Pressiteated

Avatud on Pärnu noorte [eel]arvamusfestivali ideekorje!

Pressiteated

Teisel augustil toimub Pärnu Vallikäärus kohalikele noortele suunatud [eel]arvamusfestival, mida korraldab Pärnu noorte innovatsioonikeskus HUUB koostöös Arvamusfestivaliga. Ideekorje arutelude väljapakkumiseks on avatud 29. juunini. 

Vallikäärus toimuva ürituse eesmärk on innustada noori kaasa mõtlema kohalikel teemadel ja välja töötama uusi lahendusi. HUUBi juhataja ja Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja Eerik Hannus räägib: “Loodame festivaliga koondada kokku kohalike noorte hääled ning pärast ürituse lõppu soovime kohe koos nendega uusi ideid ellu viima asuda”. 

Pärnu noorte üks põhiprobleeme olnud suhtluse puudumine nii otsustajatega kui ka noortel omavahel. Ürituse mõte sündis, kui Hannus lõi Facebookis grupi Pärnumaa Noored, millega liitus ööpäeva jooksul rohkem kui 1000 noort. Noormees hõikas välja mõtte korraldada üritus, kus eakaaslastega koos kohaliku elu üle arutada ning juba vähem kui poole päevaga oli tal üle 200 jaatava vastuse.

“Arvamusfestival jõuab tänavu kahe eelfestivaliga Eestimaa erinevatesse nurkadesse – Pärnusse ja Põlvasse,” nendib Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist. “Meil on hea meel, et noored on ise võtnud korraldamise enda kätte ning leivad, et läbi hea arutelu on võimalik maailma parandada, alustades enda ümber toimuvast.” Suvepealinnas toimuv noorte [eel]arvamusfestival on heaks soojenduseks 14.-15. augustil toimuvale Paide Arvamusfestivaliks.

Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja HUUB (https://parnuhuub.ee/) on noorte- ja innovatsioonikeskus, mis avatakse juuli teises pooles. HUUBi sihtgrupiks on 15-26 aastased ja põhieesmärkideks kogukonna loomine ja uute võimaluste pakkumine Pärnus. Lisaks ideekorjest sündinud aruteludele jääb 2.augusti  [eel]arvamusfestivali õhtut lõpetama avalik kontsert üllatusesinejaga.

Ideekorje link: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScTj8Jky3yg2-AAc47wsSderO6uOvAdLlLbHGIX_9C4HnS75Q/viewform  

Ürituse link Facebookis: https://www.facebook.com/events/254429282448119/ 

Lisainfo:
Eerik Hannus
Pärnu [eel]arvamusfestivali korraldaja
eerik@parnuhuub.ee
telefon 53464542

Arvamusfestival toimub seitsme arutelualaga Paide vallimäel

Pressiteated

Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb programmi seitse aruteluala ning üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides. 

Seitse ala valis meeskond programmi lähtuvalt päevakohastest teemadest ja festivali juhtmõttest, milleks on sel aastal Eesti põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul põhiõigused ja -vabadused. Silmas peeti samuti seni ette valmistatud alade terviklikkust. Arutelude detailid, ajakava ning kultuuriprogrammi kuulutab festival välja juuli alguses.

“Täna teada olevate juhiste järgi võib festivalilt päevas läbi käia tuhat inimest, mistõttu palume juulis kõigil end mõlemale päevale eraldi registreerida. Vaid nii saame tagada korraga turvalisuse ja kindla sissepääsu Paide vallimäele,” selgitas festivali eestvedaja Kaspar Tammist. Piirangute lõdvenedes või karmistudes vaatab festival tingimused üle.

Lisaks tuleb osalejatel järgida kõiki augustis kehtivaid nõudeid, milleks on tänase seisuga distantsi hoidmine teistest, käte pesu jmt. Korraldajad tagavad ka kogu alal vajalike vahendite olemasolu ja pindade puhastuse.

Kuigi viimastel aastatel on festivali külastanud päevas 4000 inimese ringis, kinnitab festivaliala pealik Maiko Kesküla, et õhustik kahanemisest ei kannata: “Tuhandest inimesest jagub seitsmele alale ja festivaliklubisse piisavalt ja mõnusalt, isegi kahemeetrist vahet hoides.”

Arvamusfestival toimub kaheksandat korda ja korraldust toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Riigikantselei, Telia, Digikultuuriaasta, Miltton, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Parlamendi Büroo ning Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

 

Lisainfo:
Kaspar Tammist
Arvamusfestivali eestvedaja
kaspar.tammist@2019.arvamusfestival.ee
58010018

Liisi Rohtung
festivali kommunikatsioonijuht
Liisi.Rohtung@2019.arvamusfestival.ee
59019260

Noorte [eel]arvamusfestival Põlvas ootab aruteluideid!

Arvamusfestival, Ideekorje, Pressiteated,

Tänasest on võimalik esitada aruteluteemasid 4. juulil toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga. Ideekorje on avatud 25. maist – 8. juunini ning mõtteid saab esitada siin. Ideekorjesse võib läbimõeldud idee saata igaüks, kes on valmis selle sobivuse korral ka ellu viima.

Julgustamaks noori argumenteeritult suhtlema ja ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlema, korraldab Arvamusfestival tänavu noortega koostöös kaks soojendusüritust: 4. juulil Põlvas üle-eestiline Noorte [eel]arvamusfestival, koostöös ENL-iga, ja 2. augustil kohalik [eel]festival Pärnus, koostöös Pärnu noorte innovatsioonikeskuse HUUBiga. “Eelfestivalidest on kujunenud iga-aastane traditsioon, millega jõuda Eesti erinevatesse paikadesse ja kõnetada ka neid, kes Arvamusfestivalist veel osa võtnud pole,” räägib eestvedaja Kaspar Tammist.  Osalema oodatakse peale noorte endi muidugi ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust oluliseks pidavaid inimesi ja organisatsioone üle kogu Eesti. 

Põlva keskväljakul toimuva üle-eestilise Noorte [eel]arvamusfestivali eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema neile endile ja ühiskonnale olulistel teemadel, avaldama oma arvamust, küsima olulisi küsimusi ning üheskoos vajalikke muutusi ellu kutsuma. Noorte [eel]arvamusfestivali peakorraldaja Maris Neeno lisab, et Noorte [eel]arvamusfestival on üritus, mille abil on noortel end võimalik kuuldavamaks teha. “Osalemine annab noortele võimaluse olla osa kogukonnast ning tunda, et nende arvamus on oluline. Loodame, et tänavune festival tuletab avalikkusele meelde, et ka noored on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, kelle arvamust arvesse võtta otsuste tegemisel.” 

Festivali toimumispaigaks valitud rohelist eluviisi soosiv Põlva soovib kaasata noori. “Noored on meie järelkasv, nad viivad ühiskonda edasi, ja see, et me kuulame noorte häält ning arvamusi, on ainuvõimalik eduka omavalitsuse arenguks,” räägib Põlva abivallavanem Janika Usin. 

Kinnitame, et ürituse korraldajad hindavad järjepidevalt ürituse korraldamisega kaasnevaid riske ning järgivad Terviseameti koostatud avalike ja suurürituste läbiviimise juhendit. Festivali korraldamisel on tagatud tervisekaitse nõuded.

Loe lähemalt Facebooki ürituse lehelt

Arvamusfestival 2020 räägib inimese põhiõigustest ja -vabadustest

Aruteluprogramm, Arvamusfestival, Blogi, Pressiteated, Uudised, , ,

Kaheksanda arvamusfestivali peateema on Eesti põhiseaduse sajanda sünnipäeva aastal inimeste põhiõigused ja -vabadused. Arvamusfestival toimub 14. ja 15. augustil 2020 Paides ning eelarvamusfestival koostöös justiitsministeeriumiga 15. juunil Tallinnas. Festivalile jõuavad arutelud avaliku ideekorje kaudu, mis algab veebruaris.

Inimese põhiõigused ja -vabadused on festivali juhtmõtteks Eesti põhiseaduse aasta puhul, millega tähistatakse justiitsministeeriumi vedamisel saja aasta möödumist põhiseaduse vastuvõtmisest. Nimelt võttis Asutav Kogu põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. 

“Juba saja eest vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti riigi ja ühiskonna olulisemaid mõtteid arvestada iga inimese ja grupi põhiõiguste ja -vabadustega. Soovime festivali aruteludes neid väärtusi lahti mõtestada ning küsida, kuidas oleme oma vabaduste tagamisega hakkama saanud ja kuidas leida tasakaal mitme erineva õiguse vahel,” ütles festivali eestvedaja Kaspar Tammist.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiõigustele, vabadustele ja kohustustele pühendatud põhiseaduse kõige mahukam, teine peatükk. “See on meie kõigi igapäevaelu raamistik. Põhiseaduse 100. aastapäeval tahamegi pöörata erilist tähelepanu õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist,” ütles Aeg. Ta märkis, et ühtki seadust ei looda tühjale kohale, mis tähendab, et põhiõiguste tagamisel on äärmiselt vastutusrikas taustaroll kõigil neil, kes kujundavad avalikku arutelu ning suunavad sel moel riigi ja ühiskonna arengut.

Arutelud jõuavad arvamusfestivali kavva uuel aastal toimuva ideekorje tulemusel, ent Kaspar Tammist soovitab juba jõululaudades, töökollektiivides ja sõpruskondades arutelumõtteid vahetada, et ideekorjeks hästi valmis olla, sest osalejatel on aruteludele kõrged ootused. Festivalil toimuvad arutelud eesti, inglise ja vene keeles.

Arvamusfestival toob 14. ja 15. augustil 2020 kaheksandat korda Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festival on külastajatele tasuta ning sünnib sadade vabatahtlike ning kümnete organisatsioonide ühisloomes.

Festivali toetavad Paide linn, Justiitsministeerium, Aktiivsete Kodanike Fond, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Eesti Linnade ja Valdade liit ning Telia.

Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbralikku joont #heakliima

Aruteluprogramm, Arvamusfestival, Mõte, Pressiteated, Uudised, , ,

Paides toimuva seitsmenda arvamusfestivali juhtmõte on tulevik, mitmetes aruteludes tuleb juttu meie planeedi väljakutsetest ning noortega peab kliimadialoogi president Kersti Kaljulaid. Festival hoiab läbivalt keskkonnasõbralikku joont, seda nii toitlustuse korraldamisel, ala ülesehitusel kui omatoodete puhul. 

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tulevikust rääkides võimatu mööda vaadata küsimusest, kuidas oma käitumist öko- ja kliimakriisi kontekstis muuta. “Suurüritused toovad kokku palju inimesi, kes kõik tahavad end hästi tunda, süüa ja juua. Seda saab teha palju keskkonnasõbralikumalt, kui oleme seni harjunud. Arvamusfestival püüab festivali ala üles ehitada, toitlustust ja jäätmekäitlust korraldada võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning kutsume ka oma külalisi sellele kaasa aitama,” ütles Lauring.

Festivali toitlustustajad kasutavad üksnes komposteeritavaid toidunõusid ning jooke pakutakse Eesti Pandipakendi pestavatest panditopsidest. Festival soovitab nii külastajatel, aruteludes osalejatel kui vabatahtlikel kaasa võtta oma joogipudeli, mida saab festivali alal veega täita. Prügi kogutakse liigiti ning seejuures on abiks festivali rohesaadikud. Olulise uuendusena kogutakse külastajatelt komposteeritavad toidunõud ning biojäätmed muudest jäätmetest eraldi ning need lähevad Väätsa prügilasse kompostimisele. Komposteeritavate nõude tarnepartneriks on Mixpack.

Jätkusuutlikkust peab festival silmas ka omatoodete puhul. Festivali särgid loob väärtustava taaskasutuse meetodil rõivadisainer Reet Aus. Festivali plakati pildiga kandekotid valmistab tekstiilijäätmetest sotsiaalne ettevõte MTÜ Töötoad, mis pakub tööd erivajadusega inimestele. Puidust kõrvarõngad ja prossid on käsitööna valmistatud ja värvitud, märkmikud taaskasutatud paberist. Festivali sümboolikaga veepudelid on korduvkasutatavad ja BPA-plastiku vabad. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Kliima ja keskkonna teemadel toimuvad arutelud Hea kliima, Meie tuleviku, Energiapöörde, Tulevikuinimese ja lastearutelude aladel. Täpsemalt vt kavast.

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kermo Vahula

Arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku

Arvamusfestival, Ideekorje, Pressiteated, Uudised,

Tänavu augustis seitsmendat korda toimuva Paide arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku, küsides, kuidas eesootavateks muutusteks ise ja ühiskonnana valmis olla. Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale eluhoiakule.

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kümnete organisatsioonide ja inimeste ühisloomes sündinud arutelukava on leitav siit: https://2019.arvamusfestival.ee/kava. Arutelud kas tutvustavad mõnd nähtust, otsivad lahendust mõnele probleemile või analüüsivad olemasolevaid teadmisi. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja.

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Festival on külastajatele tasuta.

Arvamusfestival ootab laste aruteluideid

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised, ,

Arvamusfestivali algatusena on ka sel suvel festivali programmis lastearutelud. Tegemist on laste korraldatud ja läbi viidud aruteludega just neile tähtsatel teemadel. Lastearutelude ideekorje kestab 30. märtsini.

Arvamusfestivali juhtmõte on tänavu tulevik ning seda enam on soov festivali kavva tuua teemasid, mis olulised tänastele alg- ja põhikoolilastele.

“Kaks aastat lastearutelusid on näidanud, et lastel on tahtmist ja julgust isekeskis  olulistel teemadel arutelusid pidada. Samuti on selge, et täiskasvanud ei pruugi teada, mis teemad lastel südamel on – nii kutsumegi just lapsi ise oma ideid välja pakkuma ning suvel ka arutelu läbi viima,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring.

Lastearutelude alale on oodatud kuni 7. klassi õpilaste arutelud. Teemad, millest rääkida, võib välja mõelda oma sõpruskonnas, huviringis, perekonnas või koos klassiga. “Arutelu võib olla vestlus, aga ka midagi muud, näiteks kõne, piknik või hoopis mõni vahva tegevus või mäng. Peamine, et see aitaks mõnda teemat huvitava nurga alt avada,” ütles lastearutelude ala kuraator Marju Kask.

Aruteluidee saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje kuni 30. märtsini. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja kaheksa arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos festivali ülejäänud aruteluprogrammiga juuni alguses.

Lastearutelud on Arvamusfestivali kavas kolmandat aastat. Varasematel festivalidel on lapsed arutlenud nutisõltuvuse, koolikiusu, keskkonnakaitse, aktiivse liikumise ja teineteise aitamise teemal. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Tuleviku teemaline Arvamusfestival ootab aruteluideid

Arvamusfestival, Ideekorje, Pressiteated, Uudised, , , , ,

Seitsmenda Arvamusfestivali juhtmõte on tulevik. Programmi on eriti oodatud arutelud, mis ühel või teisel moel valmistavad ette tulevikuks ning küsivad küsimusi, millele vastuseid veel pole. Arutelud valitakse kavva avaliku ideekorje kaudu, mis kestab 31. jaanuarini.

Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

NB! ideekorje on selleks korraks läbi. Aitäh, laekus üle 200 idee ja ettepaneku!

Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@2019.arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Kuuendal Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest    

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised

Kuues Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Paidesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ning demokraatias osalemise võimalused. Festivalil osalejad leidsid, et hea arutelu eelduseks on teineteise kuulamine ja oma väidete tõestamine. Pilte festivalist näeb SIIT.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine. Festivali arutelusid saab järele kuulata SIIN, kuhu neid järgemööda lisame.

Arvamusfestival soovib festivali hea arutelutavaga luua ühist teadmist hea arutelu reeglite kohta. Festivalil toimunud purgihääletusel arvasid osalejad, et edasiviiva arutelu eeldusteks on teineteise kuulamine ning oma väidete tõestamine. “Leiame, et heast arutelutavast võiks lähtuda kõikide teiste, ka väljaspool festivali toimuvate arutelude juures,” ütles Maiu Lauring.

Festival sündis sadade vabatahtlike ning arutelude korraldajate ühisloomena. Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Arvamusfestival tänab kõiki, kes andsid oma osa! Järgmine Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil 2019 Paides.

Eesti Vabariigi juubeliaasta viib Eesti arutelud Soome arvamusfestivalile

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised

Soome suurima ühiskonnaelu teemasid käsitleva arutelufestivali SuomiAreena kutsel korraldab Arvamusfestival esmakordselt koostöös Eesti saatkonna ja Eesti Vabariik 100 programmiga 17. juulil Poris kaks arutelu. Eesti ja Soome poliitikud, ühiskonnategelased, kirjanikud ja kodanikkonna esindajad vestlevad väikekultuuride tuleviku ning kahe riigi majandusmudelite sarnasuste ja erinevuste üle.

Arutelud Soomes käsitlevad väikerahvaste hakkamasaamist üleilmastumise oludes eri nurga alt. “Esimeses arutelus esitame provokatiivse küsimuse, kas Eesti ja Soome kultuurid ja elulaadid on kaduv nähtus, lootes mõistagi, et vastus on ei. Teises otsime tulevikumudeleid mõlema riigi kestmajäämiseks ja “iseendast suuremaks” saamiseks. Kõige selle taustal püsib mõlemal juhul küsimus, kuidas muutudes iseendaks jääda ja kuidas iseendaks jäädes säilitada elujaatavus ja sallivus,” rääkis arutelude juht, ajakirjanik Rain Kooli (ERR).

Soomekeelsetes vestlustes osaleb esinduslik ja värvikas seltskond, nende seas endised peaministrid Anneli Jäätteenmäki ja Taavi Rõivas, kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt, ühiskonnategelased Rein Lang ja Mikael Jungner ning kodanikuaktivist Maryan Abdulkarim. Arutelusid SuomiAreenal on võimalik ka otseülekandes jälgida (lingid avanevad 17. juulil).

Arvamusfestivali arutelude kava 17. juulil Soomes:
Kell 13-14 “Suomi ja Viro – katoaviako kulttuurejako?” Osalejad Maryan Abdulkarim, Jaak Jõerüüt, Sirpa Kähkönen, Rein Lang. Ülekanne: www.katsomo.fi/#!/jakso/941771
Kell 17.30-18.30 “Olemmeko yhdessä enemmän? Viro ja Suomi globalisoituvassa maailmassa.” Osalejad Taavi Rõivas, Mikael Junger, Anneli Jäätteenmäki. Ülekanne www.katsomo.fi/#!/jakso/942713

Koos Arvamusfestivaliga kuulub SuomiAreena Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikku Democracy Festivals, mille missioon on kaasa aidata tugeva kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arengule. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul jätkuvad Eesti-Soome ühiste teemade arutelud augustikuus Paides, kus juttu tuleb soomlaste ja eestlaste suhtluskultuuri erinevustest, samuti osalevad Soome eksperdid Talsinki tunneli, kultuuripealinna korralduse ja kriitilise meediatarbimise teemalistel aruteludel.

SuomiAreena toimub 16.-20. juulil Poris ning tänavused peateemad on turvalisus, tolerantsus ja vastutustundlikkus. SuomiAreenaga samal ajal toimub muusikafestival Pori Jazz, kus Eesti juubeliaasta puhul astuvad üles muusikud Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse Poris sel nädalal erinevate teemapäevadega.

Arutelude korraldamist Soomes toetab Eesti suursaatkond Helsingis, EV100, EASi turismiarenduskeskus ning Eesti Rahvusringhääling. Kaasa aitavad Tuglase selts, Soome Eesti-ühenduste liit ja Eesti Instituut Soomes.

Noorte [eel]arvamusfestivali keskmes on noorte arvamusvabadus

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised

Haapsalu noorte eestvedamisel tänavu esimest korda toimuva Noorte [eel]arvamusfestivali arutelude teemadering varieerub noorte arvamusliidritest ja arvamusvabadusest ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimise ja e-Euroopa arenguni. Ühtekokku toimub üheksa arutelu kolmel alal.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva Eesti Noorteühenduste Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Thingsi (kuhuviia.ee), Kiusamisvaba Kooli, Changemakers Academy ning Läänemaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Arutelude kavaga saab tutvuda Noorte [eel]arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/noorte-eelarvamusfestival/.

Festivali eestvedaja Karl-Edward Uibo sõnul on festivalil teemasid väga erinevate huvidega noortele. “Lahkame küsimusi nii Haapsalu, Läänemaa, Eesti kui ka Euroopa tasandil, mistõttu võiks iga noor või noortemeelne leida endale sobiva arutelu või töötoa,” rääkis Uibo. Tema sõnul avardab Noorte [eel]arvamusfestival kindlasti osalejate silmaringi ning annab võimaluse küsida olulisi küsimusi noortele turvalises keskkonnas.

Erilise tähelepanu all on esimesel noorte arvamusfestivalil noorte arvamusvabadus. Küsitakse, kuidas soodustab praegune arvamusruum aktiivse kodaniku arengut ning mis juhtub, kui hakkajate noorte arvamissoovi summutada. Samuti räägitakse sellest, mille järgi ära tunda kiusamist ning millised on esimesed võimalused kiusamise ohjeldamiseks. Lisaks on programmi valitud kaks kohalikule kogukonnale olulist teemat – mitmekultuuriline Haapsalu ning Läänemaa võimalus Eesti uue energiakeskusena.

Paide Arvamusfestivali eeskujul sündinud esimene Noorte [eel]arvamusfestival toimub pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12 Haapsalu promenaadi pargis. Festivali toetavad Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Läänemaa Tarbijate Ühistu, Lääne Elu ja Euroopa Komisjoni esindus.

Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised

Kuuenda Arvamusfestivali programmi koostamine on sajakonna arutelu korraldaja ühisloomena jõudnud lõpusirgele. Eriline tähelepanu on sel suvel Eesti suhtluskultuuril, samuti räägitakse 100-aastaste Balti riikide tulevikust ning süvenetakse demokraatia olemusse. Ühtekokku toimub 160 arutelu kahekümne kolmel alal.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://2019.arvamusfestival.ee/kava/.

Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.

Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.

Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.

Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.

Lõunõhummogu-Eestin om 9. piimäkuun ilm hukan!

Arvamusfestival, Pressiteated, Uudised

Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas! Kagu-Eesti III [eel]arvamusfestival “Ilm om hukan!“ tõotab 9. juunil oma põnevate aruteludega taas ümbruskonna kuumaks kütta. Kõik varakevadisest ideekorjest väljasõelutud arutelupaneelid kannavad Kagu-Eestis õhusolevaid eelarvamusi ja päevakajalisi küsimusi.

Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum.

Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja Yano ja Jan Rahman, sõnalahingu „Kas see on haldusjaotus järgmisteks aastakümneteks?“ algatavad Aivar Viidik, Ülle Harju ja Kersten Kattai.

Provokatsioonilised küsimused visatakse õhku metsa-paneelis „Kas puud peavad kasvama?“ ning noortepaneelis „Mis hoiab mind kinni, et ma maalt ei läheks!?“ Vastuseid otsivad Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho ja Urmas Vaino ning Anti Allas, Gerda Vares, Heiki Viisimaa ja Marit Oimet. Rahulikumas ja rõõmsamas rütmis (aga mine sa tea!) võiks kulgeda pärandiaasta paneel “Tulõvigul om aolugu“, kus löövad kaasa Aigar Piho, Annela Laaneots, Annika Vaalma, Evelin Leima, Helena Kudre, Laura Tillo, Lauri Õunapuu, Rainer Kuuba ja Sirli Pohlak.

Et olla valmis haarama õhust just juuni algul ühiskonnas kirgi kütvaid teemasid, on tänavu Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil ka nn kuum ala #kuidasmekestame. Kaasa mõtlema ja ütlema on oodatud kõik, kellele Eestimaa kagunurga elu ja tegemised korda lähevad.

Tänavugi tasub festivalile tulla kogu perega – et laste sõna oleks kuulda, toimub ka nende arutelupaneel. Maanteeuuseumi lasteala on loodud pere pisimatele põhiprogrammiga paralleelseks ja eakohaseks ajaviiteks. Saab meisterdada ja mängida, liiklustarkust omandada või mänguväljakul toimetada. Avatud on laste mahekohvik, kus maksevahenditeks on naeratus ja aitäh! Kogu päeva jooksul on Postiteel muudki toredat askeldamist – hommikust saadik peetakse paari kilomeetri kaugusel Ihamarus Kõivualutse laata.

Kagu-Eesti III eelarvamusfestivali toimumist aitavad mitmekümnel vabatahtlikul ellu viia ja toetavad Eesti Maanteemuuseum ja Maanteeamet, MTÜ Postitee, Europe Directi Võrumaa teabekeskus, Kultuurkapital, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus,  MTÜ Võru Folkloorifestival ja Kanepi vald.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali PROGRAMM.

Vaata ka Facebooki.

Arvamusfestivali esimesel päeval osales ligi 5600 inimest

Pressiteated

Täna Paides alanud Arvamusfestivali esimest päeva külastas ligi 5600 inimest, kes võtsid aktiivselt osa ligi sajast arutelust. Kõige populaarsemateks aruteludeks kujunesid ühiskondlikud teemad: milline on tuleviku kogukond, miks eestlased kardavad feminismi, meie konservatiivne tulevik ja õmblusteta ühiskond, samuti tervise teemad ning lastearutelud.

Festivali eestvedaja Ott Karulini hinnangul möödus festivali esimene päev ootuspäraselt mõnusalt. „Arvan, et oleme viie aastaga suutnud üheskoos luua midagi nii tugevat ja vajalikku, et ei pea inimesi tikutulega festivalile otsima ega põrutavaid diskusiooniteemasid jõuga tekitama – pigem vastupidi, teemasid on rohkem, kui kahe päeva jooksul ära jõuab arutada,“ kinnitas Karulin. „Festivali korraldavad mitte ainult mitmed sajad vabatahtlikud, vaid ka kõik need suurepärased organisatsioonid ja inimesed, kes augustis tee Paidesse leiavad.“

Teemadering, mille üle festivalil kaasa mõelda ja rääkida saab, on tõepoolest lai. Nii leidis täna teemadena käsitlemist näiteks teadlik vihasuunamine, kuidas kriisiolukorras ellu jääda, milline on Euroopa tulevik või kas kool võib olla õnnelikkuse kohaks. Muuhulgas tõstatati küsimus ka demokraatiafestivalide rollist eeskätt just Põhjamaades. Igas riigis on festivalide algatamise põhjused sarnased – tõstatada olulisi teemasid ja luua platvorm selleks, et kõik, ka need, kes seda tavapäraselt ei tee, saaksid oma arvamusi avaldada või vajadusel hoopis tuge arvamuse kujundamisel.

Festival soosib klassikaliste arutelude kõrval kasutada ka vähemtraditsioonilisi formaate, mis kohale tulnud inimesi võimalikult palju aruteludesse kaasaks. Näiteks sai täna maailmakohviku formaadis arutleda, miks kardame noortele anda vähe võimalusi oma õpingutes kaasa rääkida, kui täisealiseks saades oodatakse neilt vastutusvõimet.

Mis arutelude tulemusel sünnib? Sellele vastab festivali korraldusmeeskond kui ühest suust, et see on üks peamisi küsimusi, mida neilt küsitakse. „Loomulikult on käega katsutavad tulemused toredad, sest neid on kerge märgata, ent lõviosa festivali mõjust on siiski kaudsem. Lisaks sellele, et festivalil osalejad saavad enesekindlust tulevasteks aruteluks mõnel tulisel teemal, pakub festival inimestele võimalust nii poliitikutelt, arvamusliidritelt, ekspertidelt jt otse küsida, miks nad mõne teema kohta just mingit teatud seisukohta omavad,“ ütles Ott Karulin.

Festivali kommunikatsioonijuht Katerina Danilova lisas, et ühtlasi toob nii mõnigi arutelu kaasa käitumuslike harjumuste muutumist. „Palju sõlmitakse uusi kontakte. Viimase toetamiseks lansseerisime tänavu sarnaselt Skandinaavia sõpradele suhtlusrakenduse Mingla, mille abil sarnaste huvidega inimesed teineteist üles leiaks ja arutleda saaks.“

Kokku liitus Minglaga esimese festivalipäeva lõpuks orienteeruvalt 500 inimest. Madis Ligema oli üks, kes Minglat katsetas ja kes sõnas, et tänu sellele rakendusele on ta festivalis saanud tavapärasest veelgi enamat. „Festivalimiljöös on äpp omal kohal – nii on juhuslike külastajatega lihtne arutleda, millised on parimad mõtted ja ideed, mis päevast on kõrvu jäänud. Mingla viib Arvamusfestivali digitaalmaailma,” ütles ta.

Laupäeval arutelud jätkuvad ning päeva lõpetavad mitmed oodatud diskussioonid. Näiteks traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste arutelu, diskussioon „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?“, kus arutleb teiste seas ka Soome 11. president Tarja Halonen ning ühtlasi filosofeeritakse provokatiivsel teemal „Miks kirikus ei tantsita?“.

Kavaga saab tutvuda siin: https://www.arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, rahvaalgatus.ee, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.