juulis kõigil end mõlemale päevale eraldi registreerida. Vaid nii saame tagada korraga turvalisuse ja kindla sissepääsu Paide vallimäele,” selgitas festivali eestvedaja Kaspar Tammist. Piirangute lõdvenedes või karmistudes vaatab festival tingimused üle.

Lisaks tuleb osalejatel järgida kõiki augustis kehtivaid nõudeid, milleks on tänase seisuga distantsi hoidmine teistest, käte pesu jmt. Korraldajad tagavad ka kogu alal vajalike vahendite olemasolu ja pindade puhastuse.

Kuigi viimastel aastatel on festivali külastanud päevas 4000 inimese ringis, kinnitab festivaliala pealik Maiko Kesküla, et õhustik kahanemisest ei kannata: “Tuhandest inimesest jagub seitsmele alale ja festivaliklubisse piisavalt ja mõnusalt, isegi kahemeetrist vahet hoides.”

Arvamusfestival toimub kaheksandat korda ja korraldust toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Riigikantselei, Telia, Digikultuuriaasta, Miltton, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Parlamendi Büroo ning Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Lisainfo:
Kaspar Tammist
Arvamusfestivali eestvedaja
kaspar.tammist@2019.arvamusfestival.ee
58010018

Tänasest on võimalik esitada aruteluteemasid 4. juulil toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga. Ideekorje on avatud 25. maist – 8. juunini ning mõtteid saab esitada siin. Ideekorjesse võib läbimõeldud idee saata igaüks, kes on valmis selle sobivuse korral ka ellu viima.

Julgustamaks noori argumenteeritult suhtlema ja ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlema, korraldab Arvamusfestival tänavu noortega koostöös kaks soojendusüritust: 4. juulil Põlvas üle-eestiline Noorte [eel]arvamusfestival, koostöös ENL-iga, ja 2. augustil kohalik [eel]festival Pärnus, koostöös Pärnu noorte innovatsioonikeskuse HUUBiga. “Eelfestivalidest on kujunenud iga-aastane traditsioon, millega jõuda Eesti erinevatesse paikadesse ja kõnetada ka neid, kes Arvamusfestivalist veel osa võtnud pole,” räägib eestvedaja Kaspar Tammist.  Osalema oodatakse peale noorte endi muidugi ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust oluliseks pidavaid inimesi ja organisatsioone üle kogu Eesti. 

Põlva keskväljakul toimuva üle-eestilise Noorte [eel]arvamusfestivali eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema neile endile ja ühiskonnale olulistel teemadel, avaldama oma arvamust, küsima olulisi küsimusi ning üheskoos vajalikke muutusi ellu kutsuma. Noorte [eel]arvamusfestivali peakorraldaja Maris Neeno lisab, et Noorte [eel]arvamusfestival on üritus, mille abil on noortel end võimalik kuuldavamaks teha. “Osalemine annab noortele võimaluse olla osa kogukonnast ning tunda, et nende arvamus on oluline. Loodame, et tänavune festival tuletab avalikkusele meelde, et ka noored on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, kelle arvamust arvesse võtta otsuste tegemisel.” 

Festivali toimumispaigaks valitud rohelist eluviisi soosiv Põlva soovib kaasata noori. “Noored on meie järelkasv, nad viivad ühiskonda edasi, ja see, et me kuulame noorte häält ning arvamusi, on ainuvõimalik eduka omavalitsuse arenguks,” räägib Põlva abivallavanem Janika Usin. 

Kinnitame, et ürituse korraldajad hindavad järjepidevalt ürituse korraldamisega kaasnevaid riske ning järgivad Terviseameti koostatud avalike ja suurürituste läbiviimise juhendit. Festivali korraldamisel on tagatud tervisekaitse nõuded.

Loe lähemalt Facebooki ürituse lehelt

Hea Arvamusfestivali külastaja!

Mida aeg edasi, seda enam sagenevad arusaadavalt küsimused, kas festival endiselt toimub. Praegu, kuni selgema infoni valitsuse poolt, tegutseb Arvamusfestivali meeskond teadmises, et toimub. Osaleme ka teiste festivalidega koos arutelus kultuuriministeeriumiga, et avalike suveürituste piirangud saaksid mõistlikud, hoidmaks inimeste tervist, ent võimaldades ka kultuuri, turismi ja muud majandust, demokraatiast rääkimata. Vähemalt vabaõhuüritustele on praegu lootust antud, aga millistel tingimustel – ehk kuidas defineeritakse suurüritust – ei pruugi veel ka lähema kuu jooksul selgineda.

Kindlasti tuleb arvestada järgmiste võimalike riskidega:

• osalejate arvu piirang kogu festivalil – pole kindel, kas festivalidele tehakse erand, sest erinevalt näiteks kontserdist hajuvad inimesed Arvamusfestivalil eri alade peale laiali. Mis oleks valitsuse maksimum või meie miinimum inimeste arv, ei oska keegi veel öelda, aga kindlasti mitte viimaste aastate ligikaudu 10 000 inimest kahe päeva peale.
• osalejate arvu piirang arutelualadel – pingutades tehtav ja seda toetab ka Paide keskkond, sest hulk arutelualasid on juba füüsiliselt piiratud vallikraavi, müüri või hekiga ja sissepääsu saab kontrollida.
• inimeste vahelise distantsi hoidmine – nõuab ka osalejate endi pingutust, sest turvameestega festivali ei soovi keegi.
• programmi vähendamine – kui jääb kehtima 2+2 reegel, ei mahu plaanitud 25 aruteluala väljakujunenud festivaliruumi ära.
• võimalik festivali territooriumi laiendamine – paigutades arutelud ja toitlustuse suurema ala peale, saame masse veelgi hajutada ning järgida ka 2+2 reeglit
• võimalik väliskülalistest loobumine – sõltub sellest, mis toimub piiridel ja viirusega külaliste lähteriikides.
• kultuuriprogrammi kärpimine – siseruumides plaanitu jääb üsna kindlasti ära (näitused, peod). 

Jääb ka risk, et mais-juunis tehtud positiivsed otsused võib valitsus sõltuvalt viiruse levikust juulis-augustis ikkagi tagasi pöörata.

Täielikult virtuaalse festivali võimalust me ei näe, kuna Arvamusfestival toimub ikkagi vaid Paides kogu kaasneva õhkkonnaga. Küll aga kaalume, kui palju suudaksime festivali poolt panustada, et aruteludest oleks lisaks helisalvestustele rohkem otseülekandeid ja ka kodus viibijatel võimalus kahesuunaliselt osaleda. Niisugune hübriidvariant võimaldaks tasandada väiksemat inimeste arvu Paides või hea õnne korral festivali publikut isegi laiendada.

Selliseid variante näeme aprilli lõpu seisuga. Lõplikeks otsusteks oleme määranud juuni keskpaiga, mil juba loodetavasti rohkem teame.

Korraldusmeeskonna nimel

Kaspar Tammist
festivali eestvedaja
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee
58010018

Foto erakogust: Plakati autor Kaidi Marii Kütt

Oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame

Arvamusfestivalile omased krutskeid täis visuaalid on juba mitmeid aastaid tulnud tudengite pliiatsist. Igaüks on omanäoline, kuid siiski seotud Arvamusfestivali keskse ideega tasakaalukatest ning läbimõeldud aruteludest.

Kaidi Marii ei olnud varem Arvamusfestivalil käinud, kuid kui me sügisel kunstikooli plakatidisaini loengus festivali tutvustamas käisime, hakkasid Kaidil ideed kohe jooksma, märksõnadeks kaasamine ja avatus. “Sain teada, et täpselt 100 aastat tagasi võeti vastu Eesti esimene põhiseadus ja et põhiõigused ja -vabadused on ka Arvamusfestivali selleaastane katusmõte. Hakkasin põrgatama seda iseloomustavaid ideid ning leidsin, et visuaalselt tundus kõige atraktiivsem kaalukang, mis on tugev õigluse sümbol,” räägib Kaidi, kuidas ta üritas vältida lambipirnide ja jutumullide klišeesid.

Seiklused mänguväljakul

Mõeldes kaaludele turgatas Kadi peas ühtäkki tore mõte: “Mulle meenus lapsepõlv ja seiklused mänguväljakutelt! Kunagi olid igal pool meelelahutamiseks suured metallist kiigud, kus sai sõbraga vaheldumisi hoogu tehes kättpidi õhus rippuda. Seejärel tulid meelde lõbusad jaani- ja suvepäevad külakiigel ja poolikutele pehmetele rehvidele tonksutamised Annelinna mänguväljaku puidust kaalukiiguga… Jah – kiigemotiiv!

Et kiikuda kaalukiigel, on vaja kaaslast, sest ilma sõbrata õhku ei tõuse. Kaaslasteta ka külakiigul naljalt hoogu ei tee. On vaja vähemalt kahe inimese otsust minna kiigele ja mängida.” Nii sündiski metafoor, mis leidis tee Arvamusfestivali plakatile: kiik.  

Vasakul kaheksanda Arvamusfestivali plakat.

Ilma sõbrata õhku ei tõuse

Koos Kaidiga leidsime, et kiigel võiks kujutada inimesi, kelle koostöö võimestab kõiki osalisi. Näiteks on ühel pildil kiige otsas üks inimene, kes räägib, ja teises mitu, kes teda kuulavad ja samal ajal üleval hoiavad. Või on kiigel inimesed, kelle tõttu valitseb kahe poole vahel tasakaal. Me ei mängi ühiskonnas nullsumma mängu, kus ühe grupi õigused vähendaksid teiste omi – koostöö aitab kõiki osalisi korraga. Samuti on meil on õigus arvata ja vabadus kuulata ning me peaksime neid õigusi kasutama. 

Kaidi ideekavandile kirjutatud mõte oli, et oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame. “Nii nagu arvamusfestivalidel tekivad aruteludega uued ideed ja lahendused, paigutuvad ka inimesed kiigel ümber või valivad endale sobivad kiiged ja “mängukaaslased”, kelle mõtteid toetada ja “õhus hoida”. See on sümbol, mis kutsub inimesi arutlema, otsustama, ümber mõtlema, enda ideede eest seisma, toetama ja vastu vaidlema,” räägib Kaidi. 

Sel aastal soovib Kaidi Marii ka ise kindlasti tee Paidesse jalge alla võtta. Festivalilt ootab ta seda sama ühtsust ja kokkuhoidu, laialdast arutelu ning palju arukaid vaidlusi.

Foto erakogust: Kaidi Marii sõbraga kiikumas

Kohtumiseni festivalil!

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist iseendast, üksteistest ja maailmast. Kui kõik hästi läheb, siis kohtumiseni juba kaheksandal Arvamusfestivalil, mis toimub 14.–15. augustil Paides!

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia. Projekti rahastab ka EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Programmi on teretulnud arutelud, mis mõtestavad vabadusi, õigusi ja kohustusi, pööravad tähelepanu eri vanuserühmadele ning muugivad lahti valupunkte kõigi ühiskonnaliikmete võrdsete õiguste tagamisel. Ideekorje algab täna, 31. jaanuaril ning kestab 29. veebruari südaööni. Ideid saab esitada Arvamusfestivali kodulehel.

“Mida rohkem laekub ideekorjesse olulisi ideid, seda mitmekülgsem on arvamusfestivali programm, mida ühiselt loome,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist. “Soovime, et igaüks leiaks festivali kavast põhjuse augustis Paidesse tulla, kuulata, kaasa mõelda ning oma sõna sekka öelda,” lisas ta.

Arvamusfestivali arutelud on võimalus teha sissejuhatus vähetuntud teemasse, tuvastada probleemi, otsida konsensust teadaolevate seisukohtade vahel, pakkuda uusi ideid ja lahendusi, analüüsida senitehtut ning jagada kogemusi. Festival on ka sobiv paik jõuda arutelu tulemusel konkreetsete ettepanekuteni edasi tegutsemiseks. Arutelud toimuvad eesti, inglise ja vene keeles.

Aruteluideid saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Idee esitajalt ootab festival valmisolekut arutelu korraldada, teha koostööd teiste arutelukorraldajatega ning ühiselt katta arutelu korraldamisega seotud kulud. 

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist iseendast, üksteistest ja maailmast. Kaheksas festival toimub 14. ja 15. augustil Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas.  Festival on külastajatele tasuta.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Lisainfo
Kaspar Tammist
festivali eestvedaja
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee
58010018

Liisi Rohtung
Arvamusfestivali kommunikatsioonijuht
liisi.rohtung@arvamusfestival.ee
59019260

Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. 

“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.

Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.

Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Festivali eestvedaja Kaspar Tammisti sõnul on kultuuriprogrammil arutelude kõrval oluline roll festivali õhustiku ja atmosfääri loomisel. “Arvamusfestival soovib oma külalistele pakkuda mitmekesiseid ja kvaliteetseid kultuurielamusi ning paneb selle loomisse palju energiat. Oleme alati püüdnud Paidesse tuua kultuurisündmusi, mis festivali keskkonda sobivad ning puudutavad mitmeid meeli,” ütles Tammist.

Tammisti jaoks on eredaimad hetked festivali kultuuriprogrammist NO99 tantsulaager, ruumiringluse näitus Paide vanade majade seintel, restoranis toimunud meeleolukad peod ning tänavune Lenna kontsert keskväljakul. “Suurt rõõmu ja elevust tekitab, kui festivalil luuakse midagi kordumatut ja erilist. Samas on tore näha sedagi, kui mujal hästi toimivad ettevõtmised ka festivalile hea energia toovad,” ütles Tammist. 

Varasematel aastatel on festivali kultuuriprogrammi andnud oma osa Eesti näitlejad, kunstnikud ja muusikud. Paidesse on jõudnud mitmeid kunstinäitusi, ruumieksperimente, tantsuetendusi ning kontserte, kus on üles astunud mitmed tuntud artistid ja ansamblid nagu Vaiko Eplik ja Eliit, Ans.Andur, Lenna, Mari Kalkun ja paljud teised. 

Festivali kultuuriprogramm sünnib toetajate abiga ning suures osas tänu vabatahtlikele, enamik linnaruumis toimuvaid sündmusi on külastajatele tasuta. Kaspar Tammisti sõnul on annetused vajalikud, et kultuuriprogramm saaks veelgi sisukam ja mitmekülgsem kui varem, sest festivali külalistel on nii aruteludele kui kultuurisündmusele kõrged ootused. “Festival on tänulik iga annetuse eest, sest see võimaldab meil suurendada kultuuriprogrammi eelarvet ning tuua festivalile põnevaid artiste ja algatusi,” ütles Tammist.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi saab toetada, tehes annetuse festivali arvelduskontole ning märkides selgitusse “kultuuriprogramm”.

MTÜ Arvamusfestival
EE862200221065247784 (Swed)
EE137700771002377691 (LHV)
Paypal

Festivali kultuuriprogrammi kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festival on avatud põnevatele koostööprojektidele ning ootab ettepanekuid kultuuriprogrammi sisustamiseks juba praegu. Sellesisulised kirjad palume saata aadressile info@2019.arvamusfestival.ee. Kaheksas arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020.

Kaspar, oled arvamusfestivali juures olnud selle sünnist saati. Mida festival sulle paidelase ja nüüd ka eestvedajana tähendab?

Minu jaoks on festivalil kaks suurt rolli. Esmalt missioon tuua kord aastas inimesed eri kogukondadest Eestimaa südamesse kokku ning rääkida läbi teemad, mis antud ajahetkel ja tulevikku silmas pidades arutamist vajavad. Aasta-aastalt on arutelud muutunud mitmekesisemaks, üha rohkem kasutatakse publikut kaasavaid vorme ning tagasisidest teame, et festivalil osalejatel on aruteludele kõrged nõudmised. Näen, et see kõik tasapisi annab oma osa eesti arutelukultuuri arengusse. Muutused ei tule kiirelt, aga esimesed sammud on astutud. Arvamusfestivalil on kindel koht Eesti ühiskonnas ning raske on kujutada augusti algust ette ilma Paides toimuvate kohtumiste ja aruteludeta.

Teisalt pean oluliseks ka festivali positiivset mõju Paide linnale, mida näeme suviti väga selgelt linnaruumi kujunduses. Mind rõõmustab, et iga aastaga lööb festivali korraldamisel kaasa üha rohkem kohalikke inimesi, kelle seas on ka palju koolinoori. Kohaliku kogukonna tugi on oluline. 

Kaspar koos oma eelkäija Maiu Lauringuga tervitamas festivalil president Kersti Kaljulaidi. Autor Kermo Vahula.

Millised on sinu esimesed ülesanded festivali eestvedajana?

Kõige tähtsam on kokku saada hästi toimiv tuumikmeeskond, et juba alanud 2020. aasta festivali ettevalmistused kenasti sujuksid. Samuti tegelen festivali toetajate leidmisega, sest ilma nendeta on raske festivali korraldada. Festival on algusest peale olnud külalistele tasuta ning nii soovime seda hoida. Oleme lisaks olemasolevatele partneritele otsimas uusi ja kutsun üles neid, kellele arvamusfestival korda läheb, endast just praegu meile teada andma, sest festivali suund ja juhtmõte sünnib koos partneritega. 

Kas ja milliseid muudatusi arvamusfestival sinu arvates vajab?

Suures plaanis ei näe ma vajadust midagi muuta, sest seitsme aastaga on festivali korraldus juba üsna hästi paika loksunud. Küll aga kaalume näiteks ideekorje nihutamist jaanuari asemel veebruarikuusse, et ideekorje oleks festivalile veidi lähemal ja ettevalmistusprotsess küll veidi kiirem, aga ehk ka tõhusam. Võimalik, et päevakajaliste teemade toomiseks festivalile võiks mõelda ka lisa ideekorje peale suvel. Neid asju ei otsusta ma kindlasti üksi, vaid koos oma meeskonna ning kogenud arutelude korraldajatega, kes oskavad kõige paremini öelda, kas niisugune muudatus väärib kaalumist või mitte.

Arutelukorraldajad on need, tänu kellele festival sünnib ning kes teevad arutelude ettevalmistamisel ära tohutult suure ja põhjaliku töö. Mul on väga hea meel, et paljud organisatsioonid on arvamusfestivalile tuleku oma suvistesse plaanidesse juba kirjutanud, aga kindlasti soovime äratada ka nende tähelepanu, kes veel festivalile oma teemaga ei ole jõudnud. Arvamusfestivali arutelukava sünnib suures osas avaliku ideekorje tulemusel ning seal on võimalik osaleda kõigil üksikisikutel ja organisatsioonidel. Neil, kel mõni põnev idee juba praegu kuklas kummitamas, võib sellest aga ka juba praegu teada anda, kirjutades info@2019.arvamusfestival.ee, aitame omalt poolt kaasa, et ideest saaks haarav arutelu. 

Vasakul arvamusfestivali ala ja õhustiku looja Maiko Kesküla ja paremal Kaspar Tammist festivali turvaülema rollis. Autor Kermo Vahula.

Festivali tuumikmeeskond töötab aastaringselt, aga suur osa suvisest tööjõust on vabatahtlik. Mis toob inimesed arvamusfestivali juurde?

Igaühel on oma põhjus, miks ta seda festivali teeb. Meil on vabatahtlikke esimesest aastast peale, kes on öelnud, et nad tahavad kindlasti ka järgmisel aastal aidata. On ka selliseid vabatahtlikke, kes oma professionaalsed oskused festivali heaks tahavad tööle panna ning siitkaudu ehk uusi kontakte ja koostööpartnereid leida. Suur osa vabatahtlikest, kes festivali eel ja ajal Paides toimetavad, on kohalikud inimesed, paljud neist põhikooli- ja gümnaasiuminoored. Usun, et neid innustab tegutsema see sündmus ise ja inimesed, kes  seda koos nendega teevad. Kõikide vabatahtlike panus on väga suur ja ma olen neile selle eest südamest tänulik.

Arvamusfestivali tuumikmeeskonna kõrval on oktoobrist tööd alustamas ka ühiskondlik nõukoda. Kes sinna kuuluvad ning mis on nõukoja loomise mõte?

Nõukoda toetab eestvedajat ja festivali tuumiktiimi festivali sisu, formaadi ja arenguga seotud küsimustes, et meie saaksime oma põhienergia suunata ürituse ettevalmistusele. Nõukotta kuuluvad arvamusfestivali sünni juures olnud ja sellega ühel või teisel moel seotud inimesed, kellega korraldustiim saab jooksvalt nõu pidada. Nõukoja tööd aitab käivitada arvamusfestivali idee ellukutsuja Kristi Liiva.

Kirja pani Martha-Beryl Grauberg

“Demokraatliku valitsemisvormi üheks tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Inimestelt oodatakse oma vajaduste ja huvide väljendamist – sellest sõltub osalusdemokraatia tugevus. Demokraatiatrennis saabki lühikeste praktiliste harjutuste varal vajalikke oskusi turvalises keskkonnas treenida,” ütles demokraatiatreener ja festivali eestvedaja Maiu Lauring. 

Demokraatiatrennis teadvustatakse ja tugevdatakse demokraatia tervise hoidmiseks vajalikke lihaseid nagu aktiivne kuulamine, suuline eneseväljendus, erimeelsus, kaasatõmbamine, kompromiss, empaatia, oma arvamus ja aktivism. Iga lihase treenimiseks kulub 30 minutit ning iga osaleja saab saab tunnuskleebise trenni läbimise kohta. 

Demokraatiatrennid toimuvad reedel, 13. septembril Paide gümnaasiumis, Rapla gümnaasiumis ja Viljandi gümnaasiumis. Gümnasistide ette astuvad demokraatiatreenerid Maiu Lauring, Kai Klandorf, Maris Jõgeva, Teele Pehk, Maiko Kesküla ja Martha-Beryl Grauberg. 

Trennidega tähistatakse koolides rahvusvahelist demokraatiapäeva, mille mõte on süüvida demokraatia olemusse ning teadvustada, et demokraatia toimimiseks ja arenguks tuleb selle eest hoolt kanda.

Demokraatiatrenni kontseptsiooni on välja töötatud Taani vabaühendus Demokratiscenen ning esimene treening toimus 2017. aastal Taani arvamusfestivalil Folkemøde. Demokraatiatrenni jõudmist Paide arvamusfestivalile ja Eesti koolidesse toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Fotol: Demokraatiatreener Kai Klandorf trennis (autor Deivi Suiste)

Just need väljendid õppisin ma selgeks viimasel Arvamusfestivalil. Mis te arvate, mida need tähendavad?
Las ma aitan. “сябар” tähendab Valgevene keeles sõber. Sellele järgnev “tawhan kithan aaya aahyo?” aga hoopis Pakistanis kasutatavas Sindhi keeles uurib, kust sa tuled. Viimane küsimus “mah nishma?” peaks olema tuttav kõigile Heebrea keele austajatele. Ehk siis “mis uudist?”.

Varsti on pea kuu möödas selleaastasest Arvamusfestivalist, aga need fraasid ei lähe mul ikka meelest. Need jõudsid kõik minuni läbi ühe kõige inspireerivama arutelu, mida olen viimaste aastate jooksul festivalil näinud.

Keele ja meele ala tõi kokku neli täiesti erinevat inimest, täiesti erinevast keele- ja kultuuriruumist ning palus neil hakata elavaks raamatuks. Ehk siis endast rääkida ning oma keelt ja kultuuri tutvustada – seda kõike Eesti keeles! Kuulama tulnud said teada, kuidas on Eestisse jõudnud Ukraina päritolu, aga Iisraelis pikalt elanud Valeria, mis tööd teeb Narvas itaallannast Irene ja kuidas läheb Eesti elu Valgevene reklaamimehel Sergeil. Pakistani mees Yar Muhhamad üllatas meid infoga, et Pakistanis räägitakse 32 erinevat keelt! Nende hulgas riigi nn ametlik keel urdu, mida räägivad haritumad inimesed ja mida on kasulik osata. Või vähemalt nii mäletan mina. Kuid õppisime koos ka tema kodukandis kasutatavat sindhi keelt.

Neli inspireerivat inimest. Üks inspireeriv arutelu, mis muutus elavaks raamatukoguks, kus kuulaja ees rullus lahti neli erinevat elavat keele- ja kultuuriõpikut, millest teadmisi ammutada. Ma loodan siiralt, et järgmise aasta Arvamusfestivalil saab näha palju rohkem arutelusid, kus kasutatakse sellist vahetut elava raamatukogu formaati. Kus festival tuuakse kuulajale veel lähemale, et igaühel tekib tunne justkui tal oleks ühe arutelu õnnestumisel tähtis roll.

Minu, kui võõrsil elava eestlase jaoks oli oluline näha, kuidas võõralt maalt tulnud inimesed tahavad omaks võtta Eesti keelt ja kultuuri unustamata siiski, kust nad ise tulevad. See andis usku, et välismaal elamine ning sealjuures oma juurte üle uhkuse tundmine ei olegi nii raske ning uue kultuuriruumiga harjumine kaelamurdev. Või kasvõi näitas, et me suudame olla sallivad nende suhtes, kes tulevad siia tööle, ka meie elu edendama.

Selleks, et meie Eesti väike ühiskond oleks tugev, tuleb eeskuju võtta just sellistest aruteludest, kus kaasatud on kõik. Ilma konflikti ja kisata, vaid rahumeelselt ja uudishimulikult arutledes.

In bocca al lupo*, Arvamusfestival!

*Kivi kotti!

Fotod: Jürgen Randma

Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise Riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavadest selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil. Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on algatus kogunud kokku 1250 toetajat. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus, sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts.

Tekst: Kliimamuutused.ee
Foto: Riina Ani

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Meie tuleviku ala

Rahvusülikooli, ERR-i ja EV100 ühisel laval arutati täna nii meie keele, planeedi, teaduse kui ka Euroopa tuleviku üle. Keele arutelus osalenud tõid väärtusena välja keele mitmekülgse kasutamise väärtust – erinevaid murdeid ja piirkondlikke eripärasid ning autori omapärast stiil. Ühtlasi räägiti keeletoimetamisest kui keele ravimisest. Keeletoimetajat võrreldi lausa keele tohtriga. Arutelu tulemusena jõuti arusaamani, et eesti keel on üldiselt hea tervise juures, kuid vabatahtlikult oleme vastu võtmas anglitsisme, mis võivad keelt ohustama hakata. Päeva Meie tuleviku alal lõpetavad parlamendierakondade juhid, arutelu kantakse üle ka ERR-is. 

Digitarkuse ala

Digitarkuse alal mõtiskleti teemal, millised tulevikukuriteod võivad meid tabada järgmise viie või kümne aasta jooksul. Tõenäosus, et suurenevad küberrünnakud, mida võime tähele panna näiteks alles oma elektriarvet vaadates, on spetsialistide arvamusel vaid aja küsimus.  Sestap on oluline aeg-ajalt järele mõelda, kas oskame hakkama saada ka siis, kui GPS märkamatult töötamise lõpetab või nutikell ühtäkki ebaloomulikku pulssi näitab. Baasoskusteta on keeruline hakkama saada mistahes tehnoloogiate kõrval.

Samal alal kujunes menukaks ka arutelu, mille keskmes oli küsimus, kust leida vaikus praeguses mürarohkes maailmas. Pereterapeut Kätlin Konstabel tõstis esile järjest aktuaalsemaid suhtevorme, milles peetakse küberruumis toimetamist, sh näiteks tülide lahendamist tunduvalt efektiivsemaks ning mugavamaks kui näost näkku suhtlemist. Seejuures jäi Konstabel kahtlevale seisukohale, kas sellised uued suhtevormid võimaldavad tunda lähedust, mida inimene tegelikult vajab.

Debatis osalejad jõudsid ühisele mõttele, et on vale mobiiltelefoni süüdistada infomüras, kuna tegelikkuses on tegemist täpselt samasuguse vahendiga nagu pann või trepid, mille igapäevast kasutamist me ei kritiseeri. On meie enda katsetada, millistes olukordades on digivahenditest reaalset kasu ning kuidas me nii välise kui ka iseendas tekkinud sisemise müra kontrolli alla saame. Vaikuse leidmine vajab harjutamist, kuid on igal juhul õpitav.

Haridusala

Palju räägiti õpilastest, nende heaolust ja vajadustest. Kui tahame, et õpilastel oleks hea õppida, tuleb hoida õpetajaid. Suud puhtaks formaadis osalesid nii tegevõpetajad, õpetajaks õppijad, ministeeriumi esindajad kui ka haridusentusiastid. Koolisüsteem on seni jäänud coaching’ust ja mentorlusest kõrvale, kuigi üksikuid teenäitajaid juba on. Kool kui organisatsioon ei ole teistest sugugi erinev.  Alustav töötaja, ükskõik millises ettevõttes, vajab sisseelamisel tuge, et mõista organisatsiooni ning ennast selle sees. Üks ühele toetus on küll kallis, kuid tasub end pikemas perspektiivis ära. Mõnikord annab see juhendatavale juurde julgust küsida abi ja saada enesekindlamaks, teinekord selgust ja jõudu, et vahetada organisatsiooni. Toetuse ja abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid märk õpihimust ning soovist mõista. Mida võimekam on inimene, seda rohkem oskab ta küsida ja soovib areneda.

Teadusala ja Värske teaduse ala

Teadusala ja Värske teaduse ala tõid täna välja erinevate koolkondade vaateid – kui Värske teaduse alal kõlas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmete arvamus, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga või vajalikkusega Eestile, siis Teadusalal seoti ettevõtlust ning akadeemiat vägagi tugevalt. Fakti aga, et suurem teaduse eesmärk peab alati olema kasu inimkonnale ja väga oluline on erinevate teaduste valdkonnaülene koostöö, nenditi mõlemal alal korduvalt. 

Ja kui eksperimentaalse osakeste füüsika teadlase Mario Kadastiku käest saime teada, et füüsikas on olnud läbi ajaloo kaks korda, kui arvati, et nüüd ongi kõik valmis ja enam midagi uurida ei ole, siis tegelikult teab iga tark inimene, et mida rohkem ta teab, seda rohkem mõistab ta, kui paljut ta veel ei tea. Nii ka teadusega. Palju räägiti ka teaduse alarahastusest, mis on viimasel ajal teravalt õhus olev valukoht. Tõdeti, et teadusesse peab investeerima, sest just see viib ühiskonda edasi.

Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Paralleelselt kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat ning nõuavad rohkem solidaarsust. Samas tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda liidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad aastal 2024 üle anda Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud?

Kutsutud saadikutest on tulemas Marina Kaljurand, Sven Mikser ja Urmas Paet. Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Johannes Tralla. Euroopa Parlamendi Eesti büroo pakub külalistele enne arutelu kohvi. Võta kaas oma kruus või kasuta panditopsi. Aitäh!

Vaata eelmise aasta arutelu järele SIIN.

Tulevikumajanduse ala

Tulevikumajanduse alal püüti leida vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad Eesti ja maailma majandust keskkondlikud ning sotsiaalsed muutused, kas ja kuidas annab ettevõttele lisaväärtust mitmekesisus ning mis on jätkusuutliku majandustegevuse aluseks. Tänaseks on selge, et inimkonna tarbimisharjumused vajavad põhjalikku muutust ning juurutada tuleks mõtteviis, kus kõrge sotsiaalne staatus ei tähenda enam rohkete asjade omamist ja tarbimist.

Tundub, et seni on majanduse jätkuva kasvu ja laienemise tõttu kannatanud ka keskkond, kuid ideaalse tulevikumajanduse püsimise aluseks ei peaks olema mitte pidev kasv, vaid läbimõeldud ja erinevate valdkondade läbipõimunud tegutsemine. Tulevikku vaatavad ning jätkusuutlikult majandavad juhid on edaspidi sunnitud tegema veelgi läbimõeldumaid otsuseid nii ettevõtte protsesside kui uute inimeste värbamisel. 

Hetkel kehtiv pensionisüsteem tekitab juba tükk aega paksu verd erinevate seisukohtade esindajate vahel. Fakt on see, et ebasoodsate demograafiliste protsesside tõttu jäävad tulevases pensionärid tänasest kehvemasse seisu ning peavad tõenäoliselt ise praegusest veelgi enam oma pensionifondi panustama. Kehv finantskirjaoskus ja liialt suured ootused riikliku pensioni osas on viinud olukorrani, kus Eestis elavad väga paljud vanaduspensioni saajad vaesuse piiril ning peavad enda ülalpidamiseks ikkagi tööl käima. Arutelus osalejad leidsid, et riiklik vanaduspension peaks ka tulevikus olemas olema, kuid inimese enda panus pensioniks raha kogumisse saab olema kordades suurem.

Hea kliima ala

Sõnad “kliimamuutused” ja “süsinik” käivad koos nagu sukk ja saabas, seda ka Hea kliima alal. Tänastes aruteludes otsiti spetsialistide abiga selgust, mil viisil ringleb süsinik, kuidas mõjub keskkonnale bioenergeetika ning kas metsandus ja puidu väärindamine on globaalse kliima päästekõrs. Tekkis konsensus, et jätkuva elamisväärse kliima pant on inimeste teadlikkuse tõstmine juba varajasest vanusest peale ning riikide koostöös välja töötatavad globaalsed regulatsioonid. 

Tulevikutee tähtis osa on ka materjalide ja toodete ringmajandus ning -kasutus ja loomulikult teaduspõhisus. Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) looja disainer Reet Aus rääkis näiteks, et Aalto ülikoolis on leiutatud tehnoloogia, mille abil on võimalik mürgivabalt ümber töödelda tselluloosil põhinevat viskooskangast. Hea kliima alal jätkuvad arutelud ka laupäeval.

Meie tuleviku ala 

Tartu Ülikooli, ERR ja EV100 ühine ala keskendub tuleviku erinevatele tuleviku aspektidele teaduslikust vaatepunktist. Nii arutati täna eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride ning eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Ala kõige suuremaks tõmbenumbriks on aga õhtul algav noorte kliimadialoog presidendiga. Arutelu moderaator, ERR-i ajakirjanik ja TÜ teadlane Marju Himma võttis oma ootused kokku. “Nagu ilm, ei jäta ka kliima teema ühtki inimest külmaks (nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes). Miks? Sest kliimamuutuste põhjused on keerukad ja komplekssed ning nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka nende muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kliimamuutuste arutellu oleme kutsunud viis noort kliimaaktivisti, kes dialoogis presidendiga räägivad oma seisukohtadest. Kuigi see arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist sel teemal rohkem mõistma.” Ala arutelusid on võimalik jälgida ERR-i vahendusel arvamusfestival.err.ee. 

Digitarkuse ala

Seda, et kümne aasta pärast sõltume veelgi enam tehisintellektist, mis suunab paljuski selle, millises infoväljas me liigume, on raske eitada. Kas see on inimeste poolt oodatud või mitte, on aga igaühe enda otsustada.

Telia Digitarkuse alal jõuti mõttele, et oht jääda oma mulli ning olla kursis vaid väga kitsalt meid huvitavate teemadega on halvasti töötava algoritmi tulemus, mida tuleks töödelda selliselt, et inimesed oma isiklikus infomullis rumalamaks ei jääks. Sellegi poolest on just tehisintellekt see, mis võiks suurenevad infoväljas järjest enam inimesi aidata ning meile olulisemat mürast filtreerida.

Küsimuses, kas Facebook on tänasel kujul olemas ka aastal 2030, jõuti arvamusele, et sotsiaalmeediakanal küll eksisteerib, kuid tõenäoliselt hoopis teises valdkonnas ning teistel eesmärkidel. Noored, kes aga täna jõudsalt nutifonides tegutsevad ning televisiooni eiravad, jõuavad mingis eluetapis siiski ka selle meediumini, kuna televisioonil on oluline koht vanemaealiste päeva planeerimises ning perekondlikus sotsialiseerumises.

Homme jätkuvad digitarkuse alal põnevad arutelud teemadel, nagu küberünnakud ja tulevikukuriteod, tüdrukud tehnoloogiavaldkonnas, noored kui loojad ja tarbijad ning sellest, kust leida vaikus.  

Lastearutelude ala

IT ja teadusmaailma nähakse sageli kui meeste mängumaad ning nii see mõneti ongi. Eestis moodustavad naised kõigist LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia) eriala lõpetanute seas vaid ligi neljandiku. Unicord Squad on loodud selleks, et tõsta tüdrukutes huvi tehnika- ja tehnoloogiaõppe vastu. Mängulisel viisil ja läbi kohese praktika õpitakse droone lennutama ja kahurit ehitama.  Selles maailmas saavad tüdrukud ise luua, katsetada ja turvalises keskkonnas läbi kukkuda ning siis uuesti proovida. Kõik juhendajale vajalik saadetakse pakiga kohale ja pärast tunde tagasi ükssarvikute maale.

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlikud

Päeva üks oodatumaid arutelusid oli noorte kliimadialoog presidendiga, kus viis koolinoort väljendasid oma muret kliimamuutuste pärast. President Kersti Kaljulaidi sõnul näitavad noored, et on valmis panustama. “See annab mulle poliitikuna kindlust, et on neid, kellele teema korda läheb ning kes on valmis mõnedest hüvedest loobuma, et see planeet päästa,” ütles Kaljulaid.

Arutelujuhi Marju Himma sõnul ei jäta kliimaküsimused kedagi külmaks, sest nende põhjused on keerukad ja mitmekesised. “Nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kuigi arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist kliima teemal paremini mõistma,” ütles Himma.

Kliima teemadel vesteldakse nii täna kui homme mitmel arutelualal. Hea kliima aruteluala korraldajad lõid festivalil rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovivad Eesti riigi kiiret tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks teadmispõhise ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kella kaheksaks oli rahvaalgatuse toetuseks andnud oma toetuse 50 inimest. 

Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja EV100 ühisel Meie tuleviku alal räägiti tulevikust teaduspõhiselt. Arutleti eesti keele tuleviku, inimvõimete piiride ning Eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Üks kõige enam huvilisi kogunud arutelualasid oli festivali esimesel päeval Eesti 2035 ala, kus teemadering varieerus populatsioonist noorte rollini Euroopas. Digitarkuse alal vahetati mõtteid selle üle, kui suure tõenäosusega on igal inimesel kümne aasta pärast kasutada personaliseeritud meediaväli ning kas Facebooki on asendanud mõni uuenduslikum sotsiaalmeediaplatvorm. 

Arvamusfestivali korraldatud säutsukohvikus said huvilised kolme minuti jooksul üks ühele vestelda Eesti poliitikutega. Demokraatiatrennides aga teadvustati ja tugevdati erimeelsuse ja kaasatõmbamise “lihaseid”. Lustlikult möödus esimene festivalipäev lastealal, kus väikestele arvajatele pakkus põnevust tüdrukutesse tehnoloogiapisikut süstiv algatus Unicorn Squad.

Homme algab esimene arutelu kell 10, kui Euroopa Liidu tuleviku teemadel arutlevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed, vestlust juhib Johannes Tralla. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Jürgen Randma

“Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles Lauring.

Arvamusfestivali kavva jõudis ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja. 

Arvamusfestivali algatusel toimub tänavusel festivalil demokraatiatrenn, kus saab treenida demokraatia tugevdamiseks vajalikke “lihaseid”. Samuti on mõlemal festivali päeval kavas ainulaadne #säutsukohting, kus saab silmast-silma kohtuda ja küsimusi küsida üheksa erakonna poliitikutelt, mängu juhib näitleja Mari-Liis Lill. 

Festvali kultuuriprogrammi korraldab Paide muusika- ja teatrimaja. Festivali avakontsert toimub neljapäeval, 8. augustil, kui Paide kirikus astuvad üles Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. Reedel tähistab esimest sünnipäeva Paide teater ja keskväljakul keerutavad plaate Paide DJd, laupäeval paneb festivalile muusikalise punkti ansambel Lenna. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Topauto.

Ala kaardid: https://2019.arvamusfestival.ee/ala-kaart/

Foto: Kermo Vahula

Hea arutelu aluseks on koostöö, kus oma roll on osalejal, arutelujuhil kui ka kuulajal. Hea arutelu tunnuseks on kaasatud publik – nii passiivses kui aktiivses vormis. Seda mitte ainult sellepärast, et igaüks end hästi tunneks, vaid selleks, et arutelu publiku tähelepanekute ning ideede kaudu võimalikult palju areneda saaks. Küsimuste küsimine on hea viis, kuidas kuulaja saab arutelul kaasas olla, kirjutab SpeakSmarti arutelujuht Kristin Parts. 

Hea küsimuse valem on lihtne. Hea küsimus rahuldab minu kui küsija uudishimu, pakkudes samal ajal mõtteainet ka minu vestluspartnerile ja teistele arutelu kuulajatele. Sellest tingituna on hea küsimus teemakohane ning lähtub käimasolevast arutelust. Head küsimust saab küsida vaid arutelu tähelepanelikult kuulates (loe Arvamusfestivali blogist ka Marleen Pedjasaare 2018. aasta artiklit “Kuula ja sa näed”). 

Kas küsida?

Kuigi antud kirjatüki lõpuosas jagan mõningaid näpunäiteid, mida hea küsimuse esitamiseks soovi korral järgida, ei tasu sellest teha järeldust justkui küsimine oleks mingisugune kõrgem teadus ja igaühe küsimused poleks oodatud. Vastupidi. Arvestades sõna ja keele piiratust ning inimeste vahelisi erinevusi, on arusaamatus, ebakõla, erimeelsus ning konflikt inimsuhtluse loomulikud osad. Selliste olukordade lahenemise üks võtmekohti on justnimelt küsimuste küsimine. Hea küsimus aitab teemapüstitust arendada ning vestluse või arutelu eesmärki paremini täita.

Mõttega arutelu kuulates on paratamatu, et vahel jääb mõni lause segaseks, sõnavõtt puudulikuks või seisukoht nõustumatuks. Kui nii tunneb üks kuulaja, on tõenäoline, et samu tähelepanekuid on teinud ka teised. Seega aitab küsimuste küsimine ühelt poolt tagasisidestada, teisalt täiendada arutelu nõnda, et suurema hulga inimeste ootused oleksid täidetud.

Keskmine inimene võib leida ennast olukorrast, kus küsida justkui tahaks, kuid enesekriitika hoiab tagasi. Kontrollmehhanismina võib endalt küsida, kas minu küsimus võiks olla huvipakkuv ka teistele kuulajatele. Kui vastus on jaatav, siis on küsimusel kindlasti arutelus oma koht ning ka küsimusele “kas küsida” peaks vastus olema “jah”.

Kuidas küsida?

Lihtsuses peitub võlu. Klassikaline murekoht seisneb tihti hoopis n-ö tekkivas monoloogis. Juhtub sageli, et küsijal on väga hea põhiküsimus, kuid seda suuliselt vormides tekib vajadus lisada sinna juurde mitu selgitavat lauset, paar näidet ning vahel mõned lisaküsimused. Debati olukorras juhtub siis tihti, et küsija peamise mõtte tuum läheb kaduma ning vastatakse vaid mõnele kuuldud märksõnale. Sellise olukorra vältimiseks aitavad mõned lihtsad nipid:

• Mida lühem ja konkreetsem on küsimus, seda suurema tõenäosusega on see üheselt mõistetav nii küsija, vastaja kui ka kuulaja jaoks. Seeläbi saab küsimus kindlamalt oodatud vastuse. 
• Tasub alati küsimus enne esitamist enda jaoks sõnastada. Sageli tuleb kuulajal oma küsimisjärge oodata ning küsimuse algne mõte võib hakata ununema, samuti segab inimesi tihtipeale harjumatu avaliku esinemise olukord, kus vahel on küsija poole suunatud isegi kaamera ja mikrofon. Selliste ootamatuste vältimiseks kirjutavad isegi väga kogenud kõnelejad ning väitlejad oma küsimusi üles, et see õigel hetkel võimalikult efektiivselt esitada.
• Viimaseks, ja võib-olla kõige olulisemaks, on hea küsimus sõbralik, toetav ning hinnanguvaba. On lihtne vastanduda ideedega, millega ei saa nõustuda, on arusaadav tunda emotsiooni kõnelejat torkida, nügida ning oma väiteid kaitsma sundida. Mõlemat on võimalik ning sageli ka vajalik teha, kuid kumbagi ei tasu teha halvustavalt või solvavalt. Kõige lihtsam viis tulist arutelu edasi viia, on jääda ise rahulikuks. Hea küsija, ühtlasi ka kõneleja ja kuulaja, on võimelised eristama inimest tema seisukohast ning seeläbi küsima ka küsimusi, mis on suunatud väljaütlemiste, mitte inimese enda pihta. See suurendab lootust küsimusele ka sisuline vastus saada ning aitab arutelul tervikuna areneda.

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!

Tehnoloogia ning erinevate digilahenduste kiire areng mängib üha suuremat rolli kõigis eluvaldkondades. Seega – kui soovime prognoosida mõne valdkonna arengut või võimalikke muutusi, tuleb selle juures arvestada ka tehnoloogilise faktoriga.

Oleme keset tõsisemat digirevolutsiooni elanud viimased paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on tänu uute digilahenduste pidevale juurdekasvule paljud kunagised tegevused ja harjumused asendunud uutega. Alustades sellest, kuidas me oma pangatehinguid teeme ning tuludeklaratsioone täidame, kuni selleni välja, kuidas tarbime meediat ja meelelahutust ning suhtleme sotsiaalmeedias oma sõprade-tuttavatega. Mõned digiajastu muutused on olnud kiiremad, mõned aeglasemad. Kuid kindel on see, et meie elu mõjutavad tehnoloogilised uuendused jätkuvad ka edaspidi.

Põnev on ka see, et tehnoloogia esitab nii inimestele, ettevõtetele kui tervetele eluvaldkondadele pidevalt uusi väljakutseid. Need väljakutsed on erineva moega. Osa nendest sunnib meid muutma oma seniseid harjumusi ning tegema asju teisiti. Teisalt saame pidevalt juurde uusi võimalusi, mugavusi ja vabadusi. Kõige selle kõrval peab aga arvestama, et muutustega tekivad ka uued kohustused, mängureeglid ja ohud, kuna see, mida ühed kasutavad tööriistana hüvangu ja arengu loomiseks, võivad mõned kasutada relvana segaduse ja kahju tekitamiseks.

Kõigi nende uuenduste ja muutuste keskel ongi äärmisel oluline roll meie endi teadmistel ja tunnetustel. Mida teadlikumad me muutuva maailma võimalustest ja väljakutsetest oleme ning mida enam digitarkusi omandame, seda paremini tuleme selles keskkonnas toime.

Tehnoloogia ja digielu arenguga käib paratamatult kaasas see, et mitmeid asju tuleb õppida käigult. Ning tihtipeale hoopis tagantjärgi. Uued seadmed, lahendused ja teenused loovad värskeid ja seninägematuid kasutusvõimalusi, mis omakorda muudavad tänaseid arusaamisi sellest, kuidas töötada, õppida, meelt lahutada või üksteisega suhelda.

Tänavuse Arvamusfestivali Digitarkuse alal ongi fookuses väga erinevad teemad, mis rohkemal või veidi vähemal moel on seotud digiarenguga. Kutsume kõiki neid arutelusid kuulama, kaasa mõtlema ja ka oma arvamust avaldama!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Haridus on Eestis miski, mille üle oleme sama uhked nagu laulupeo üle. Kui laulukaare all ühtelauldes mõtleme tagasi ajaloolistele sündmustele, siis tänavusel Arvamusfestivalil toimub ühtearutlemine tulevikku vaadates. Nii mõtiskleb Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Triinu Pääsik ning kutsub kuulama Haridusala arutelusid.

Tänased õppijad on homsed tegijad, tänased õpetajad (ja teised oma ala professionaalid) aga tuleviku tegijate eeskujud. Võime neid vaadelda ka influenceritena (suunamudijatena), mida nad kindlasti omal viisil on. Mõttekohaks on aga see, milliseks soovime tänaseid õppijaid mudida. Endiselt pole leiutatud kulpi, millega õppijatele tarkust pähe panna, seega peame seda ise tegema. Millised on need õpetajad ja õppijate valikud, mis meid soovitud muutusteni viiksid?

Hariduses on õpetajate ja tugisüsteemi töötajate põud. Kastekannud erinevate programmide ja kampaaniate näol käivad üle hariduspõllu, kuid vett siiski napib. Kuidas tagada praegustele lasteaialastele tulevikus õpetajad? Kuidas tagada õpetajad, kes neile 21. sajandi ja edaspidi ka 22. sajandi oskusi suudaksid õpetada? Kuidas tuua talendid koolidesse?

Haridusala keskmes on teemad, mis arutlevad muutuste sisseviimise üle, mitmekesise hariduse ja teaduspõhise lähenemise ning erinevate variantide üle, kuhu suunas haridus Eestis liikuda võiks. Mida rohkem kaasa mõtleme ja ideid lauale paneme, seda omasemaks muutub tunne ja selgemaks siht. Osalejad saavad oma ideede ja mõtetega anda sisendit kõikidele hariduse tulevikuga seotud teemadele.

Arvamusfestival on koht, kus üht- ja teistmoodi mõtlejademõtlejad ja teisitimõtlejad saavad ühise laua taga arutleda ja vaielda, otsida põhjendusi ja leida lahendusi, küsida küsimusi, mis tekitavad hirmu või mida seni pole saanud oma koolidirektorilt, kaaslaselt või õpetajalt küsida. Kokku tulles ning teineteisele silma vaadates ning kuulates võib tekkida parem mõistmine ning sealt edasi on juba kraadi võrra julgem edasi liikuda.

Muutused algavad mõtteviisist. “Need inimesed, kes arvavad, et maailma saab muuta, ongi need inimesed, kes maailma muudavad.” (Steve Jobs)

Usume, et maailma saab muuta!
#haridusala #arvamusfestival2019

Energiapöördealal on plaanis mitmeid arutelusid rohelisema tuleviku teemal ning kui tihti räägitakse, et mis see üks inimene ikka nii suurtes ja globaalsetes valdkondades kui energeetika muuta saab, siis jättes Arvamusfestivalile tulekul fossiilkütused kasutamata, saab igaüks väga konkreetselt energiapöördele kaasa aidata. Hea tuju, uued tuttavad ning sportliku hommikupooliku saab boonusena kaasa. Eelmisest aastast meenuvad mitmed hobiratturid, kes varem festivalil käinud polnudki, kuid tänu ühisele rattasõidule nüüd Arvamusfestivali fännid on. Ehk tuleb sel aastal ka vastupidi fänne juurde ehk Arvamusfestivalil osalejaid, kes tänu rattaretkele endas tulihingelise ratturi avastavad.

Foto: Arvamusfestivali rattaretke osalejad 2018. aastal

Tallinnast algavaks trassiks oleme valinud huvitava ja väiksema autoliiklusega ca 100 km pikkuse teekonna, mis läheb läbi Peningi, Kõrvemaa, Albu ja Roosna-Alliku. Liituda saab ka poole pealt, kus ametlik vahepeatus koos kehakostitusega toimub. Tallinnast startides liigume kahes grupis: rattafanaatikud, kel eelmisel aastal oli keskmine sõidukiirus tugevas vastutuules 28 km/h. Teise grupi tempo on rahulikum ja sobib ka nö pühapäevasõitjatele. Mõlemat gruppi abistab vajadusel turvaauto.

Rattaretke start on reedel, 9. augustil kell 8.00 Tallinnas Pirita velodroomi juures! Paidesse jõuavad esimesed ratturid kella 12 paiku.

Rattaretke korraldavad Taastuvenergia Koda ja Sunly koostöös Arvamusfestivali Energiapöördealaga, kust saab ka vastuseid kõikidele tekkivatele küsimustele. Lisainfo lisandumas jooksvalt: https://www.facebook.com/events/307755436774839/

Tekst: Tuuliki Kasonen / OÜ Sunly

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
3. Tantsida
4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust
   

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Äsja lõppes vastuvõtt ülikoolidesse ja Tartu Ülikoolis võime koolide ning lasteaedade õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide õppekavade puhul tulemustega rahul olla. Ligi kuuesajale bakalaureuse- ja magistriõppe kohale on oma õppima tulekut kinnitanud juba üle kuuesaja vastuvõetu. Seega on hea hetk peatuda sellel, millist muutust ootame haridusteadlastena Eestikoolilt ja milliseid õpetajaid on selleks vaja.

Möödunud aastast saame välja tuua kolm olulist tulemust, mis peaks kujundama koolide ja õpetajate tulevikku. Esiteks valmisid Eesti haridusstrateegia 2035 visioonidokumendid. Teiseks valmisid uued õpetajate kutsestandardid. Kolmandaks kirjeldati rahvusvahelistele uuringutele ja Eesti praktikatele tuginedes sihiseadet ühtsele Eesti koolile.

Haridusstrateegia visioonis on õpetajate ja haridusjuhtide suuna keskne sõnum, et igast inimesest peab saama õppiv professionaal – aktiivne õppija, kes täiendab end pidevalt, omandab uusi teadmisi ja oskusi ning kujundab ja reflekteerib oma kogemusi. Selleks peame olema avatud ja võtma elukestvat õpet loomulikult. Oma töökohal professionaalselt tegutsemiseks on vaja regulaarselt juurde õppida, et olla kursis uute tõhusamate meetoditega, nüüdisaegsete õpieesmärkidega ja ka uute tehnoloogiatega, mis võimaldavad õppimist ja õpetamist tõhustada.

Õpetajate uued kutsestandardid toovad fookusesse õpetaja valmisoleku õpetada kaasavas klassiruumis ja lasteaias ning tehnoloogiarikkas keskkonnas. See tähendab, et igalt õpetajalt oodatakse senisest suuremat teadlikkust õppija arengust ja õppimisest, et õppimist kohandada vastavalt erinevate õppijate vajadustele ning suunata neid nii iseseisvale õppimisele kui koostööle teistega. Õppimise parem kohandamine ehk personaliseerimine on tõhusam nüüdisaegse tehnoloogiaga. Tehnoloogia on väärtuslik õppimise kohta info kogumiseks, selle info analüüsimiseks ja ka sobivate õpiradade soovitamiseks. Selleta on keeruline jõuda iga lapseni. Seega on õpetajatel vaja väga head tehnoloogia kasutamise oskust ja positiivset hoiakut nii tehnoloogia kasutamise kui kaasamise suhtes. Iga laps, olenemata tema erivajadusest, emakeelest, kultuurilisest taustast või muust eripärast väärib head haridust ja teistega koos õppimist, et paremini ühiskonda sulanduda.

Ühtse Eesti kooli visioon keskendub täpsemalt sellele, kuidas peaks koolid ja lasteaiad muutuma, et saada paremaks õppimise kohaks nii teistest keele- ja kultuuriruumidest pärit noortele kui ka igipõlistele eestimaalastele. Ühtseks Eesti kooliks nimetame kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti. Selle eesmärgi suunas liikumise eelduseks on toetav ja väärtustav suhtumine erineva keelelise või kultuurilise taustaga inimestesse ning tähelepanelikkus ja hoolivus oma igapäevases töös. Iga õpilane väärib parimat haridust. Selleks on vaja õppida erinevusi märkama, et kõik õpilased saaksid klassi või rühma ja laiemalt kogu ühiskonna tasandil oma panuse anda.

Muutustega kohanemine ei ole lihtne. Nii hakatakse sageli muutustele vastu töötama, eitatakse nende vajalikkust, usutakse isegi vastupidiste tõendite olemasolul omaenda seniste meetodite paremust.

Uuringud näitavad, et muutustega kohanemine ei ole lihtne. Nii hakatakse sageli muutustele vastu töötama, eitatakse nende vajalikkust, usutakse isegi vastupidiste tõendite olemasolul omaenda seniste meetodite paremust või lüüakse lihtsalt käega ja lepitakse sellega, et ma olengi vanamoeline ning las uued inimesed õpivad uusi trikke. Samas on aga väga palju ka neid õpetajaid ja koolijuhte, kes on sügavalt veendunud muutuste vajalikkuses, õpivad selleks ise ja aitavad muutusi ellu viia. Nemad on sageli moodustanud regulaarselt koos käivaid õpikogukondi, mis keskenduvad sügavuti erinevate probleemide lahendamisele, uute meetodite kasutusele võtule, õpiprotsesside uurimisele ja üksteise väärtuslikust praktilisest kogemusest õppimisele. Seega võib kindel olla, et paljud koolid ja lasteaiad on valmis edasi liikuma. Ülikoolide poolt oleme valmis selles protsessis mitmel moel kaasas olema.

Esiteks on õpetajaid koolitavate ülikoolide vastutusel oma õppekavade täiendamine. Tartu Ülikoolis hakatakse juba käesoleva aasta sügisest õpetama kõigile õpetajaks õppijatele eraldi ainekursust kaasava hariduse ideede mõistmiseks ja rakendamiseks. Tehnoloogia tähendusliku ja tõhusa kasutamise õppimine on juba integreeritud erinevatesse ainukursustesse. Seega uuedõpetajad peaks suutma senisest paremini õpetada tehnoloogiarikkas kaasavas kooliruumis ja lasteaias.

Teiseks toetame koole ja lasteaedu, et neil oleks võimalik võtta kutsestandardid aluseks juba töötavate õpetajate professionaalsuse hindamisel ja arendamisel. See on esimene samm, et edasi taotleda õpetaja kutse Eesti Õpetajate Liidust ja saada nii väärtuslikku tagasisidet enda arendamiseks. Enda professionaalsel arendamisel on kindlasti abiks ka ülikoolide pakutavad koolitused. Näiteks juba sel sügisel hakkame koolide meeskondade pakkuma kaht uut koolitust – üks tähenduslikust õppimisest ja teine kaasava hariduse põhimõtete rakendamisest. Viimast koostöös Tallinna Ülikooliga. Mõlema koolitusega seoses jätkame koolide ja lasteaedadega koos uuringuid, et mõista, kuidas vajalikud muutused õnnestuvad, kuidas õpetajad ja koolijuhid tõhusamalt õpivad ning kuidas toimuvad muutused koolikultuuris tervikuna.

Seega kokkuvõttes on olemas kõik võimalused, et Eesti kool saaks just need õpetajad, keda tänases ühiskonnas on vaja. Nüüd on küsimus selles, millised koolid ja lasteaiad on valmis edasi liikuma ja kuidas õnnestub kaasa tõmmata ka lapsevanemad, kes on koolikultuuri muutmisel väga oluliselt partnerid.

Püüame ka ise ennustada, mõeldes, kuidas muutub tulevikus meedia ja meelelahutuse tarbimine. Arutleme, kui reaalne on küberrünnakute tegemine külmkappide kaudu. Otsime vastust küsimusele, kas digiajastul on noored pigem tarbijad või loojad.

ÜKS. KUIDAS ERINEB MEEDIA, MIDA TARBIME 10 AASTA PÄRAST?

Internet, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Olgu siinkohal näiteks „like“ nupp, mis on muutnud seda, kuidas sotsiaalmeediat tarbitakse ning turundustegevusi tehakse.

Ometi on täna üks populaarsemaid sotsiaalmeediaplatvorme Instagram „like“ nuppu oma teenusest eemaldamas selleks, et vähendada negatiivset mõju kasutajate vaimsele tervisele. See samm muudaks oluliselt seda, mismoodi mõõdavad turundajad näiteks oma kampaania edukust, tehes samal ajal ruumi ka uutele mõõdikutele, mis on meile abiks järgmise kümne pärast.

Koos püüame prognoosida, millised muutused võivad ees oodata nii meediat kui meelelahutust. Ning seda, millist rolli mängivad seejuures tehnoloogilised trendid ja inimeste ajas muutuvad harjumused.

Teemal „Meedia ja meelelahutus 2030“ arutlevad reedel, 9. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, Telia valdkonnajuht Karl Anton, meediaekspert Raul Rebane ning meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent Mart Normet. Arutelu modereerib Henrik Roonemaa.

KAKS. MIKS EI SAADA IGA TEHNOLOOGILIST LAHENDUST EDULUGU?

Maailm ja ka Eesti tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele ennustati varem küll suurt tulevikku, kuid mis seda ei saavutanud. Kas tulevikus on võimalik karile jooksnud ideid päästa?

Teemal „Haip, millest ei saanud midagi. Ennustused, mis ei täitunud“ peavad dialoogi reedel, 9. augustil kell 16.00-17.30 Digitarkuse alal Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Arutelusse kaasatakse ka publik.

KOLM. KUST LEIDA VAIKUS?

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist? Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Koos mõtleme nii enda kui oma laste nutiseadmete kasutusharjumustele ja sellele, kuidas infot ja elamusi 2019. aastal tarbitakse. Harjutame, kuidas enda segavaid mõtteid vaigistada, olla efektiivsem ja rohkem kohal.

Teemal „Kust leida vaikus“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 18.00-19.30 Digitarkuse alal ajakirjanik Robert Kõrvits, ettevõtja ja koolitaja Ville Jehe, psühholoog Kätlin Konstabel ja ajuteadlane Jaan Aru. Arutelu modereerib Jaanus Jaska.

NELI. KUIDAS HOIDA ÄRA TULEVIKUKURITEOD?

Väga kiirelt arenevad tehnoloogiad annavad meile lugematul hulgal võimalusi ja valikuid. Õnnestumise eelduseks on aga nn digitaalne kirjaoskus, teadmised ning käitumine turvaliselt.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima. Diskussioon avab tuleviku võimalikke arenguid ning ergutab mõtlema uutmoodi. Võib-olla peatame just nii esimese küberrünnaku külmkapist?

Teemal „Küberrünne külmkapist? Tulevikukuriteod“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal küberturbeekspert Klaid Mägi, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, SpectX turundusjuht Liisa Tallinn ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port. Arutelu modereerib Toomas Kärner.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Sõna «teaduskeel» guugeldamine toob välja umbes paarkümmend tuhat viidet eestikeelseile allikaile. Juhtumisi võib kohe nimestiku algusesse sattuda kõrvuti kaks pealkirja: «Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel» ja «Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem». Esimese arvamusloo autor on eesti kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, teise autor aga arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja.

Küüniline lugeja võib seepeale öelda, et no muidugi – kumbki leer lihtsalt kaitseb oma leivakannikat. Nagu ikka ja jälle, koduselt rukkilillelõhnaline humaniora versus kosmopoliitselt metallilehaline või valemikribuline realia.

Alljärgnevas üritan ma teemale läheneda füüsikaseaduste toel. Ehkki nende ülekantavus humanitaaria valdkonda piirdub pigem vaid kvalitatiivsete analoogiatega, on nad objektiivsed ja ranged. Eks proovige gravitatsiooniseadust ignoreerides lendu tõusta kuurikatuselt alla hüpates.

Seepärast võib ühiskonnanähtuste nägemine läbi füüsikaterminite emotsioonivaba prisma selgendada pilku ja võimaldab ette aimata arenguid. Ma ei paku lahendusi. Jäägu need pädevate asjatundjate ja otsustajate leida. Ma hoidun ka – välja arvatud ehk päris lõpus – eetiliste hinnangute andmisest.

Kes ei sooviks soojal suvepäeval jahedat õlut? Mida külmem, seda parem! Kui aga panna pudel sügavkülma, juhtub varsti teadagi mis: õllest saab mittejoodav pruun sogane jää. Pealegi paisub tema ruumala äkitselt sedavõrd, et pudel võib puruneda. Füüsikaterminites: toimus faasisiire, kus temperatuuri pidevalt langedes selle teatava väärtuse juures muutuvad hüppeliselt aine olek ja omadused.

Tavaettekujutuse järgi on mingi mõjuri põhjustatud muutus proportsionaalne mõju tugevusega ja seega mõju väikese muutuse tagajärg eeldatavasti samuti väike. Komplekssüsteemide teooria järgi kehtib selline lihtne seos nn lineaarsetes süsteemides, millena aga kirjeldatakse vaid osa eluta ja elusas looduses – aga ka inimühiskonnas – eksisteerivaid nähtusi.

Faasisiire on aga rängalt mittelineaarne nähtus, mille käsitlemiseks on välja arendatud ka füüsikast kaugeteski valdkondades rakendatavad üldised matemaatilised teooriad, sh katastroofiteooria jt. Seepärast pole sugugi nii, et võime ülikoolide reitingus kõrgema koha püüdlemiseks või omamaiste tudengite vähesuse kompenseerimiseks muudkui tõsta ingliskeelsete õppekavade protsenti, ilma et see eesti teaduskeelt eriti mõjutaks ja õppekeelte kasutust tasakaalust välja viiks.

Ülikoolis pole nii nagu parlamendis – et kuni 51 protsenti hääli on n-ö omade käes, on ka jäme ots omade käes. Teadusseminaris piisab ühest võõrkeelsest osalejast, et toimuks üleminek inglise keelele. Kusjuures, kui välismaalane pole ajutine külaline, vaid juba aastaid kohalik ning ehk eesti naise/mehegi võtnud, siis pole see keelesiire enam eestlaste viisakuse, vaid teatava muu omaduse avaldus.

Iirimaal toimus siire inglise keelele 19. sajandil kõigest mõne inimpõlve jooksul – katoliku kiriku survel iiri keele koolidest kaotamise tagajärjel. Ajendiks olnud ka ametlikult heakskiidetud katoliikliku piiblitõlke (Biobla Naofa) puudumine (siit meeldetuletus, et meie teaduskeele elujõu tagamiseks on ülioluline heade eestikeelsete kõrgkooliõpikute olemasolu).

Vaatamata iiri keele riigikeele staatusele ning arvukatele pingutustele keelesiiret tagasi pöörata, kasutab praegu Iiri Vabariigis iga päev iiri keelt vaid 6,3 protsenti elanikkonnast ja 67,3 protsenti ei tee seda mitte kunagi.

Kuidas meist suuremgi rahvas omakeelset kõrgharidust kaitseb, selleks sobib näitena maailma ülikoolide saja parima hulka kuuluv Leuveni katoliiklik ülikool Belgia flaamikeelses põhjaosas.

Seal on riiklikult kehtestatuna ingliskeelsete õppekavade osakaalu ülempiir kuus protsenti bakalaureuseastmes ja 20 protsenti magistriastmes, kusjuures permanentsele kohale valitud akadeemiline personal peab kolme aasta jooksul omandama flaami keele B2-tasemel (värsked ametlikud andmed, saadud TÜ professorilt Birute Klaas-Langilt, kes käesoleva arvamusloo kirjutamise ajal parajasti Leuveni ülikoolis viibis ja need autori küsimise peale välja uuris).

Faasisiiretes on oluline mõiste «kriitiline punkt», kus mõjurite mittelineaarne toime kasvab drastiliselt ja kaovad faase eristavad omadused ning tekib ebamäärane segaolek. Samamoodi tekib ka pidžin: kahe keele vaesestunud-lihtsustunud segu.

Kui pealekasvav teadlaste põlvkond ei tunne emakeelseid termineid, aga inglise keelt vallatakse vaid kõnekeelse žargooni tasemel, muutub nende väljenduslaad erialapidžiniks. Tagajärjeks võib kujuneda primitiivne pidžinmõtlemine ja vastav väljendusvõime, mille ilmingud tudengite hulgas ongi täheldatavad.

Aga ka meie üldkeel vaesestub anglitsismide levides. Nii näiteks on isegi telediktorite jutust ja keelekorrektuuri läbinud meediatekstidest täiesti kadumas sõna «arv», mida kontekstist olenemata asendatakse «numbriga». Või näiteks mitmesuguseid täpseid ja nüansirikkaid nõusolekuhüüatusi asendav «absoluutselt», mis Ameerikas on juba ammu pandud keelest väljarookimist väärivate sõnakõlksude ja parasiitsõnade nimekirja.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et isegi emotsioonivabalt täppisteaduslikult teemale lähenedes on ilmne, et lastes keelevalikuil akadeemilises (aga ka avalikus) sfääris minna vähima energiakulu printsiibil isevoolu, taandub eesti keel köögikeeleks, millel pole – nagu peatuks jäänud kukel, kes veel köögis ringi lennata rapsib – enam pikka eluiga enne globaalses keelesupis ärakeetmist.

Aga on’s eesti teaduskeel ja eesti keel üldse väärtus, mille pärast peaks muretsema ja pingutama? Ka selles väärtushinnangus on loodusteadustel sõna sekka öelda. Kohanemisvõime ja arengu tagajaks eluslooduses ja ühiskonnas on mitmekesisus, mille füüsika võtab üldistavalt kokku oma loomult väärtushinnangulise terminiga «negentroopia».

Loodushoidliku ja rohelise mõtteviisi levides mõistab üha rohkem inimesi mitmekesisust taime- ja loomariigis kui väga olulist väärtust ning paljudki on valmis ennastohverdavalt kaitsma mõnd kadumisohus liiki. Miks sellist mõistmist kohtab palju vähem, kui kõne all väiksemad kultuurkeeled?

Muidugi kaob meie emakeel kunagi. Entroopia kasvu vääramatu seadus ei sureta mitte ainult keeli, vaid astronoomilises ajaskaalas lõpetab igasuguse mitmekesisuse ja üldse kogu elu Maal soojussurmaga.

Inimlikus ajaskaalas surevad ka me ema ja isa – enamasti enne meid. Kas selle paratamatusest peaks täiskasvanud inimene järeldama, et mida kiiremini tema veel hea tervisega ema sureb, seda parem? Et siis on elu vabam ega pea kulutama aega ja ressursse tema eest hoolitsemisele?

Kahe aasta eest tegi kultuurileht Sirp (kuri)kuulsaks ühe noormehe, Mikk Pärnitsa, avaldades tema arvamusloo, kus laulupidu kuulutati vabaduse nõrkuseks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks, natsismisüstiks ja veel paljuks muuks seesuguseks.

Tänavuse emakeelepäeva puhul kuulutab sama kirjamees, et keel ei vaja kaitset. Kõrvutades selliseid seisukohti käesoleva arvamusloo alguses toodud tsitaadiga arvutiteadlaselt, tõdeme, et veelahe (või rindejoon?) ei pruugi sugugi kulgeda reaalia ning humanitaaria esindajate mõttemaailma vahel. Määrav on miski muu.

3 mõtet

• Emakeelse teaduskeele asendamine keskpärase inglise kõnekeelse žargooniga vaesestab ka meie mõtlemist. Seda on tudengite pealt juba näha.
• Nii nagu rohelise mõttelaadiga inimesed peavad oluliseks loodusliku mitmekesisuse kaitsmist, tuleks kaitsta ka väikseid kultuurkeeli.
• Oma (teadus)keelt kaitsevad ka Eestist suuremad riigid. Põhja-Belgia flaamid on seadnud piiri ingliskeelsete õppekavade mahule ja nõuavad personalilt flaami keele oskust.

Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

https://youtu.be/6MCAcu0s5vQ

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Tänavu maikuus avanes Eesti vabaühendustele uus Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Aktiivsete Kodanike Fondi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning võimestada ühiskondlikult haavatavaid gruppe. Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.

Norra Saatkonna ajutine asjur Ole Øveraas ütles, et Norra jaoks on oluline toetada ühiskondade stabiilset arengut ja inimõiguste kaitsmist nii lähedal asuvates maades kui ka maailma eri paigus olevates konfliktipiirkondades. “Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta teistest maha. See aitab vähendada inimeste hirmu ja ärevust ning kasvatada sidusamaid kogukondi,” sõnas Øveraas.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam märkis, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. “Väärtusi on keeruline kasvatada, aga mida tugevam on meie kodanikuühiskond, seda raskem on neid lõhkuda. Stabiilsed rahastusvõimalused on hädavajalikud, et aidata kaasa vabaühenduste missioonile luua sidusamat ühiskonda terves Eestis,” tõdes Hellam.

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf lisas, et toetusprogrammi on Eesti vabakond oodanud pikalt. “See aitab vabaühendustel ellu viia pikaajalisi ja mõjukaid algatusi, edendada koostööd ning teostada oma huvikaitset, millest võidab lõpuks kogu ühiskond,” märkis Klandorf.  Ta avaldas lootust, et eesootavate aastatega suudetakse fondi toel peale kasvatada järgmine võimekate ühiskondlike muutuste eestvedajate ning eeskujude põlvkond.

Programmi eesmärkide saavutamiseks korraldatakse 5 vabaühendustele suunatud avatud taotlusvooru. Mai lõpus avanes esimene taotlusvoor keskmise suurusega ja suurtele strateegilistele projektidele, mille kestuseks on 18-24 kuud. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august 2019 kell 23.59 Eesti aja järgi.

Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. Programmi viiakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste abil ellu viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis.

Täiendav info detailsete taotlemise tingimuste ja abikõlblikkuse reeglite kohta on saadaval Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehel www.acf.ee

Lisainfo:
Ksenia Gutnitšenko
ACFi programmi koordinaator
ksenia@oef.org.ee

+372 555 63 398