Uudised

Kas Arvamusfestival toimub?

Arvamusfestival, Blogi, Uudised

 

Hea Arvamusfestivali külastaja!

Mida aeg edasi, seda enam sagenevad arusaadavalt küsimused, kas festival endiselt toimub. Praegu, kuni selgema infoni valitsuse poolt, tegutseb Arvamusfestivali meeskond teadmises, et toimub. Osaleme ka teiste festivalidega koos arutelus kultuuriministeeriumiga, et avalike suveürituste piirangud saaksid mõistlikud, hoidmaks inimeste tervist, ent võimaldades ka kultuuri, turismi ja muud majandust, demokraatiast rääkimata. Vähemalt vabaõhuüritustele on praegu lootust antud, aga millistel tingimustel – ehk kuidas defineeritakse suurüritust – ei pruugi veel ka lähema kuu jooksul selgineda.

Kindlasti tuleb arvestada järgmiste võimalike riskidega:

  • osalejate arvu piirang kogu festivalil – pole kindel, kas festivalidele tehakse erand, sest erinevalt näiteks kontserdist hajuvad inimesed Arvamusfestivalil eri alade peale laiali. Mis oleks valitsuse maksimum või meie miinimum inimeste arv, ei oska keegi veel öelda, aga kindlasti mitte viimaste aastate ligikaudu 10 000 inimest kahe päeva peale.
  • osalejate arvu piirang arutelualadel – pingutades tehtav ja seda toetab ka Paide keskkond, sest hulk arutelualasid on juba füüsiliselt piiratud vallikraavi, müüri või hekiga ja sissepääsu saab kontrollida.
  • inimeste vahelise distantsi hoidmine – nõuab ka osalejate endi pingutust, sest turvameestega festivali ei soovi keegi.
  • programmi vähendamine – kui jääb kehtima 2+2 reegel, ei mahu plaanitud 25 aruteluala väljakujunenud festivaliruumi ära.
  • võimalik festivali territooriumi laiendamine – paigutades arutelud ja toitlustuse suurema ala peale, saame masse veelgi hajutada ning järgida ka 2+2 reeglit
  • võimalik väliskülalistest loobumine – sõltub sellest, mis toimub piiridel ja viirusega külaliste lähteriikides.
  • kultuuriprogrammi kärpimine – siseruumides plaanitu jääb üsna kindlasti ära (näitused, peod). 

Jääb ka risk, et mais-juunis tehtud positiivsed otsused võib valitsus sõltuvalt viiruse levikust juulis-augustis ikkagi tagasi pöörata.

Täielikult virtuaalse festivali võimalust me ei näe, kuna Arvamusfestival toimub ikkagi vaid Paides kogu kaasneva õhkkonnaga. Küll aga kaalume, kui palju suudaksime festivali poolt panustada, et aruteludest oleks lisaks helisalvestustele rohkem otseülekandeid ja ka kodus viibijatel võimalus kahesuunaliselt osaleda. Niisugune hübriidvariant võimaldaks tasandada väiksemat inimeste arvu Paides või hea õnne korral festivali publikut isegi laiendada.

Selliseid variante näeme aprilli lõpu seisuga. Lõplikeks otsusteks oleme määranud juuni keskpaiga, mil juba loodetavasti rohkem teame.

Korraldusmeeskonna nimel

Kaspar Tammist
festivali eestvedaja
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee
58010018

Tänavuse Arvamusfestivali plakat on valmis

Arvamusfestival, Uudised, ,

Tutvustame Sulle kaheksanda Arvamusfestivali plakatit ning selle idee sündimise lugu. Plakat on lootust sisendav ja ergas nagu kevadine päike. Nagu meile juba kombeks on saanud, valmivad Arvamusfestivali plakati ideed ja kavandid Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite peades ning tänavuse konkursi võidutööks osutus Kaidi Marii Kütti plakat, mille keskmes on kiik ja inimesed. 

Foto erakogust: Plakati autor Kaidi Marii Kütt

Oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame

Arvamusfestivalile omased krutskeid täis visuaalid on juba mitmeid aastaid tulnud tudengite pliiatsist. Igaüks on omanäoline, kuid siiski seotud Arvamusfestivali keskse ideega tasakaalukatest ning läbimõeldud aruteludest.

Kaidi Marii ei olnud varem Arvamusfestivalil käinud, kuid kui me sügisel kunstikooli plakatidisaini loengus festivali tutvustamas käisime, hakkasid Kaidil ideed kohe jooksma, märksõnadeks kaasamine ja avatus. “Sain teada, et täpselt 100 aastat tagasi võeti vastu Eesti esimene põhiseadus ja et põhiõigused ja -vabadused on ka Arvamusfestivali selleaastane katusmõte. Hakkasin põrgatama seda iseloomustavaid ideid ning leidsin, et visuaalselt tundus kõige atraktiivsem kaalukang, mis on tugev õigluse sümbol,” räägib Kaidi, kuidas ta üritas vältida lambipirnide ja jutumullide klišeesid.

Seiklused mänguväljakul

Mõeldes kaaludele turgatas Kadi peas ühtäkki tore mõte: “Mulle meenus lapsepõlv ja seiklused mänguväljakutelt! Kunagi olid igal pool meelelahutamiseks suured metallist kiigud, kus sai sõbraga vaheldumisi hoogu tehes kättpidi õhus rippuda. Seejärel tulid meelde lõbusad jaani- ja suvepäevad külakiigel ja poolikutele pehmetele rehvidele tonksutamised Annelinna mänguväljaku puidust kaalukiiguga… Jah – kiigemotiiv!

Et kiikuda kaalukiigel, on vaja kaaslast, sest ilma sõbrata õhku ei tõuse. Kaaslasteta ka külakiigul naljalt hoogu ei tee. On vaja vähemalt kahe inimese otsust minna kiigele ja mängida.” Nii sündiski metafoor, mis leidis tee Arvamusfestivali plakatile: kiik.  

Vasakul kaheksanda Arvamusfestivali plakat.

Ilma sõbrata õhku ei tõuse

Koos Kaidiga leidsime, et kiigel võiks kujutada inimesi, kelle koostöö võimestab kõiki osalisi. Näiteks on ühel pildil kiige otsas üks inimene, kes räägib, ja teises mitu, kes teda kuulavad ja samal ajal üleval hoiavad. Või on kiigel inimesed, kelle tõttu valitseb kahe poole vahel tasakaal. Me ei mängi ühiskonnas nullsumma mängu, kus ühe grupi õigused vähendaksid teiste omi – koostöö aitab kõiki osalisi korraga. Samuti on meil on õigus arvata ja vabadus kuulata ning me peaksime neid õigusi kasutama. 

Kaidi ideekavandile kirjutatud mõte oli, et oleme täpselt nii võrdsed, kui üksteisel olla lubame. “Nii nagu arvamusfestivalidel tekivad aruteludega uued ideed ja lahendused, paigutuvad ka inimesed kiigel ümber või valivad endale sobivad kiiged ja “mängukaaslased”, kelle mõtteid toetada ja “õhus hoida”. See on sümbol, mis kutsub inimesi arutlema, otsustama, ümber mõtlema, enda ideede eest seisma, toetama ja vastu vaidlema,” räägib Kaidi. 

Sel aastal soovib Kaidi Marii ka ise kindlasti tee Paidesse jalge alla võtta. Festivalilt ootab ta seda sama ühtsust ja kokkuhoidu, laialdast arutelu ning palju arukaid vaidlusi.

Foto erakogust: Kaidi Marii sõbraga kiikumas

Kohtumiseni festivalil!

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist iseendast, üksteistest ja maailmast. Kui kõik hästi läheb, siis kohtumiseni juba kaheksandal Arvamusfestivalil, mis toimub 14.–15. augustil Paides!

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia. Projekti rahastab ka EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Põhiõigustest ja -vabadustest kõnelev arvamusfestival ootab aruteluideid

Arvamusfestival, Blogi, Ideekorje, Uudised,

Sel suvel kaheksandat korda toimuv arvamusfestival alustab ideekorjet, mis kestab tänasest veebruari lõpuni. Festival keskendub Eesti põhiseaduse sajandal sünnipäeva aastal põhiõigustele ja -vabadustele, ent oodatud on ka teised teemad. 

Programmi on teretulnud arutelud, mis mõtestavad vabadusi, õigusi ja kohustusi, pööravad tähelepanu eri vanuserühmadele ning muugivad lahti valupunkte kõigi ühiskonnaliikmete võrdsete õiguste tagamisel. Ideekorje algab täna, 31. jaanuaril ning kestab 29. veebruari südaööni. Ideid saab esitada Arvamusfestivali kodulehel.

“Mida rohkem laekub ideekorjesse olulisi ideid, seda mitmekülgsem on arvamusfestivali programm, mida ühiselt loome,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist. “Soovime, et igaüks leiaks festivali kavast põhjuse augustis Paidesse tulla, kuulata, kaasa mõelda ning oma sõna sekka öelda,” lisas ta.

Arvamusfestivali arutelud on võimalus teha sissejuhatus vähetuntud teemasse, tuvastada probleemi, otsida konsensust teadaolevate seisukohtade vahel, pakkuda uusi ideid ja lahendusi, analüüsida senitehtut ning jagada kogemusi. Festival on ka sobiv paik jõuda arutelu tulemusel konkreetsete ettepanekuteni edasi tegutsemiseks. Arutelud toimuvad eesti, inglise ja vene keeles.

Aruteluideid saavad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Idee esitajalt ootab festival valmisolekut arutelu korraldada, teha koostööd teiste arutelukorraldajatega ning ühiselt katta arutelu korraldamisega seotud kulud. 

Arvamusfestival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et tasakaaluka aruteluga luua paremat arusaamist iseendast, üksteistest ja maailmast. Kaheksas festival toimub 14. ja 15. augustil Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas.  Festival on külastajatele tasuta.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Lisainfo
Kaspar Tammist
festivali eestvedaja
kaspar.tammist@arvamusfestival.ee
58010018

Liisi Rohtung
Arvamusfestivali kommunikatsioonijuht
liisi.rohtung@arvamusfestival.ee
59019260

Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustest

Aruteluprogramm, Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated, Uudised, , ,

Kaheksanda arvamusfestivali peateema on Eesti põhiseaduse sajanda sünnipäeva aastal inimeste põhiõigused ja -vabadused. Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020 Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas. Festivalile jõuavad arutelud avaliku ideekorje kaudu, mis algab veebruaris.

Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. 

“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.

Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.

Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Arvamusfestival kogub annetusi kultuuriprogrammi toetuseks

Arvamusfestival, Blogi, Kultuuriprogramm, Uudised, , ,

Arvamusfestival osaleb 3. detsembril Eesti esimestel annetamistalgutel ning kogub annetusi 2020. aastal toimuva kaheksanda festivali kultuuriprogrammi toetuseks. 

Festivali eestvedaja Kaspar Tammisti sõnul on kultuuriprogrammil arutelude kõrval oluline roll festivali õhustiku ja atmosfääri loomisel. “Arvamusfestival soovib oma külalistele pakkuda mitmekesiseid ja kvaliteetseid kultuurielamusi ning paneb selle loomisse palju energiat. Oleme alati püüdnud Paidesse tuua kultuurisündmusi, mis festivali keskkonda sobivad ning puudutavad mitmeid meeli,” ütles Tammist.

Tammisti jaoks on eredaimad hetked festivali kultuuriprogrammist NO99 tantsulaager, ruumiringluse näitus Paide vanade majade seintel, restoranis toimunud meeleolukad peod ning tänavune Lenna kontsert keskväljakul. “Suurt rõõmu ja elevust tekitab, kui festivalil luuakse midagi kordumatut ja erilist. Samas on tore näha sedagi, kui mujal hästi toimivad ettevõtmised ka festivalile hea energia toovad,” ütles Tammist. 

Varasematel aastatel on festivali kultuuriprogrammi andnud oma osa Eesti näitlejad, kunstnikud ja muusikud. Paidesse on jõudnud mitmeid kunstinäitusi, ruumieksperimente, tantsuetendusi ning kontserte, kus on üles astunud mitmed tuntud artistid ja ansamblid nagu Vaiko Eplik ja Eliit, Ans.Andur, Lenna, Mari Kalkun ja paljud teised. 

Festivali kultuuriprogramm sünnib toetajate abiga ning suures osas tänu vabatahtlikele, enamik linnaruumis toimuvaid sündmusi on külastajatele tasuta. Kaspar Tammisti sõnul on annetused vajalikud, et kultuuriprogramm saaks veelgi sisukam ja mitmekülgsem kui varem, sest festivali külalistel on nii aruteludele kui kultuurisündmusele kõrged ootused. “Festival on tänulik iga annetuse eest, sest see võimaldab meil suurendada kultuuriprogrammi eelarvet ning tuua festivalile põnevaid artiste ja algatusi,” ütles Tammist.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi saab toetada, tehes annetuse festivali arvelduskontole ning märkides selgitusse “kultuuriprogramm”.

MTÜ Arvamusfestival
EE862200221065247784 (Swed)
EE137700771002377691 (LHV)
Paypal

Festivali kultuuriprogrammi kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festival on avatud põnevatele koostööprojektidele ning ootab ettepanekuid kultuuriprogrammi sisustamiseks juba praegu. Sellesisulised kirjad palume saata aadressile info@2019.arvamusfestival.ee. Kaheksas arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020.

Arvamusfestivali eestvedajana alustab Kaspar Tammist

Arvamusfestival, Meie inimesed, Uudised

Arvamusfestivali eestvedajana alustab oktoobrist Kaspar Tammist, kes võtab teatepulga üle Maiu Lauringult. Paidelasena on Kaspar festivaliga seotud selle algusaastatest peale ning näeb arvamusfestivalil kindlat kohta Eesti ühiskonnas. Oma esimeseks ülesandeks peab ta festivali ettevalmistuste käivitamist ja koostööpartneritega kokkulepete sõlmimist.

Kaspar, oled arvamusfestivali juures olnud selle sünnist saati. Mida festival sulle paidelase ja nüüd ka eestvedajana tähendab?

Minu jaoks on festivalil kaks suurt rolli. Esmalt missioon tuua kord aastas inimesed eri kogukondadest Eestimaa südamesse kokku ning rääkida läbi teemad, mis antud ajahetkel ja tulevikku silmas pidades arutamist vajavad. Aasta-aastalt on arutelud muutunud mitmekesisemaks, üha rohkem kasutatakse publikut kaasavaid vorme ning tagasisidest teame, et festivalil osalejatel on aruteludele kõrged nõudmised. Näen, et see kõik tasapisi annab oma osa eesti arutelukultuuri arengusse. Muutused ei tule kiirelt, aga esimesed sammud on astutud. Arvamusfestivalil on kindel koht Eesti ühiskonnas ning raske on kujutada augusti algust ette ilma Paides toimuvate kohtumiste ja aruteludeta.

Teisalt pean oluliseks ka festivali positiivset mõju Paide linnale, mida näeme suviti väga selgelt linnaruumi kujunduses. Mind rõõmustab, et iga aastaga lööb festivali korraldamisel kaasa üha rohkem kohalikke inimesi, kelle seas on ka palju koolinoori. Kohaliku kogukonna tugi on oluline. 

Kaspar koos oma eelkäija Maiu Lauringuga tervitamas festivalil president Kersti Kaljulaidi. Autor Kermo Vahula.


Millised on sinu esimesed ülesanded festivali eestvedajana?

Kõige tähtsam on kokku saada hästi toimiv tuumikmeeskond, et juba alanud 2020. aasta festivali ettevalmistused kenasti sujuksid. Samuti tegelen festivali toetajate leidmisega, sest ilma nendeta on raske festivali korraldada. Festival on algusest peale olnud külalistele tasuta ning nii soovime seda hoida. Oleme lisaks olemasolevatele partneritele otsimas uusi ja kutsun üles neid, kellele arvamusfestival korda läheb, endast just praegu meile teada andma, sest festivali suund ja juhtmõte sünnib koos partneritega. 

Kas ja milliseid muudatusi arvamusfestival sinu arvates vajab?

Suures plaanis ei näe ma vajadust midagi muuta, sest seitsme aastaga on festivali korraldus juba üsna hästi paika loksunud. Küll aga kaalume näiteks ideekorje nihutamist jaanuari asemel veebruarikuusse, et ideekorje oleks festivalile veidi lähemal ja ettevalmistusprotsess küll veidi kiirem, aga ehk ka tõhusam. Võimalik, et päevakajaliste teemade toomiseks festivalile võiks mõelda ka lisa ideekorje peale suvel. Neid asju ei otsusta ma kindlasti üksi, vaid koos oma meeskonna ning kogenud arutelude korraldajatega, kes oskavad kõige paremini öelda, kas niisugune muudatus väärib kaalumist või mitte.

Arutelukorraldajad on need, tänu kellele festival sünnib ning kes teevad arutelude ettevalmistamisel ära tohutult suure ja põhjaliku töö. Mul on väga hea meel, et paljud organisatsioonid on arvamusfestivalile tuleku oma suvistesse plaanidesse juba kirjutanud, aga kindlasti soovime äratada ka nende tähelepanu, kes veel festivalile oma teemaga ei ole jõudnud. Arvamusfestivali arutelukava sünnib suures osas avaliku ideekorje tulemusel ning seal on võimalik osaleda kõigil üksikisikutel ja organisatsioonidel. Neil, kel mõni põnev idee juba praegu kuklas kummitamas, võib sellest aga ka juba praegu teada anda, kirjutades info@2019.arvamusfestival.ee, aitame omalt poolt kaasa, et ideest saaks haarav arutelu. 

Vasakul arvamusfestivali ala ja õhustiku looja Maiko Kesküla ja paremal Kaspar Tammist festivali turvaülema rollis. Autor Kermo Vahula.


Festivali tuumikmeeskond töötab aastaringselt, aga suur osa suvisest tööjõust on vabatahtlik. Mis toob inimesed arvamusfestivali juurde?

Igaühel on oma põhjus, miks ta seda festivali teeb. Meil on vabatahtlikke esimesest aastast peale, kes on öelnud, et nad tahavad kindlasti ka järgmisel aastal aidata. On ka selliseid vabatahtlikke, kes oma professionaalsed oskused festivali heaks tahavad tööle panna ning siitkaudu ehk uusi kontakte ja koostööpartnereid leida. Suur osa vabatahtlikest, kes festivali eel ja ajal Paides toimetavad, on kohalikud inimesed, paljud neist põhikooli- ja gümnaasiuminoored. Usun, et neid innustab tegutsema see sündmus ise ja inimesed, kes  seda koos nendega teevad. Kõikide vabatahtlike panus on väga suur ja ma olen neile selle eest südamest tänulik.

Arvamusfestivali tuumikmeeskonna kõrval on oktoobrist tööd alustamas ka ühiskondlik nõukoda. Kes sinna kuuluvad ning mis on nõukoja loomise mõte?

Nõukoda toetab eestvedajat ja festivali tuumiktiimi festivali sisu, formaadi ja arenguga seotud küsimustes, et meie saaksime oma põhienergia suunata ürituse ettevalmistusele. Nõukotta kuuluvad arvamusfestivali sünni juures olnud ja sellega ühel või teisel moel seotud inimesed, kellega korraldustiim saab jooksvalt nõu pidada. Nõukoja tööd aitab käivitada arvamusfestivali idee ellukutsuja Kristi Liiva.

Kirja pani Martha-Beryl Grauberg

Arvamusfestival kutsub gümnasistid demokraatiatrenni

Arvamusfestival, Mõte, Uudised,

Arvamusfestivali demokraatiatreenerid viivad reedel, 13. septembril kolmes Eesti riigigümnaasiumis läbi demokraatiatrenne, et teadvustada ja tugevdada demokraatia arenguks vajalikke oskusi ning tähistada rahvusvahelist demokraatiapäeva. Trennid toimuvad Paide, Rapla ja Viljandi gümnaasiumides.

“Demokraatliku valitsemisvormi üheks tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Inimestelt oodatakse oma vajaduste ja huvide väljendamist – sellest sõltub osalusdemokraatia tugevus. Demokraatiatrennis saabki lühikeste praktiliste harjutuste varal vajalikke oskusi turvalises keskkonnas treenida,” ütles demokraatiatreener ja festivali eestvedaja Maiu Lauring. 

Demokraatiatrennis teadvustatakse ja tugevdatakse demokraatia tervise hoidmiseks vajalikke lihaseid nagu aktiivne kuulamine, suuline eneseväljendus, erimeelsus, kaasatõmbamine, kompromiss, empaatia, oma arvamus ja aktivism. Iga lihase treenimiseks kulub 30 minutit ning iga osaleja saab saab tunnuskleebise trenni läbimise kohta. 

Demokraatiatrennid toimuvad reedel, 13. septembril Paide gümnaasiumis, Rapla gümnaasiumis ja Viljandi gümnaasiumis. Gümnasistide ette astuvad demokraatiatreenerid Maiu Lauring, Kai Klandorf, Maris Jõgeva, Teele Pehk, Maiko Kesküla ja Martha-Beryl Grauberg. 

Trennidega tähistatakse koolides rahvusvahelist demokraatiapäeva, mille mõte on süüvida demokraatia olemusse ning teadvustada, et demokraatia toimimiseks ja arenguks tuleb selle eest hoolt kanda.

Demokraatiatrenni kontseptsiooni on välja töötatud Taani vabaühendus Demokratiscenen ning esimene treening toimus 2017. aastal Taani arvamusfestivalil Folkemøde. Demokraatiatrenni jõudmist Paide arvamusfestivalile ja Eesti koolidesse toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Fotol: Demokraatiatreener Kai Klandorf trennis (autor Deivi Suiste)

Kliimaneutraalsuse rahvaalgatusel üle 1000 allkirja

Arvamusfestival, Mõte, Uudised

Arvamusfestivali hea kliima aruteluala eestvedajad kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.

Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise Riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavadest selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil. Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on algatus kogunud kokku 1250 toetajat. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus, sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts.

Tekst: Kliimamuutused.ee
Foto: Riina Ani

Arvamusfestival tõi Paidesse kokku inimesed eri kogukondadest

Arvamusfestival, Blogi, Uudised

Seitsmes arvamusfestival tõi Eestimaa südamesse kokku tuhandeid inimesi Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni ning arvamust sai avaldada mitmel moel, ka lauldes. Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi ning kahel päeval külastas festivali 9000 inimest. Festival sai teoks tänu 300 vabatahtliku tööle. Kaheksas arvamusfestival toimub Paides 14. ja 15. augustil 2020. 

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Tulevikuteemalisel Arvamusfestivalil toimub üle 160 arutelu

Arvamusfestival, Uudised

Paides toimub 9. ja 10 augustil Arvamusfestival, mille juhtmõte on tulevik. Festivali 28 arutelualal on kahel päeval kokku üle 160 arutelu erinevatel Eesti elu puudutavatel teemadel. Lisaks aruteludele on festivalil mitmekesine kultuuriprogramm. Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbrlikku joont ning palub külalistel kaasa võtta oma veepudeli ja kohvikruusi. 

“Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles Lauring.

Arvamusfestivali kavva jõudis ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja. 

Arvamusfestivali algatusel toimub tänavusel festivalil demokraatiatrenn, kus saab treenida demokraatia tugevdamiseks vajalikke “lihaseid”. Samuti on mõlemal festivali päeval kavas ainulaadne #säutsukohting, kus saab silmast-silma kohtuda ja küsimusi küsida üheksa erakonna poliitikutelt, mängu juhib näitleja Mari-Liis Lill. 

Festvali kultuuriprogrammi korraldab Paide muusika- ja teatrimaja. Festivali avakontsert toimub neljapäeval, 8. augustil, kui Paide kirikus astuvad üles Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. Reedel tähistab esimest sünnipäeva Paide teater ja keskväljakul keerutavad plaate Paide DJd, laupäeval paneb festivalile muusikalise punkti ansambel Lenna. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Topauto.

Ala kaardid: https://2019.arvamusfestival.ee/ala-kaart/

Foto: Kermo Vahula

Arvamusfestival algab kontserdiga kirikus

Arvamusfestival, Kultuuriprogramm, Poliitika, Uudised,

Kui tavaliselt on arvamusfestivali kultuuriprogramm saanud alguse reedel, samal päeval, kui algavad esimesed arutelud, siis sel aastal antakse avakontsert juba neljapäeva hilisõhtul ja seda väga huvitavas kohas, nimelt Paide Püha Risti kirikus. Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. See on ainulaadne kontsert, sest niisuguses koosseisus nad varem esinenud ei ole. 

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

Demokraatia tugevuse saladus – trenn!

Demokraatiatrenn, Uudised, ,

Toitumisnõustajaid, -kavasid, treeningklubisid ja personaaltreenereid on viimastel aastatel tekkinud kui seeni peale vihma. Eesmärk on hea, edendada meie tervist, sest terves kehas terve vaim! Kes aga treenib neid muskleid, mis meie ühiskonda heas vormis hoiavad, küsib Vabaühenduste Liidu juhataja ja demokraatiatreener Kai Klandorf. 

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!

Rattaga Arvamusfestivalile!

Arvamusfestival, Mõte, Uudised

Rattasõidu fännid armastavad väljakutseid ja huvitavaid sihtkohti ning mis oleks veel lahedam kui ühine sõiduelamus Arvamusfestivalile! Energiapöördeala korraldajad võtavad tänavusel festivalil teist korda ette rohelist liikumisviisi propageeriva rattaretke ning kutsuvad kõiki rattasõidufänne osalema.

Energiapöördealal on plaanis mitmeid arutelusid rohelisema tuleviku teemal ning kui tihti räägitakse, et mis see üks inimene ikka nii suurtes ja globaalsetes valdkondades kui energeetika muuta saab, siis jättes Arvamusfestivalile tulekul fossiilkütused kasutamata, saab igaüks väga konkreetselt energiapöördele kaasa aidata. Hea tuju, uued tuttavad ning sportliku hommikupooliku saab boonusena kaasa. Eelmisest aastast meenuvad mitmed hobiratturid, kes varem festivalil käinud polnudki, kuid tänu ühisele rattasõidule nüüd Arvamusfestivali fännid on. Ehk tuleb sel aastal ka vastupidi fänne juurde ehk Arvamusfestivalil osalejaid, kes tänu rattaretkele endas tulihingelise ratturi avastavad.

Foto: Arvamusfestivali rattaretke osalejad 2018. aastal

Tallinnast algavaks trassiks oleme valinud huvitava ja väiksema autoliiklusega ca 100 km pikkuse teekonna, mis läheb läbi Peningi, Kõrvemaa, Albu ja Roosna-Alliku. Liituda saab ka poole pealt, kus ametlik vahepeatus koos kehakostitusega toimub. Tallinnast startides liigume kahes grupis: rattafanaatikud, kel eelmisel aastal oli keskmine sõidukiirus tugevas vastutuules 28 km/h. Teise grupi tempo on rahulikum ja sobib ka nö pühapäevasõitjatele. Mõlemat gruppi abistab vajadusel turvaauto.

Rattaretke start on reedel, 9. augustil kell 8.00 Tallinnas Pirita velodroomi juures! Paidesse jõuavad esimesed ratturid kella 12 paiku.

Rattaretke korraldavad Taastuvenergia Koda ja Sunly koostöös Arvamusfestivali Energiapöördealaga, kust saab ka vastuseid kõikidele tekkivatele küsimustele. Lisainfo lisandumas jooksvalt: https://www.facebook.com/events/307755436774839/

Tekst: Tuuliki Kasonen / OÜ Sunly

Prügikangelased tulevad festivalile rataste, muusika ja tantsuga

Arvamusfestival, Blogi, keskkond, Uudised, , , ,

Tänavu vuravad Arvamusfestivali Hea kliima alal kui ka mujal Paides põnevatel ratastel ringi prügikangelased Soomest – Antti Lahti (Jyväskylä Time of Dance festivali kunstiline juht ) ning Panu Varstala (Apinatarha tantsutrupp). Uurisime, kes täpsemalt on prügikangelased ning mis neid Arvamusfestivalile toob.

Kes on Prügikangelased ja mille eest te seisate?

Oleme kaks Soome meest, kes armastavad funki, tantsimist, rattaid ja puhast keskkonda. Meie missiooniks on koristada tänavaid ning samal ajal koos lõbutseda. Usume, et kui tegeleme sellega, mida armastame, muutub ka linn paremaks paigaks. Just sellel põhjusel ehitasime  2015. aastal oma esimesed päikeseenergial töötavad veojalgrattad. Panu on terve oma elu mänginud löökpille, mistõttu sisaldab tema ratas trummikomplekti. Antti on DJ ning kogub muusikaalbumeid – seega tema rattal on plaadimängija ja mikser. Kokku on see täiuslik platvorm tänavapeole!

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

  1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
  2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
  3. Tantsida
  4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Aruteluprogramm, Arvamusfestival, Blogi, Mõte, Uudised, ,

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

https://youtu.be/6MCAcu0s5vQ

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula