Arvamusfestival ootab kolmapäeval, 15. aprillil toimuval Mitmekesisuse päeval aruteluhommikule, et koos erivajadustega inimeste ja inimõiguste ekspertidega leida lahendusi, kuidas teha Paides Vallimäel peetav festival ligipääsetavaks kõigile.

„Esimesel festivali toimumisaastal oli meil eesmärk uudset kohtumispaika katsetada, teisel aastal jõudsime juba mõelda, et erivajadustega inimestele oleks ligipääsetavad kesksed festivalipunktid – Oruala ja Mäeala ning festivalikohvik. Samuti mõtlesime, et kaartidel ja infomaterjalides oleks hoolitsetud vastava info olemasolu eest,” ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. „Nüüd, kolmandal aastal oleme jõudnud nii kaugele, et soovime koos erivajadustega inimeste eest seisvate organisatsioonide ekspertidega tõsiselt mõelda, kuidas järgmistel aastatel festivali arendada.”

Nõnda oodataksegi kolmapäeval Tallinnasse Wabaduse kohvikusse eksperte erinevatest organisatsioonidest, kes oskaksid festivali korraldajatega kaasa mõelda: kuidas teha Vallimägi ja festivali teemaalad ligipääsetavaks kõigile, kes soovivad Eesti oleviku ja tuleviku nimel kaasa mõelda.

Arutelu on osa esimest korda toimuvast üle-Eestilisest Mitmekesisuse päevast, millega soovitakse kolmapäeval, 15. aprillil, pöörata inimeste tähelepanu iga inimese erakordsusele ja olulisusele nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Mitmekesisuse päeva korraldavad Inimõiguste Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli projekt “Erinevus rikastab” ja mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid. Mitmekesisuse kokkulepe on kokkulepe, millega ettevõte või avalik organisatsioon näitab, et hindab mitmekesisuse väärtusi enda klientide ning töötajate seas, rõhudes sealjuures võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise kaotamisele nii ettevõttes kui ka ühiskonnas.

Seni on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud 53 ettevõtet ja kolmapäeval liitub umbes kümme veel. Mujal Euroopas on seda päeva korraldatud Saksamaal ja neid on Eesti Mitmekesisuse päeva korraldamisel palju ka eeskujuks võetud. Mitmekesisuse päeva – nime all Diversity Day – , populaarsus Saksamaal loonud mitmeid väärtusi, näiteks on vabale töökohale kandideerivale puudega inimesele kindlustatud tööintervjuu, mis muudab puuetega inimestele tööturule sisenemise võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega hulga lihtsamaks.

Ideede hulk, mida Mitmekesisuse päevaga seoses ettevõttes korraldada on praktiliselt piiritu – alates teavitamisest sotsiaalmeedias kuni lõpetades mitmekesisuse teemaliste arutelude ning diskussioonidega ettevõtte sees ja väljas. Samuti leidub erinevusrikastab.ee kodulehel mitmeid ideid, mida ettevõttes korraldada.

Arvamusfestival ootab kõiki, kes soovivad festivali ligipääsetavuse teemal kaasa mõelda, kolmapäeval kell 11 Vabaduse väljaku kõrval asuvasse kohvikusse Wabadus.

Rohkem infot Mitmekesisuse päeva kohta leiab kodulehelt www.erinevusrikastab.ee.

Arvamusfestival kutsub Järvamaa õpilasi üles mõtisklema loovalt ja ausalt oma ja kodumaakonna tuleviku teemadel. Maavalitsusse laekunud jutte, visuaalseid lahendusi ja videoid kasutatakse festivali ajal Vallimäe kujundamiseks.

Eelmisel aastal käima lükatud katseprojektis «Minu tuleviku kodu» osales umbes 270 I–III klasside õpilast, kelle tööd olid festivali ajal Vallimäel väljas. Sama on kavas teha ka tänavu. «Möödunud aastal valisimegi selle sihtrühma, et tuleksid esile puhtad ja rikkumata mõtted – selline alasti tõde,» selgitas Kersti Viilup Järva maavalitsusest.

Sel aastal oodatakse osalema lapsi ja noori nii koolidest kui ka noortekeskustest. Algklassiealistel (I–IV klass) on jälle võimalik jutustusi esitada. Teemagi on sama: «Minu tuleviku kodu».

Loovaid visuaalseid lahendusi «Minu tuleviku Järvamaa» teemal võiksid pakkuda V–VIII klasside õpilased. «See võib olla nii makett kui ka joonistatud kavand, näiteks oma küla kiigeplatsist või siis hoopis tuleviku koolimajast,» selgitas Viilup.

Ta lisas, et kõik ette kirjutatud reeglid on pigem suunavad soovitused kui ranged piirangud.

IX–XII klasside noortelt ootab arvamusfestival kuni viieminutisi lühifilme, mis kajastaksid seda, milline on noorte kodumaakond praegu. Oodatud on lavastused, lihtsamad videoklipid Järvamaa eri paigust või hoopis intervjuud.

Algklassilapsed peaksid oma jutustused ära saatma enne 6. maid, visuaalsete lahenduste ja videotööde tähtaeg on 22. mai. Rohkem teavet saab maavalitsuse kodulehelt jarva.maavalitsus.ee.

“Arvamusfestival julgustab õpilasi unistama ja märkama”
Järva Teataja
09.04.15

Siret Pihelgas, Paide linnapea:

Paide vajas ammu sellist sündmust nagu arvamusfestival. Tinglikult on Vallimäel arvamust avaldamas käidud, nagu ajalookroonikad räägivad, juba 700 aastat tagasi, kui neli Eestimaa kuningat foogtilt oma õigusi nõudsid ning oma arvamust vabaduse mõistest avaldasid. Kuningatele lõppes oma arvamuse avaldamine teadagi kurvalt. Nüüd aga, samas kohas, võime mõelda ja arvata nii, nagu tahame ja heaks arvame, ning saame vastu parema mina, ühiskonna, kogukonna või miks mitte parema Eesti.

On ääretult uhke tunne, et selline festival on meie linnas. Olen arvamusfestivali seni mõlemal korral külastanud ning tõdenud, nagu ilmselt paljud teisedki, et sedalaadi sündmus rikastab mõttemaailma tohutult, rääkimata selle mõjust meie väikelinnale ja siinsele elanikule.

“Küsimus”
Järva Teataja
09.04.15

Kui Läti festival kujuneb edukaks, võiksid kahe riigi mõttepäevad tihedat koostööd teha.

„On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt, juba sel suvel vilja kannab,” rääkis Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, kes tutvustas lätlastele festivali eelmise aasta septembris.

„Väga huvitav on jälgida, milliseks kujuneb nende praegu alles arenemisjärgus olev programm. Millele lätlased keskenduvad, kas meil on palju sarnaseid probleeme ja kattuvusi ning vastupidi – millised on erinevused,” selgitas Hellam. Ta lisas, et kui lätlaste festivalist saab nii nagu Paide festivalistki menuk ning seal tõstatatud ideed leiavad laialdast ühiskondlikku kajastust, siis võiks kahe festivali vahel tulevikus toimuda ka tihedam koostöö.

Läti Sarunu Festivāls LAMPA ehk vestlusfestivali LAMP korraldaja Ieva Morica sõnul on Eesti festival kõige lähedasem sellele, mida lõunanaabrid ise korraldada soovivad. Morica lisas, et korraldamise üle on aru peetud ka Eesti festivali peakorraldaja Kristi Liivaga, kelle mõtted ja tähelepanekud on neile suureks abiks olnud.

Demokraatia väärtus

Morica sõnutsi on 3.–4. juulil Cēsises ehk eesti keeli Võnnus toimuva festivali peamine eesmärk rõhutada demokraatia tähendust ja väärtust. Seda nii tõsises kui ka lõbusas võtmes. „Demokraatia ei ole lihtsalt millegi lõpp, see on protsess ja selle toimimist peab tähistama kultuurse vestlusega, kus inimesed leiavad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Eesti Arvamusfestivali kommunikatsioonijuhi Liis Kängsepa sõnul kavatseb osa Eesti meeskonnast ka Läti festivali külastada ning seda oodatakse suure põnevusega. „Meil on väga hea meel, et arukate arutelude pisik levib, ja me hoiame lätlastele kõvasti pöialt, et nende festival hästi õnnestuks,” lisas Kängsepp.

Eesti Päevaleht, 27.03
“Lätlased korraldavad oma arvamusfestivali”, autor Piia Puuraid
Foto: Martin Dremljuga. Arvamusfestivali lõppvaatus 2014

Inspireerituna arvamusfestivalist korraldavad lätlased tänavu samasuguse ürituse – Sarunu festivāls «LAMPA» ehk vestlusfestival LAMP ootab huvilisi Cēsises 3. ja 4. juulil.

Festivali korraldab Läti fond Dots (endine Sorosi fond), mille inimesed käisid eelmise aasta septembris külas Avatud Eesti Fondi (AEF) XIX avatud ühiskonna foorumil.

Külaskäigu ajal rääkis AEFi juht Mall Hellam neile ka arvamus- festivalist. «On hea meel, et meilt saadud inspiratsioon nii kiirelt juba sel suvel vilja kannab,» ütles Hellam. «Väga huvitav on jälgida, milliseks lätlaste alles arenemisjärgus programm kujuneb, millele nad keskenduvad, kas meil on palju samu probleeme ja kattuvusi ning millised on erinevused. Pealinnakesksus, piiri- alad, ääremaastumine ja lõimumisküsimused tulevad sarnaste probleemkohtadena esimesena meelde.»

Dotsi fondi juht Ieva Morica selgitas, et eesmärk on luua kohtumispaik aruteludele, kus tulijad saavad vahetada mõtteid ning tavainimesed arutlevad koos poliitikute ja otsustajatega Läti tuleviku üle.

Peale Paide arvamusfestivali ammutasid ka lätlased inspiratsiooni Rootsi Almedaleni ja Taani Folkemødeti festivalist.
Osa arvamusfestivali meeskonna liikmetest on LAMPi endale juba kalendrisse märkinud.

Järva Teataja, 26.03
“Lätlased teevad oma arvamusfestivali”

Arvamusfestivali ideekorje käigus laekunud aruteluteemadest üle veerandi on seotud haridusega, teine suurem valdkond puudutab sotsiaalküsimusi. Aprilli keskpaigaks tehakse esimene valik, millised teemaalad tänavu Paide Vallimäele tulevad.

«Haridus oli konkurentsitult kõige populaarsem valdkond. Pakuti teemasid, mis on seotud näiteks elukestva õppe, digiõppe, õpetamismeetodite, koolikeskkonna, huvihariduse, haridussüsteemi ümberkorralduste mõjuga,» täpsustas arvamusfestivali teemaalade programmijuht Maiu Uus.

Uus märkis, et meeskond tegeleb ideede sõelumisega. «Olulised tunduvad olevat ka tööturuprobleemid, samuti laste ja perede heaolu ning lähisuhete teemad,» lausus ta. «Rõõmu teeb, et terviseteemasid tuli tänavu väga palju. Ei puudu ka majanduse ja ettevõtlusega seotu, valimiste aasta tõi esile küsimused seoses riigijuhtimisega,» täpsustas ta.

Uus märkis, et festivali korraldajad soovivad, et programm oleks mitmekesine ja kõik augusti keskel Paidesse tulijad leiaksid endale huvitavaid arutelusid, kus osaleda.

Ideekorjele tuli tänavu tunduvalt rohkem pakkumisi kui eelmisel aastal, nende lõplik hulk ulatub koguni üle 200. Tunduvalt rohkem on ka organisatsioone, kes tahavad festivali korralduses kaasa lüüa.

Järva Teataja, 26.03
“Tänavu on enim hingel haridusteemad”

Arvamusfestival ootab oma meeskonda uusi ja toredaid vabatahtlikke Järvamaalt, kes oleksid huvitatud festivali korraldusele kaasa aitama nii enne festivali kui ka selle ajal.

«Ootame häid inimesi, kes tahaksid tulla ja panustada väikese tükikese, et festival õnnestuks,» ütles arvamusfestivali vabatahtlike kaasaja Martin Meitern. «Vabatahtlik töö annab palju uusi ideid ja kuhjaga uusi tuttavaid. Inspiratsioon, mida sellest võib saada, on kirjeldamatu.»

Need, kes soovivad juba kevadel käed külge lüüa, peaksid endast 1. aprilliks märku andma aadressil martin.meitern@2019.arvamusfestival.ee.

Järvamaa noored, kes tahaksid olla abiks festivali ajal, võiksid endast märku anda aprilli keskpaigaks. Appi saab tulla ka 2. mail, mil on üle-eestiline talgupäev ja festivalimeeskond koristab Paide Vallimäge.

«Vabatahtlik töö võib anda kogemuse valdkonnast, kus sa varem ei ole võib-olla midagi teinud, see annab võimaluse katsetada uusi asju, et näha, mis sulle meeldib,» selgitas Meitern. «Meeleolu, mis festivalil valitseb, on keeruline leida Paide tehisjärve äärest või mõnest teisest Eesti paigast. Nii et miks mitte kutsuda sõbrad kaasa, teha koos toredat asja ja saada uusi kogemusi!»

Järva Teataja, 26.03
“Arvamusfestival otsib vabatahtlikke”

Üleeile esitles Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond Paide kultuurikeskuses näitusel «ELAMUSPAIDE» arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Arvamusfestivalile kohaselt avanes näitus teemaaruteluga.

Näha ja kuulda sai arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala II kursuse üliõpilaste ettekujutusi Paide linna ruumilisest identiteedist ja sellest, kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta.

Arhitektuuri IV kursus seevastu näitas võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis saab ühe päevaga lahti ja kokku panna ning pakuvad varju nii esinejatele kui ka külalistele.

Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

«On tore, et arvamusfestival ei piirdu Paides kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paidet vaimusilmas ette kujutavad ning milliste arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,» lausus linnapea Priit Värk.

Näitus on avatud 22. märtsini (E–R 11–19, L–P ürituste eel).

Järva Teataja
“Tudengid näitavad tuleviku-Paidet”
Foto: Dmitri Kotjuh

Paide kultuurikeskuses avatud näitusel saab näha kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala teise kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas Paide Vallimäge veelgi põnevamaks muuta. Samas näitab arhitektuuri eriala neljas kursus võimalusi uudse lahendusega teisaldatavate lavade püstitamiseks Arvamusfestivali alale.

Kui visioonid linnaruumi ja Paide Vallimäe põnevaks muutmiseks vajavad veel aega teostumiseks, siis spetsiaalselt Arvamusfestivali tarvis disainitud lavade püstitamisest võib juba augustis kujuneda omaette sündmus, vahendasid ERR-i teleuudised.

“Need on pigem eskiisprojektid. Aga need on näiteks ka konstruktsiooniinseneriga läbi arutatud, nii et selles mõttes nad on kõik valmis edasiseks projekteerimiseks ja arenduseks, et neist päris tooted luua ja need ka augustikuus püsti panna,” selgitas kursuse juhendaja, arhitekt Martin Melioranski.

Üliõpilased Ats Buddell, Liisa Valdmann, Hanna-Liisa Mõtus ja Mae Köömnemägi võivad juba praegu õnnelikud olla, sest nende välja pakutud paviljon võetakse Arvamusfestivalil kasutusele esimesena.

“Materjalide valikuks osutus liimpuit-konstruktsioon, mis töötab koos konstruktiivse kangaga. Need peaksid üksteisele kaasa aitama ja lõppvormiks oli õhuline ja kerge ja elegantne varjualune, mis peaks looma mõnusa õhkkonna sinna alla ja tekitama kõlakoja efekti,” tutvustas Ats Buddell.

Arvamusfestivali üks korraldajatest Kristi Liiva ütles, et koostöö kunstiakadeemiaga sündis soovist head ideed tõepoolest ka ellu viia.

“Juhendajad Katrin Koov, Martin Melioransiki ja Paco Ulman mõtlesid sellele oma majas ja Arvamusfestivali inimesed mõtlesid selle peale oma meeskonnas. Küll on tore, kui ühel ajal sünnivad kahes erinevas inimeste koosluses sarnased ideed, mis lõpuks kokku saavad. Ma väga loodan, et kümne aasta pärast võiks olla enamik neid arutelualasid hästi läbimõeldud hea disainiga punktidest,” ütles Liiva.

ERR
“EKA tudengid näitavad visioone Paide linnast ja Arvamusfestivali lavadest”
Foto: Anu Piirisild

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond esitleb Paide Kultuurikeskuses näitusel ELAMUSPAIDE Arvamusfestivali ja Paidega seotud tudengite töid. Näitus avatakse 3. märtsil kell 17 arvamusfestivali kohaselt teemaaruteluga.

Näha ja kuulda saab arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2. kursuse üliõpilaste visioone, milline võiks olla Paide linna ruumiline identiteet ja kuidas linnust kui keskset sündmuspaika veelgi põnevamaks muuta. Arhitektuuri 4. kursus seevastu näitab võimalusi teisaldatavate lavade rajamiseks festivali ajal, mis oleksid ühe päevaga lahti- ning kokkupandavad ning pakuksid varju nii esinejatele kui külalistele. Spetsiaalselt festivali jaoks disainitud lavade püstitamisest saab samuti kujuneda omaette sündmus. Kõik tudengite ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda linnas ja arvamusfestivalil inimestele meeldejäävat ruumikogemust.

“On tore, et Arvamusfestival ei piirdu Paides vaid kahe augustipäevaga, vaid jõuab meieni ka muude sündmuste kaudu ja märksa varem. Kutsun kõiki näitust vaatama ja uudistama, kuidas tulevased arhitektid Paide linna vaimusilmas ette kujutavad ning milliste Arvamusfestivali lavadega nad üllatavad,” arvab Paide linnapea Priit Värk.

Näituse ELAMUSPAIDE avamisele kutsutakse kõiki huvilisi arutlema, kuidas Paide linn saaks oma unikaalsest ajaloolisest kultuuripärandist rohkem võita ning kuidas festival võiks väikeses linnas paremini toimida. Arutelu modereerivad arhitektid Katrin Koov ja Martin Melioranski. Aruteluringi avavad arhitektuuritudengid, Paide linnapea Priit Värk ja arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.

Näitus ELAMUSPAIDE on avatud 22. märtsini E-R 11-19, L-P ürituste eel.

2. kursuse tudengite töid juhendas arhitekt Katrin Koov ja 4. kursuse töid juhendasid arhitektid Martin Melioranski ja Paco Ulman.

Fotol töö “Lõõts”, mille autoriteks on EKA IV kursuse tudengid Helen Tikka, Liis Uustal ja Joonas Tanne.

Täna avati Paide Vallitornis, Ajakeskuseses Wittenstein fotonäitus Eesti Vabariigi ajaloost, oluline osa näitusel on mängida fotodel Arvamusfestivalist.

“Otsustasime Ajakeskusesse sisse tuua Arvamusfestivali. Kuna Ajakeskuse eesmärk on igal korrusel välja tuua üks Eesti ajastu, on festival esindatud tänapäevas, mis iseloomustab demokraatiat ja arvamuste rohkust,” sõnas Ajakeskuse juht Ants Hiiemaa.

Arvamusfestivalil tehtud fotode autoriteks on Ingmar Muusikus ja Jan Vutt, näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

Veebruari lõpuni saab Ajakeskuses osaleda elava ajaloo rännakutel, mis annavad ülevaate Eestimaa erinevatest ajastutest nii lastele, õpilastele kui täiskasvanutele. Keskuse üheksal korrusel on esindatud sündmused muinasajast kuni tänapäevani.

Kuni Arvamusfestivali alguseni saavad kõik Ajakeskuse külastajad panustada festivali vaiba loomisesse.

Lähemalt toimuvatest sündmustest Paides Ajakeskuses Wittenstein saad lugeda siit: http://www.wittenstein.ee/et/

Arvamusfestival 2015 korraldamiseks kestab ideekorje kuni 28. veebruarini. Lisainfo: www.arvamusfestival.ee/ideede-esitamine

Järgmisel kolmel aastal toimub Arvamusfestival kindlasti Paide Vallimäel ja Järvamaa omavalitsused toetavad festivali korraldamist nii hea nõu kui ka rahaga.

Paide Wabalinna majas allkirjastasid Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, Wabalinna maja juht Rainer Eidemiller, Paide linnapea Priit Värk, Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Rait Pihelgas, Järvamaa Omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg ja Järva maavanem Alo Aasma hea tahte leppe Arvamusfestivali korraldamiseks.

Kuni 30. novembrini 2017 kehtiv lepe näeb ette, et Arvamusfestivali toimumispaigaks on Paide Vallimägi ja koostööleppe osalised panustavad, et festival areneks kui uusi mõtteid ja algatusi loov ideede ja inimeste kohtumispaik, mis tugevdab Eesti ühiskonda. Paide linnapea Priit Värki sõnul kindlustab lepe tunnet, et ka järgmisel kolmel aastal toimuvad Vallimäe nõlvadel Eesti jaoks olulised arutelud.

„Usun, et Arvamusfestivalist on kujunenud Paide linna tuntuim kaubamärk ning tõenäoliselt on Paide jaoks tegemist iseseisvumise taastamise järgsete aastate kõige enam Eestis kõlapinda leidnud sündmusega,“ lisas ta. „Tore on ka see, et festivali korraldusse on kaasatud nii Paide linn kui ka tegelikult kogu maakond. See tekitab hea tunde, et ajame ühist asja. Ka kohalikud inimesed on festivali enda jaoks avastanud, mille tulemusel kõik saadud head mõtted, ideed, nähtu ja kogetu talletub ka kohalikku kogukonda, mitte ei lahku koos mujalt Eestist saabunud festivaliosalejatega.“

Hea tahte leppe osalised soovivad, et Arvamusfestival oleks inspireeriva õhustikuga uusi mõtteid ja algatusi loov kohtumispaik, kuhu oodatakse kõiki ärksa meelega eestimaalasi. Lisaks tegutsetakse edasi ka selle nimel, et see sündmus kaasaks inimesi ühiskonna eri elualadelt, ühendaks erinevaid eluvaldkondi ja arendaks kodanikuharidust.

15. augusti praktiliseim varustus olid vihmakeebid, mis oleksid peaaegu koju jäänud. Endist kolleegi ja fantastilist koolitusguru Lia Ratnikut kohtumispaigas auto peale võttes ja pottsinist taevast piieldes, kust muuhulgas üht-koma teist autoaknale pritsis, arvasin, et sellise vahelduv-pilvisus-päike-hoovihm ilmaga võiks Paide lossimägedes keepidest abi olla.

Tõsi, oli. Eriti kasulikuks osutusid keebid kuulates Arvamusfestivali ühel 29-st lavast – Vabakonna laval – arutelu demokraatiast ja vabakondlusest, kus osales ka ühiskonnateadlane Marju Lauristin, keda paljud mäletavad tema poliitikukarjääri ajast Eesti taasiseseisvumise alul ja järel. Seisime, kuulasime ja imetlesime, kuidas professor Lauristin, kelle intellektuaalsesse arsenali kuuluvad peale kuulipildujate ja dünamiidi ka kõrgtehnoloogilised relvad, kohaldas ennast ülejäänud diskussioonis osalejatega – Eestis tuntud aktivistid-poliitikud-mõtlejad – Peeter Vihma, Märt Põder ja Gea Kangilaski.

Seda, millega lõppes diskussioon inimeste vabatahtlikust koondumisest ühise eesmärgi nimel või seda takistavatest teguritest Eesti ühiskonnas, ei jõudnud me kahjuks ajanappusel ära oodata. Küll aga veetsime hubase pooltunni koos teiste kuulajate ja esinejatega pisikese lavakese varikatuse all, sest hoovihma kallas ja vestluse moderaator, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam tabas kiiresti, et lihtsam on inimesed varju alla kutsuda, kui neil lasta platsilt varju alla kaduda. Tore oli seal lähestikku õlg-õla kõrval seista ja festivali mõte – kaotada barjäärid kuulajate ja esinejate vahel ning tekitada “meie”-tunde – sai kohe intiimsema tähenduse.

Arvamusfestival sai alguse Almedalenilt

Arvamusfestival Paides sai eelmisel aastal alguse minu hea endise kolleegi ja juhi Kristi Liiva initsiatiivikusest. Kui tavalisel inimesel on ka mitu asja korraga tules ja teoksil, siis Kristil on neid mitukümmend. Sest ta lihtsalt jõuab nii palju.

Tegelikult sai festivali idee alguse muidugi juba oluliselt varem. Kristi osales Gotlandil Almedalenil 2010. aastal ja sai sealsest õhustikust ja diskussioonidest vabas õhus nii palju inspiratsiooni, et otsustas tänu Rootsi endisele peaministrile Olof Palmele alguse saanud traditsiooni Eestisse importida. Jah, Palme 46 aastat tagasi Visbys peetud kõned viisid 1982. aasta suvel lõpuks nii kaugele, et korraldati ametlikult esimene Almedaleni Nädal ja 20 aastaga on sellest kasvanud Rootsi üks mõjukamaid poliitilisi ja ühiskondlikke mõttefoorumeid.

Minu jaoks sümboliseerib Almedalen midagi, mis Rootsis on selgelt kõrgemale tasemele välja arenenud kui Eestis – oskust pidada dialoogi, mitte monoloogi (ka oma publikuga, oskust diskuteerida ja kaasata, oskust ära kuulata, oskust aktsepteerida arvamuste paljusust. Ja mis kõige tähtsam – oskust kogu selles arvamuste- ja mõteterägastikus edukalt koostööd teha. Tõepoolest – alles Rootsis elades olen aru saanud, et debati mõte pole oma vastane põrmustada, vaid arendada vestlust selliselt, et nokauti löömine õnnestub ära hoida.

Ka opositsiooni ja koalitsiooni koostöös, mille osas on jällegi Rootsil selgelt ette näidata suurem koostöövalmidus. Debati lõpus surutakse Rootsis kätt ja leitakse see ühisosa, mille pealt edasi minna. Eestis jäädakse debati lõpus pigem eriarvamusele, halvimal juhul minnakse tülli ja hakatakse muda loopima. Aga millal on selja pööramine ja “ära tegemine” viinud millegi kasuliku loomisele? Millegi, millest sünnib ka nende heaolu, kes Eesti kasinaid ressursse ei halda, vaid kel otsustajate armust ainult
tarbida lubatakse?

Festivalil osales üle 4000 inimese enam kui 160 arutelul

On suurepärane, et üks tarmukas naine on suutunud kahe aastaga püsti panna Eesti Arvamusfestivali, mis aitab neid puudulikke oskusi diskussioonivaeses ühiskonnas kultiveerida. Kuna tegemist on tulemusele orienteeritud inimesega, siis on Kristi saavutanud juba teisel aastal festivaliga selle, millest ta ehk isegi ei julgenud eelmisel aastal unistada – sel aastal käis kohal enam kui 4000 inimest, kahe päeva jooksul peeti enam kui 160 arutelu ligi 400 osalejaga ja programmi jagus üle 30-le alale. Ja meedia oli esinejate targutusi ja mõttelõngu tulvil, Arvamusfestivali mahtus nii telesse, internetti kui lehte. Jalutasime festivalialal ringi ja nautisime täiel rinnal publikut. Ei ühtegi jalad-harkis kõnnakul ja õlletops käes ringi räuskavat järelpohmellis lällajat. Selle asemel nägin tohutult ärksaid inimesi, ka erinevate meediaväljaannete esindajaid, kes seal hulgaliselt kohal olid ja saateid oma lugejatele-vaatajatele pritsisid.

Idee algataja sai palju kiita ja kohaliku ärilehe Äripäeva tegijaks: “Kristi Liiva võib üle 4000 inimese Paide Vallimäele meelitamise üle uhke olla. Festival on leidnud oma kindla koha avalikus elus ja toimub ka järgmisel aastal,” kirjutas Eesti ärielu häälekandja. Väike vihm ei seganud kedagi, andis hoopis elule vürtsi juurde ja ilmestas seda, mida festivalil suurtes kogustes kogeda sai – sama vahelduv kui oli ilm, olid ka arvamused, mida erinevatelt lavadelt ja nende ümbrusest maha hõigati.

Hästi korraldatud üritus kvaliteetse programmiga

Orulaval Arvamusfestivali avavestlusel, milles osalesid endised peaministrid Andres Tarand, Siim Kallas ja Juhan Parts ja kus teemaks oli “mida me teeksime täna teisiti“, ei maininud Siim Kallas kordagi VEB Fondi ja 32 miljonit USA dollarit (kõige olulisemate sündmuste keerises ei olnud ta ju ka peaminister, vaid “kõigest” Eesti Panga president ja hiljem rahandusminister). Kuigi tänasel päeval on see jätkuvalt aktuaalne müsteerium, mis saadab teda kleepuva varjuna, kuhu iganes ta ei ilmuks ja mis iganes teemal ta ka sõna ei võtaks.

Kokkuvõttes. Kolm korda hurraa Arvamusfestivale! Tore ja hästi korraldatud üritus. Soovitan soojalt. Nähes koos nii palju
toredaid inimesi, kellele Eesti olevik ja tulevik korda läheb, tuleb usk ausama ja sirgjoonelisema elu võimalikkusest Eesti Vabariigi poliitilises mädasoos jälle tagasi. Paljud Arvamusfestivali teemad olid kavas ära toodud küsimustena. Usun, et tegelikult ei olnud oluline niivõrd vastuse saamine kohapeal, vaid diskussiooni käivitamine, mis kunagi hiljem võib-olla viib
vastusteni. Arvamusfestival annab selle teekonna sujuvamaks muutmisele kindlasti oma panuse.

Kristi võib täel rinnal uhkust tunda – võib-olla just tema leiutas (Rootsi ja Palme abiga) Eesti Nokia. Kunagi saab ka see küsimus vastuse…

Eesti Päevaleht, 03.09.14
“Kas Arvamusfestivalist võiks kunagi saada Eesti Nokia?”, autor Kairi Ilison