noored

Noorte [eel]arvamusfestival Põlvas ootab aruteluideid!

Arvamusfestival, Ideekorje, Pressiteated,

Tänasest on võimalik esitada aruteluteemasid 4. juulil toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga. Ideekorje on avatud 25. maist – 8. juunini ning mõtteid saab esitada siin. Ideekorjesse võib läbimõeldud idee saata igaüks, kes on valmis selle sobivuse korral ka ellu viima.

Julgustamaks noori argumenteeritult suhtlema ja ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlema, korraldab Arvamusfestival tänavu noortega koostöös kaks soojendusüritust: 4. juulil Põlvas üle-eestiline Noorte [eel]arvamusfestival, koostöös ENL-iga, ja 2. augustil kohalik [eel]festival Pärnus, koostöös Pärnu noorte innovatsioonikeskuse HUUBiga. “Eelfestivalidest on kujunenud iga-aastane traditsioon, millega jõuda Eesti erinevatesse paikadesse ja kõnetada ka neid, kes Arvamusfestivalist veel osa võtnud pole,” räägib eestvedaja Kaspar Tammist.  Osalema oodatakse peale noorte endi muidugi ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust oluliseks pidavaid inimesi ja organisatsioone üle kogu Eesti. 

Põlva keskväljakul toimuva üle-eestilise Noorte [eel]arvamusfestivali eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema neile endile ja ühiskonnale olulistel teemadel, avaldama oma arvamust, küsima olulisi küsimusi ning üheskoos vajalikke muutusi ellu kutsuma. Noorte [eel]arvamusfestivali peakorraldaja Maris Neeno lisab, et Noorte [eel]arvamusfestival on üritus, mille abil on noortel end võimalik kuuldavamaks teha. “Osalemine annab noortele võimaluse olla osa kogukonnast ning tunda, et nende arvamus on oluline. Loodame, et tänavune festival tuletab avalikkusele meelde, et ka noored on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, kelle arvamust arvesse võtta otsuste tegemisel.” 

Festivali toimumispaigaks valitud rohelist eluviisi soosiv Põlva soovib kaasata noori. “Noored on meie järelkasv, nad viivad ühiskonda edasi, ja see, et me kuulame noorte häält ning arvamusi, on ainuvõimalik eduka omavalitsuse arenguks,” räägib Põlva abivallavanem Janika Usin. 

Kinnitame, et ürituse korraldajad hindavad järjepidevalt ürituse korraldamisega kaasnevaid riske ning järgivad Terviseameti koostatud avalike ja suurürituste läbiviimise juhendit. Festivali korraldamisel on tagatud tervisekaitse nõuded.

Loe lähemalt Facebooki ürituse lehelt

Laste depressiooni aruteluks andis põhjust elu ise

Arvamusfestival, Ideekorje, Mõte, , , ,

Oma kogemuslugu arutelu “Laste ja noorte depressioon” korraldamisest jagavad idee autor Mari Väärtnõu ja arutelujuht Kätlin Merisalu. Postituse lõpus jagavad mõlemad oma kolm soovitust neile, kes alles kaaluvad arutelu korraldamist Arvamusfestivalil. 

Mis arutelu ja miks korraldasite?

Mari: Teemaks oli laste ja noorukite depressioon. Põhjuse arutelu korraldamiseks andis elu ise, kuna oma töö iseloomu tõttu puutun igapäevaselt kokku lastega, täpsemalt lasteaialastega, kelle käitumine reedab emotsionaalseid pingeid nii peresiseselt kui rühmakollektiivis. Nii kurb kui see ka pole, on spetsialistid märganud laste vaimse tervise häirete olulist tõusu. Me võime oletada, mis on nende põhjustajaks, kuid tihti ei tule toime kõige elementaarsema – märkamisega.

Kätlin: Mina sattusin arutelu juhtima täiesti juhuslikult, kui soovitasin Marile hoopis noori, kes vestluses võiks osaleda. Pikalt mõtlemisaega ei võtnud, kuna teema on mulle väga südamelähedane. Miks? Uuringute järgi esineb umbes 15-20% lastest vanuses 1-15 eluaastat mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme ja see on teema, millest on vaja rääkida.

Arutelu väärtus teie enda jaoks ja laiemalt?

Mari: Täiskasvanu kipub lapse tundeid tihti alavääristama ning tema muresid pisendama. Arutelu võimaldas ausalt ja teadmispõhiselt avada laste ja noorte vaimse tervise häirete teemad. Arutelus osalejate poolt öeldu leidis mitmes meediaväljaandes ära märkimist. Teema leidis kajastamist ka Õpetajale Lehes. Suurimaks väärtuseks vast oligi  tuua tõsine teema avalikkuse ette ilustamata – probleem on olemas, mida nüüd edasi teha?

Kätlin: Paneeldiskussioonis osalejad, kelleks olid lastepsühhiaater Anne Kleinberg, Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Vene ning Helen Voogla Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisest, muutsid raskel teemal rääkimise lihtsaks ning loodud turvaline keskkond julgustas kuulajaid oma mõtteid avaldama ning küsimusi esitama. Ma leian, et see oligi arutelu suurim väärtus nii korraldajate kui ka osalejate jaoks.

Mari kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Teema valikul lähtu sügavast isiklikust huvist, võimalusel ka kogemusest.  Ole teadlik, et ühiskonnas väga ilmsete ja avalike teemade varjus peituvad veelgi olulisemad murekohad.
  2. Leia asjatundlikud osalejad. Lihtsalt tuntud nimi ei pruugi tagada arutelu kvaliteeti. Ära välista aruteluringi kutsuda mõnd skeptikut – ka see annab diskussioonile värvi.
  3. Arvesta oma rahaliste võimalustega. Arutelu korraldamine eeldab teatavaid rahalisi väljaminekuid. Kui soovid oma teemat modereerima tuntud meedianägu, kalkuleeri oma väljaminekuid erilise täpsusega.

Kätlini kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Ei ole olemas õigeid ega valesid teemasid. Teema, mis on Sulle südamelähedane, ongi arutelu korraldamiseks see õige.
  2. Arutelu korraldamisel loo enda ümber meeskond, kes aitab teemat avada ning mitmekesistada. Mitu pead on ikka mitu pead.
  3. Arvamusfestivali päeval ei tasu muretseda selle pärast, kas kuulajaid tuleb või ei. Iga teema jaoks on kuskil keegi.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kärt Vajakas