Reede, 9. august

13.30-14.45 Diversity – a tool for sustainable success
Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge? Participants Piia Karhu (Finnair), Anu Realo (Tartu Ülikool), Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS). Moderator Annika Arras (Miltton New Nordics). Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

15.00-16.15 What is the future-proof economic model?
Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. Participants Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum), Mika Pantzar (Soome ökonomist), Mikael Malmaeus (ökonomist ja keskkonnapoliitika ekspert) ja Tea Danilov (Arenguseire Keskus). Arutelu juhib Kristi Saare. Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

16.30-17.45 Majanduskriis ei ole tasaareng – häkime ökonoomikat
Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng, mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumist keskkonnaga. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Minihäkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis. Osalevad Liisa Aavik, Rainer Eidemiller ja Riinu Lepa. Häkatoni veab Madis Vasser.

18.00-19.30 Kuidas elada pensionita?
Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla? Osalevad Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht) ja Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur). Arutelu juhib Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus).

Laupäev, 10. august

12.00-13.30 Reaalajamajandus – tühitöö ajastu lõpp
Täna moodustavad manuaalsed tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevuste; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine jne) kogu majandus- ja ettevõtlusruumist ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimuva ühiskonna suunas? Osalevad Janek Rozov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaido Heinsalu (Tieto), Külli Kraner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Marika Korka (Maksu- ja Tolliamet), Liisi Karindi (Ecologit), Aime Roosioja (Türi vallavalitsus). Arutelu juhib Christman Roos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

14.00-15.30 Tiigrihüpe Eesti tööstuses
Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Teisisõnu – tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist? Osalevad Raul Kirsimäe (Swedbank), Kaido Karu (Eziil) ja Tauno Otto (TalTech), arutelu veab Jana Pavlenkova (Prototron).

16.00-17.30 Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus
Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, LGBT ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Osalevad Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Arutelu juhib Siim Vahtrus (SpeakSmart). Arutelu tõlgitakse viipekeelde.

Foto: Anu Martinson, Arvamusfestivali vabatahtlik

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kümnete organisatsioonide ja inimeste ühisloomes sündinud arutelukava on leitav siit: https://2019.arvamusfestival.ee/kava. Arutelud kas tutvustavad mõnd nähtust, otsivad lahendust mõnele probleemile või analüüsivad olemasolevaid teadmisi. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja.

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Festival on külastajatele tasuta.

Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

NB! ideekorje on selleks korraks läbi. Aitäh, laekus üle 200 idee ja ettepaneku!

Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@2019.arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.