Blogi

Paide teatri grillpeol tantsides hommikuni #AF2018kaja

Arvamusfestival, Blogi

Arvamusfestivali esimese päeva lõpus oli üheks suurimaks üllatuseks Paide teatri performatiivne grillipidu endise tütarlastegümnaasiumi (ja tulevase riigigümnaasiumi) tagahoovis. Aruteludest veidi eemal asuv aiapäkapikkude, kunstkuuskede ja -lilledega ala oli heaks kohaks, kus mõtetel puhata lasta ning vastalustanud Paide teatri tegijatega tutvuda, kirjutab Mari-Liis Vanem.

Peol esinesid väikeste etüüdidega Paide teatri näitlejad Ursel Tilk, Johannes Sepping, Joosep Uus ja Kirill Havanski ning novembris etenduval avaetendusel mängiv Rakvere teatri näitlejanna Grete Jürgenson. Etüüdide läbivaks teemaks oli nn grillipeo kümme käsku. Külalisi tervitasid ja kostitasid Paide teatri lavastaja Jan Teevet ning projektijuht Harri Ausmaa.

Lavastaja Jan Teeveti sõnul oli Paide teatri grillipeo idee ühene: tuua inimesed tule ümber kokku ning anda kõigile, kes tol õhtul lõkete ümber koondusid, võimalus üksteist vabas õhkkonnas tundma õppida. „Et oleme teater, töötasime peo jooksul ja enne seda ennekõike reaalsuse luubi alla toomise ja nihestamisega: mis ikkagi on grillipidu ja miks me kokku tuleme, kuidas panna meid seda ühist ruumi tõeliselt märkama ja kuidas luua kõigi nende kogetud grillipidude jadasse üks, mis tõepoolest erilisena meelde jääks. Vedasime mullasele ehitustandrile kunstmuru ja -lilled, plastikkuused ja -toolid ning aiapäkapikud ja asetasime grillipeo trafaretse ja paljude suvedega läbi proovitud vormi piibellikku kümne käsu konteksti. Kahetunniseks planeeritud kokkutulemine venis hommikusse. Plastikust jõulukuused ja augustiöö langevad tähed said Paides kokku ning nende vahel ka inimesed. Oleme tänulikud,“ rääkis ta.

Grillipeo kulg oli ilmselt suureks üllatuseks nii tegijatele kui osalejatele, lõppedes alles varastel hommikutundidel koos isetekkelise tantsupeoga, kus telefonist mängis muusikat ka Paide linna tuntud muusik Madis Aesma. Võib loota, et Paide teatri sünnipäevapeost saab Arvamusfestivalil traditsioon, kus igal aastal pärast tuliseid arutelusid mõnusalt koos teatritegijatega aega veeta.

Hoia Paide teatri tegemistel silma peal Facebookis ning tule kindlasti vaatama ka Eesti uusima teatri lavastusi Paide muusika- ja teatrimajja. Järgmist aktsiooni on oodata juba 1. septembril, kui üheks päevaks avatakse Paide teatri auto käsipesula. Hea ilma korral viskavad poisid ka särgid seljast!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Tiiu Saarist

Ühel nõul, peapiiskopist ateistini… #AF2018kaja

Arvamusfestival, Blogi

Teeme algust Arvamusfestival 2018 arutelude järelkajaga. Festivali ajal oli arutelusid jälgimas kümmekond festivali vabatahtlikku kirjutajat, kes kuuldud ning ka oma mõtteid siin teiega jagavad. Otsa teeb lahti Juhani Jaeger, kes pani kirja, mis talle kõrvu jäi Eesti usu ala arutelult “Taara tammikust Maarjamaale ehk kas kõrberahva usk sobib metsarahvale?”

Alustasin enda Arvamusfestival 2018 programmi Eesti usu alal intrigeeriva paneeliga “kõrberahva usu” sobilikkusest “metsarahvale”. Paneeli korraldaja Eesti Kirikute Nõukogu kokku kutsutud kümneliikmeline seltskond hõlmas maausuliste, õigeusklike, luterlaste, islami kogukonna, reaal-, sotsiaal- ja humanitaarteadlaste ning skeptikute-ateistide esindajaid.

Kirju seltskonna avasõnavõtte looritas väike pinge. Nii mõnigi iseenesest tabav iroonianoot pääsenuks rohkem mõjule pool tunnikest hiljem, kui vestluspartnerite vaheline tunnetus oli paranenud, näiteks kristlaste pihta suunatud “ma ei lähe hiide valgete kummikutega” (et pühalikkust rõhutada – J. J.). Üldiselt iseloomustas paneliste vastastikune austus. Kui anonüümsed netihuligaanid – sõltumata taustast – ei säästa usuküsimuses sütt ega sülge, siis päris inimesed päris vestlusringis suhtuvad üksteisesse nagu inimene inimesesse ikka.

Kellest sõltub kohanemine?

Malemäng, mille põhieesmärk on tutvustada enda arvamust ja ennetada vastaspoole argumente, oli keskustelu osaks selgi korral. Pikemalt neil keerutustel siinkohal ei peatu. See kõik kuulub mängu juurde ja ka argumendid on huvilisele teada või kättesaadavad.

Eesti moslemi kogukonna esindaja Kristi Ockba sedastas religiooni kohanemisvõime ühiskonnas läbi üksikisiku kohanemisvõime: “Iga inimene, kes usub, peab otsustama, kas ja kuidas ta kohaneb keskkonnaga, kus ta on. Religiooni kohanemisvõime seisneb inimeste kohanemisvõimes.” Nõustun sellise käsitlusega kahel käel ja mõtlen samas arvamusliidrite, antud kontekstis usujuhtide mõjule ja vastutusele. Kuivõrd veenavad nad oma “karja” järgima vastavale ühiskonnale omaseid hoiakuid? Kogukonnasisest oma usu ja kombestiku järgimist see ju ei sega. Kahjuks leiab nii erinevate religioonide ajaloost kui ka tänase Euroopa moslemikogukondadest näiteid usujuhtide jäikusest seal, kui inimesed ise oleks valmis kohanema.

“Me kõik oleme hariduse usku”

Kui tundsin paneeli käigus millestki puudust, siis vahest ehk eestlaste usklikkuse vaagimisest igapäevaste valikute näitel. Võimalust diskussiooni elavdamiseks eluhoiakute põhiselt andnuks Avo Üpruse tõdemus: “Kes ei hakka probleeme lahendama, on osa probleemist. Kas teda juhib teadus või usk, ei oma mingit tähtsust.”

Paneeli viimases kolmandikus tõusis jutuks inimeste religioosne haritus. Teema avas Maavalla koja juhatuse liige Andres Heinapuu: “Me ei saa üksteisest lugu pidada, kui me üksteise lugu ei tea. Vaja on suuremat usulist sallivust ja uudishimu.“ Kuna teemapüstitus köitis silmnähtavalt kogu arutelugruppi, võtsin nõuks haarata mikrofoni ja küsida otse, kas kõik panelistid leiavad, et inimeste religioosne haritus vajab parandamist, või vaidleb keegi ka vastu? Vastuväiteid ei leidunud, seevastu kõlas lavalt deklaratsioon: “Me kõik oleme hariduse usku.”

———

Arvamusfestival 2018, R 10.08 kl 12.00-13.30

“Taara tammikust Maarjamaale ehk kas kõrberahva usk sobib metsarahvale?”

Osalesid Madis Iganõmm, Andres Heinapuu, Tauri Tölpt, Marju Kõivupuu, Kuldar Taveter, Urmas Viilma, Martin Vällik, Avo Üprus, Kristi Ockba, Lea Altnurme.

Arutelu juhtis Jaanus Kangur.

Arutelu peatselt järelkuulatav Soundcloudis Arvamusfestivali kanalis!

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlik Joonas Kaljulaid

Lapsed ja Arvamusfestival

Blogi, Uudised

Paide Vallimäel on kaheks päevaks sisse seatud lasteala, kus jagub loovat ja õpetlikku tegevust festivali noorematele külalistele ning seda täiesti tasuta!

Lasteala paikneb Vallimäel, kus on lastel läbi kahe päeva võimalik osa võtta erinevatest loovatest ja harivatest tegevustest ning töötubadest.

Saab mängida hiiglaslikku trips-traps-trulli, joonistada puidule, kilele ja kividele, võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Külla tulevad Hull Teadlane, õhupallimeistrist kloun ja külalised, kes maalivad näole, punuvad patse ja viivad läbi põnevaid töötubasid. Muinasjutte loevad ministrid Mailis Reps ja Urmas Reinsalu, riigikogu liige Kalle Palling ja telemees Urmas Vaino. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega õpetajad Ülli Müller ja Moonika Vene.

Lisaks on Vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri ning laps saab kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Esmakordselt on sel aastal lastelal kohal ka Mamas’ Heaveni imearmas beebitelk, kus on kõik vajalik kõige pisemate arvajate jaoks. Beebitelk pakub varju tuule, vihma ja päikese eest. Seal saab rahulikult last toita ning mähkmeid vahetada. Titadel on beebitelgis mõnus puhata ja mängida! Festivalil ringi liikumiseks saab laenutada käru ja kõhukoti.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Lastearutelude kava 11. augustil

11.00–12.00 Nutikas koolilaps ehk kas ja kuidas mõjutab nutimaailm laste õppimisvõimet

“Arvan, et see on väga oluline teema, mida peab kindlasti arutama. Praeguses ühiskonnas on nutimaailm üle võtmas meie päris maailma ning minu arvates on väga hea, et lapsed ja noored sellest ka ise natukene aru saavad ja sellest arutavad.
Lisette, 7. klass

12.30–13.30 Learning Through Activity

14.00–15.00 Laik kui narkootikum

“Minu meelest on teema “Laik kui narkootikum” vägagi aktuaalne praeguses ühiskonnas. Massiivsel hulgal noori veedab väga suure osa oma ajast virtuaalmaailmas, kas siis tegeledes millegi kasuliku või ka mitte kasulikuga. Nutiseadmed võivad olla väga kasulikud vahendid aidates meil kergemini teha igapäevaseid tegevusi kuid samas võivad nad röövida väga palju meie ajast. Nutisõltuvus on probleemiks aga sõltuvuseks võivad saada väga paljud tegevused kui neid liigselt teha. Minu arvamusel ei ole väide “noorus on hukas” tõene, kuid kindlasti väga paljud asjad muutuvad (kaasa arvatud töökohad ja inimeste väärtused).”
Lene, 7. klass

15.30–16.30 Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

“Ma arvan, et koolikiusamine on kindlasti tähtis teema mille üle arutada. Kindlasti on koolil selles oma roll ja kui õpetajad tahavad, saavad nad kiusamise vähenemisele kõvasti kaasa aidata. Lõplikult lõpetab kiusamise ikkagi kiusaja ise. Tema peab ise lõpuks arusaama, et käitus valesti.”
Sten-Erik, 7. klass

17.00–18.00 Julgus aidata

“Minu arvates on minu sõpradel ja minul piisavalt julgust, et kutsuda sellistes olukordades täiskasvanuid appi või helistada vajadusel hädaabinumbrile. Võib-olla on keerulised kiusamise olukorrad, kus on kiusajateks vanemad lapsed, siis jääb enamasti ilmselt julgusest puudu, aga märkame ikka.”

Liis-Margaret, 4. klass

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestival 2017

Ennetus ja teadlikkus turvatunde teenistuses #turvalisusjatervis

Arvamusfestival, Blogi, Majandus, Mõte, Poliitika, Rahvastik, Uudised

Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal on ERGO eestvedamisel kesksel kohal ennetus ja teadlikkus. Tervis ja turvalisus on mõisted, millele me ei mõtle, kui nendega on kõik korras. Õnnetus ei hüüa tulles. Dementsus ei ulata sulle infovoldikut, depressioon ei registreeri end ise arsti vastuvõtule ning tulekahju ei veendu päästjate valmisolekus kolme minutiga sündmuspaigale jõuda. Kui õnnetus on käes, on enamasti hilja midagi midagi muuta. Tegutsema tuleks hakata kohe ning esimeseks sammuks on teadlikkuse kasv ja sellel põhinev ennetustegevus, mõtisklevad festivali vabatahtlikud Juhani Jaeger ja Anneli Rääbis.

Mitmel minu lähikondsel esineb vaimse tervise probleeme?
Turvalisuse ja tervise alal toimub kahel päeval seitse arutelu, millest lausa kolm keskenduvad vaimsele tervisele. Fookuses on dementsus, ärevushäire ning depressioon. Neid teemasid on lihtne ignoreerida. Arvamus, et keegi lähiringkonnast, töökaaslastest ega tuttavatest ei puutu kunagi nende haigustega kokku, on statistikat vaadates tõenäoliselt ekslik. Mõelgem kas või laste ja noorukite vaimsetele häiretele, mille all on kannatanud iga viies laps – ca 2 last ühe jalgpallimeeskonna kohta…

Haigused ei puuduta peaaegu kunagi ainult haiget ennast, vaid ka pereliikmeid, sõpru, töökaaslasi ning sotsiaalsüsteemi kulude kaudu meid kõiki. Aruteludes vaadeldakse erinevad haiguste avaldumise viise ja põhjuseid, esmaseid samme probleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Haiguste õigeaegne avastamine ning kohane ravi aitavad vältida probleemide süvenemist. Valehäbil ja probleemide salgamisel ei tohi olla meie mõtlemises kohta.

WHO 2012. a andmetest selgub, et Eestis kannatab dementsuse all enam kui 13 000 inimest. Haigestumine suureneb seoses rahvastiku vananemisega. Teadaolevalt ei ole leitud ühtki vahendit haiguse progresseerumise peatamiseks. Mida tähendab dementse inimese eest hoolitsemine, millised on praegu kättesaadavad teenused, mida toob tulevik? (L ,11.08 kl 14.00-15.30)

Igal viiendal lapsel vanuses 1-15 eluaastat esinenud mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme. Miks diagnoositakse depressioon juba lasteaialastel, kui kogu maailm peaks olema täis mängu ja naeru? Miks mõeldakse enesetapust juba põhikoolis, kui terve elu peaks olema veel ees ning kõik uksed valla? (L, 11.08 kl 12.00-13.30)

Ennetusest räägitakse tavaliselt „mida mitte teha“ ja „kuidas vältida“ võtmes. Seevastu ärevushäire teemaline arutelu on provokatiivne ning küsib hoopis küsimusi: Mida teha, et tavapärasest muretsemisest ja ärevusest saaks ärevushäire? Kuidas toimida, et ärevushäired püsiks, süveneks ning ei lähekski üle? Kuidas saada mitu ärevushäiret korraga? (R, 10.08 kl 18.00-19.30)

Kes vastutab?

Teine teemade ring turvalisuse ja tervise alal võib üldistada kui küsimust vastutuse jagunemist. Teatav osa vastutusest jääb alati inimese enda kanda, kuid osa sellest jaotub ka kogukonna liikmete ja laiemalt kogu ühiskonna vahel. Esineb olukordi, kus tuleb märgata teisi enda ümber ja lasta ka ennast märgata. On asju, mida inimene saab teha iseenda, kogukonna või ühiskonna heaks.

Üks lähemaid ja käegakatsutavamaid näiteid sellest on vabatahtlikud päästekomandod. Sootuks laiaplaanilise vaate annab aga geenidoonorluse temaatika. Eesti Geenivaramusse koguneb üha enam informatsiooni. Ühest küljest avab selle analüüsimine uusi perspektiive rahvastiku tervise hindamisel. Teadus- ja arendustegevus juba iseenesest on osa ühiskondlikust vastutusest. Teisalt saab geenidoonorlust käsitleda ka üksikisiku vastutuse aspektist ühiskonna ees: sul on võimalus anda endast midagi, millest teadusuuringute tulemusel saab kasu kogu ühiskond.

Kuidas saada inimene õigel ajal arsti juurde? Kes vastutab? Inimene ise? Või ka tööandja, perekond, kogukond, ühiskond? Kui aga arstijärjekorrad on pikad? Kui arstiabi pole piisavalt kättesaadav? Mis roll võiks olla vabatahtlikul ravikindlustusel? (R, 10.08 kl 14.00-15.30)

Geenidoonorlus kui valdkond on huvitav kombinatsioon kasulikkusest teadusele, meditsiinile ning ka üksikisikutele, kes on oma geeniandmed Eesti Geenivaramule andnud. Mida nende andmetega aga tehakse ning milline on nende roll haiguste ennetamisel ja paremal ravil? (R, 10.08 kl 16.00-17.30)

Kogukondliku vastutuse ning suure ohuteguri üheks puutepunktiks on tuleohutus ning vabatahtlikud päästjad. Kes vastutab meie turvalisuse eest, kui päästeteenuse osutamine jääb üha enam vabaühenduste kanda? Kelle ülesandeks jääb sellise tendentsi korral vabatahtlike päästjate motivatsiooni, valmisoleku ja ressursside tagamine? Kas otsa tuleb vaadata riigile, kohalikule omavalitsusele, ettevõtjatele, eraisikutele? (R, 10.08 kl 12.00-13.30)

Turvalisuse ja tervise ala tegevused Arvamusfestivalil võtab kokku ERGO Kindlustuse programm riskikäitumise teemal. Arvamusfestivali külastajatel avaneb võimalus kogeda enda riskikäitumise mõju ning osaleda tegevustes, mis õpetavad toimetulekut ohuolukorras. Nii on võimalik liiklusesse minemata proovida autojuhtimise ajal sõnumit saata. Näis, kas pärast simulaatorit soovib keegi seda ka päriselus veel teha! Samuti saad teada, kui kiiresti priitahtlikud või kutselised päästjad sinu juurde jõuavad, kui kodus koer küünlaga pahandust teeb või maal saunaõhtu üle käte läheb. Kuidas ise tulekahju kustutada? (L, 11.08 kl 16.00-17.30)

Küsimusi on palju, vastuseid veel vähevõitu. Kohtume Arvamusfestivali turvalisuse ja tervise alal, kus need ja paljud teised küsimused luubi alla võetakse!

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlikud Anneli Rääbis ja Juhani Jaeger
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Kuula ja sa näed! #kuulamine

Arvamusfestival, Blogi, Mõte, Uudised

Arvamusfestival on koht arutlemiseks. Igasuguse arutlemise eelduseks on oskus ja valmisolek kuulata ning tahe mõista. Kummalisel kombel aga näib, et kuulamine on veel keerulisem kui kõnelemine (ja hästi kõnelemine on päris keeruline), kirjutab arutelujuhtide koolitaja Marleen Pedjasaar SpeakSmartist.

Palju räägitakse sellest, kuidas käia oma ajaga efektiivsemalt ümber – meil on äpid, mis võimaldavad tervete raamatute asemel kuulata neist kokkuvõtteid, sporti tehes saab pidada koosolekuid ja koosolekuid pidades saata e-kirju. Kuulamine aga on tegevus, mis nõuab vähemalt hetkeks keskendumist vaid ühele teemale või inimesele, luues selleks aja ja ruumi.

Olles ise olnud iga-aastane Arvamusfestivali külastaja ja minnes ka sel aastal, tean hästi, kui keeruline on olnud just kuulata. Tähelepanu hajub, mõte läheb rändama või kuulamise asemel tekib kiirelt tahtmine vastu vaielda. Et eesoleval festivalil kuulamisega veidi lihtsam oleks, panen kirja mõned mõtted.

Loo endale kuulamiseks sobiv keskkond. On üsna raske kedagi kuulata, kui sa teda ei kuule. Suvisel festivalil on palju sagimist, konkureerivaid arutelusid, võimalust süüa ja juua või niisama pikutada ja seda kõike tasub ka teha, kuid kui oled juba otsustanud mõnda arutelusse süveneda, siis loo endale kuulamiseks sobiv aeg ja ruum. Olen ise olnud korduvalt konverentsidel, kus mõni kaasosaleja tõdeb päeva lõpuks, et muidu tundus tore, aga kahjuks ma ei kuulnud midagi. Tundub kummaline, aga päris paljud on valmis eeskujulikult kuulama ära terve päevase ürituse, mainimata näiteks, et nende nurka heli eriti ei kostugi. Et Arvamusfestivalil selliselt ei läheks, sea end kohe arutelu alguses mugavalt sisse ning ära pelga öelda, kui midagi häirima jääb.

Kuula ideid, mitte inimese riietumisstiili või välimust. Üldiselt meeldivad meile meiega sarnased inimesed. Kui kõneleja on kuulajast väga erinev, peab ta veidi rohkem pingutama, et tema idee kuulajani jõuaks ja vastupidi – ka kuulaja peab rohkem pingutama, et idee temani jõuaks. Võib olla, et inimene, kelle vaadetega me üldiselt ei nõustu, tuleb arutelu käigus välja üsna mõistliku ideega. Inimese ajus moodustub kõneleja stiilist, sõnumist ja isikust üks tervik, kuid miks mitte proovida sel festivalil, kas suudame olla üle automaatsetest reaktsioonidest ning eraldada kõne sisu kõnelejast? Mõne konkreetse idee või ettepanekuga nõustumine ei tähenda terve maailmavaate omaks võtmist ja ehk peitub dialoog just neis hetkedes, kus suudame esmase hinnangu korraks kõrvale jätta.

Küsi, kui sa ei saa aru. Kui midagi jääb sulle ebaselgeks, siis küsi. Teed sellega teene nii endale, esinejale kui arvatavasti veel suurele osale kuulajatest, kellel sama küsimus oli tekkinud. Kui midagi jääb segaseks, aga selgitust ei julge küsida, siis ilmselt raugeb ka jaks kuulata õige pea. See on küll klišee, kuid rumalaid küsimusi pole tõepoolest olemas. Just vastupidi – õigesti püstitatud küsimus võib avada sisu rohkem kui pikad selgitused. Lisaks – kui midagi jääb segaseks, kipub meie aju sellesse kinni jääma ja nii võibki juhtuda, et edasi kuulamise asemel proovime ülejäänud arutelu ajal välja mõelda, mida kõneleja küll silmas pidada võis.

Mõtle läbi, miks sa kuulad. Kas valisid selle arutelu välja, kuna tead teemast palju? Või hoopis sellepärast, et ei tea teemast midagi? Kas loodad saada selgust, kinnitust oma ideedele, uusi teadmisi, leida mõttekaaslasi, küsida hingel olevad küsimused või hoopis midagi muud? Kui tead, miks just selle arutelu juures viibis, on ka kuulata lihtsam.

Tee märkmeid või aruta sõbraga. Lihtsalt kuulates läheb paratamatult palju kaotsi. Märkmete tegemine ei pea tähendama pooleteisetunnist konspekteerimist, kuid mõne suurema mõtte või küsimuse kirja panemine aitab kindlasti arutelust maksimumi võtta. Lisaks aitab see mõista, kus on arutelus loogikavead. Kas keegi väitis midagi ilma põhjenduseta või jäi ehk selgitus pealiskaudseks? Märkmeid vaadates  saad aru, keda uskuda või mille kohta tasuks edasi uurida. Teine hea võimalus märkmete tegemise kõrval on hiljem kuuldu üle sõbraga edasi arutleda. Selliselt saad enda mõtted selgemaks ja kindlasti veel mõne vaatenurga juurde. Lisaks võid avastada, et paljudel teemadel ongi raske väita musta või valget ning sinu mõtte teekond “ahhaa” momendini kellegi teise peas on sageli pikk ja konarlik.

Need viis punkti on midagi, mida proovin ise selleaastasel Arvamusfestivalil silmas pidada. Lisaks neile aga püüan kuulata selliselt, et ei valmistu kohe vastu vaidlema või asu enda sõnavõttu ette valmistama. Püüan meeles pidada, et kuulamine ei pea tähendama nõustumist ning kuulata võib ka siis, kui me ei nõustu. Ja et kõnelejal veidi lihtsam oleks, proovin enda kuulamisest ka märku anda. Kui rokk-kontserdil tähendaks märku andmine kaasa laulmist, hüppamist või näppude viskamist, siis sõnarokifestivalil noogutamist, arutelusiltide kasutamist, vaikust, plaksutamist… Sõltuvalt arutelust ei saa välistada mõistagi ka kaasa laulmise, hüppamise ja näppude viskamise kui kuulamise väljenduse vajadust.

Pilt: Arvamusfestivali hea arutelutava (pilt: AWStuff, aitäh!)

Festivali kultuuriprogramm rikastab Paide kultuurielu #AFmelu

Blogi

Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii linnarahvale kui ka festivali külastajatele. Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.

Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.

Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides, mitme väga erilise hoonega tutvumise järel, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.

Vanas tütarlastegümnaasiumis toimub Arvamusfestivali reedeõhtune pidu, kus teiste seas astuvad üles San Hani ja Rütmika Soundsystem, Triin Niinemets ning Florian Wahl. Samuti lavastub seal Age Linkmanni, Arolon Raudva, Maarja Tõnnissoni ja Raho Aadla tantsulavastus “Olmeulmad” ning noored arhitektid Liina Liis Pihu ja Eve Komp on väljas projektiga “Ruumiringlus”, kus aktiveeritakse ja taaskasutatakse aastate eest kasutuses olnud kooliruume. Hoone kõrvale pargib end Siim Preimani kastiauto tagaruumi rändgalerii “galerii”, kus saab näha videomängude muuseumi LVLup miniatuurset versiooni.

Voronja galerii on väljas EV100 näitustesarjaga “Lätted”, mis toob Rüütli tänaval hävinud puumaja mahajäetud hoovi paidelaste Kaido Kirikmäe ja Leho Rubise valgus- ja heliinstallatsiooni. Noored kunstihuvilised vanuses 10-15 aastat on oodatud EKA avatud akadeemia ruumi- ja nahakunsti õpitubadesse.

Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts korraldab öises Paides taskulambi-rännakuid, et avada linna ajalugu teise külje alt, kui festivalikülastaja seda harjunud nägema on. Paide muusika- ja teatrimajas toimub mitu näitust ning kohalike muusikute kontsertprogrammi saab nautida nii Arvo Pärdi muusikaaias kui Paide Püha Risti kirikus. “Nii et kel on isu autentset Paide skeenet nautida, on selleks ideaalne võimalus,” kommenteeris Lilian Hiob.

Festivali meluprogrammi avab reedel, 10. augustil kell 8 Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse energiapöördealale. Osalema on oodatud kõik festivalile suunduvad rattasõbrad, säästliku transpordi praktiseerijad ning teisedki, keda innustavad füüsilised väljakutsed värskes õhus.

Reedel toovad peobussid kell 18.30 Tallinnast Estonia eest ja Tartust Vanemuise eest huvilised Paidesse ja viivad öösel tagasi.

Kultuuriprogrammiga saab lähemalt tutvuda: https://2019.arvamusfestival.ee/kultuuriprogrammi-kava/

Alusta arutelu AFoorumis! #afoorum

Arvamusfestival, Blogi, Mõte, Uudised

AFoorum on veebiplatvorm, kus Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada aastaringselt, nii enne kui pärast festivali. AFoorum on kasutamiseks avatud ning arutelu võib seal alata juba nüüd! Vaata, mida ütlevad AFoorumi kohta Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring ja arendaja Citizen OSi eestvedaja Margo Loor.

 

Kuidas AFoorumis arutleda?

AFoorumis saab esitada ennast huvitaval teemal poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud kommentaaride ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Foorumisse saab riputada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. See on ka koht, kus mõttevahetuses sündinud idee saata mugavalt hääletusele www.rahvaalgatus.ee keskkonnas.

AFoorum võimaldab:

  • alustada arutelu enne ning jätkata pärast festivali
  • anda korraldajale sisendit, et Arvamusfestivali arutelu oleks võimalikult sisukas ning koondaks eri vaatenurki ja argumente
  • talletada aruteluga seotud materjalid (tekst, heli, video, foto)
  • esitada ja hinnata teemakohaseid argumente
  • jagada ja koguda uusi teadmisi
  • leida mõttekaaslasi, kellega arutelu tulemusi edasi arendada
  • AFoorumi mõte on luua pinnas ühisloomes sündivate lahenduste tekkeks ja edendada arutlevat demokraatiat.

AFoorumi leiad veebilehelt www.arvamusfestival.ee/afoorum või kavas olevate aruelude alt.

Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu Arvamusfestivali kavast, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos.

AFoorumil aitas sündida CitizenOS, kes pakub tiimidele ja kogukondadele e-otsustamise veebiplatvormi ning soovib anda inimestele võimaluse ühiselt otsustada nende elukäiku mõjutavate küsimuste üle.

Millises Baltikumis tahame elada aastal 2038? #baltimaadeala

Arvamusfestival, Blogi, Majandus, Uudised, , , ,

Arvamusfestivalile on üles seatud Baltimaade ala, mis tõstatab kolme Balti riiki puudutavaid olulisemaid teemasid. Ala eestvedajaks on Swedbank, kes teeb sellega kummarduse kolme riigi ümmargustele sünnipäevadele ning kutsub kaasa mõtlema, millises Baltikumis tahaksime elada paarikümne aasta pärast. Laval toimuvaid arutelusid aitavad korraldada nii Kaitseuuringute Keskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kui teised partnerid.

Kahe päeva jooksul toimub alal kokku seitse arutelu, mis käsitlevad kolme riigi arengu seisukohalt olulisi teemasid, nagu tööturg ning tuleviku kompetentsid, polariseerumine ja usaldus ühiskonnas, Balti perede finantsportree ning tuleviku väljavaated kinnisvara- ja ehitusturule. Millisel teemal tahaksid Sina kaasa mõelda? Avame koostöös Swedbankiga lühidalt Baltimaade ala arutelude sisu.

Jaan, Janis või Justas – kes on jõukam?
Milline on Balti perede finantsportree? Kuigi väikesed säästud, elu palgapäevast palgapäevani ning ebakindlus tuleviku ees tunduvad muredena, mis kummitavad vaid meid, seisab nende küsimustega silmitsi pea iga leibkond Baltikumis. Seetõttu asume ala esimeses arutelus kaaluma võimalusi, kuidas muuta säästmis- ja investeerimiskultuuri Eestis, Lätis ja Leedus.

Et noored jääks
Väljaanne Politico käsitles hiljuti Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Selgus, et alates liitumisest Euroopa Liiduga on lahkunud ca viiendik Läti elanikkonnast, kellest enamik on noored. Sarnast trendi võib täheldada ka teistes Balti riikides. Küsime, kas ja millist tuge peaksime noortele pakkuma, et nad tahaksid kodumaale jääda. Kas kolm riiki saaksid mure lahendada ühise lahendusega?

Stereotüübid, mis piiravad karjääri
Vajame pidevalt töökäsi, kuid takerdume nii töötajate kui töökoha valikul eelarvamustesse. Eeldame, et naised võiksid jääda laste ja pere juurde ning vältida tööd kapteni või piloodina, äsja ülikooli lõpetanud ei tohiks töötada juhtival positsioonil ning pensioniealised saavad hakkama vaid lühendatud tööajaga. Kuidas saaksime aga Baltikumi ühiskonda muuta, et vaadata mööda stereotüüpidest ning vältida ka nendest tulenevat palgalõhe?

Keda võime usaldada?
Miks on nii, et tihtipeale usaldame kõrvalistujat trammis enam kui demokraatlikult valitud valitsust? Miks meile tundub, et suurkorporatsioonid valetavad, kuid tundmatud inimesed netiavarustes suudavad lahendada meie probleeme? Arvamusfestivali esimese päeva lõpuks jõuame selgusele, kuidas on usaldus ajas muutunud ning kuidas võib vähene usaldus ühiskonna sidususe seisukohalt ohtlikuks muutuda.

Polariseerumine ja ühtekuuluv Baltikum
Teine päev Baltimaade alal algab Baltimaadele olulise teemaga – ühtekuuluvus – mis aitab riikidel toime tulla sise- ja välispoliitiliste šokkide ja stressoritega. Elame ajal, mil käib pidev hübriidsõda Venemaa ja Lääne vahel ning näeme üha enam ilminguid ühiskondade polariseerumisest. Millised küsimused tekitavad ühiskonnas tugevamaid lahkhelisid ja reageeringuid ning kuidas nendega toime tulla? Mis on polariseerumise ohud ja võimalikud tagajärjed?

Keda vajab tulevane tööturg?
EV200 pidustusteks tõotab Eesti rahvaarv olla 800 000 piirimail. Paremini ei lähe ka naabritel, kes on viimase 18 aasta jooksul kaotanud ligi 18% rahvastikust. Seetõttu seame arutelu keskmesse demograafia ja selle seotuse tööturuga – milline peaks olema meie rahvastikupoliitika, millised põhjused peituvad väljarände taga ning kuidas saame neid mõjutada oma väärtusruumi kaudu. Ning lõpuks, millised siis on inimesed, keda vajame tööturule aastal 2038?

Ehitustrendid aastal 2038
Ehitus on üks peamisi majanduskasvu näitajaid. Räägime potentsiaalsetest ehitustrendidest Baltikumis aastal 2038. On selleks 3D-printimine, energiasäästlikud hooned või midagi täiesti muud? Milliseid ehitusmaterjale on meil veel võimalik kasutada? Mida hakata peale nõukogude ajal ehitatud kortermajadega? Ala viimases arutelus seome võimalikud ehitustrendid Balti riikide majandusega.

Baltimaade alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kaks eesti ja viis inglise keeles:

Reedel, 10. augustil
12.00–13.30 Who is richest – Jaan, Janis or Justas? The financial portrait of the Baltics.
14.00–15.30 “Mina jään!”, “aš lieku!”, “es palieku!” – Baltic countries a disappearing nation?
16.30–18.00 Career – choice or stereotype? Are Baltics looking for new people?
18.00–19.30 Usaldus – kõige väärtuslikum ressurss?

Laupäeval, 11. augustil
12.00–13.30 Divided We Fall, United We Stand: Is Polarisation of Societies Undermining Security of the Baltic States?
14.00–15.30 Demograafia ja tööjõud: Eesti 2038
16.00–17.30 Building trends in the Baltics in 2038

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Mark Slavin

Kuidas ja miks hoida demokraatiat järgmised sada aastat? #demokraatiaala

Arvamusfestival, Blogi, Mõte, Riigijuhtimine, Uudised, , ,

Esmakordselt on sel aastal Arvamusfestivalil üles seatud demokraatia ala. Ala eestvedajaks on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, kelle jaoks on demokraatia teemaliste arutelude korraldamine üks kingitusi Eesti 100. sünnipäevaks. Põhjamaade Ministrite nõukogu Eesti esinduse kõrval korraldavad demokraatia alal arutelusid Avatud Eesti Fond, Eesti NATO Ühing, Eesti Välispoliitika Instituut ja aktiivne kodanik Karl Toomet.  

Arutlesime PMNi Eesti esinduse liikmetega, miks sel aastal otsustati Arvamusfestivalil osaleda demokraatiateemaliste aruteludega. Meie vestlusringis osalesid PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, heaoluühiskonna nõunik Merle Kuusk ja kommunikatsiooninõunik Ruudu Raudsepp.

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Eesti tähistab tänavu 100. sünnipäeva, kuid mitte kogu selle aja pole Eesti olnud vaba ja demokraatlik riik. Sünnipäevad on head teetähised vaatamaks nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. Christer Haglund: “Kuigi Euroopas tundub olukord viimasel ajal päris segane, siis on hea meeles pidada suurepäraseid saavutusi, mis on viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud. NSVLi kuulunud Ida-Euroopa riigid on Euroopa Liitu integreerunud, ebavõrdsus on vähenenud ja üldine heaolu on kasvanud. Kuigi hetkel on Euroopa ees uued väljakutsed nagu natsionalismi tõus ja migratsiooniga seotud teemad, on ühtsus Euroopa Liidus tugev tänu jagatud regulatsioonidele ja nende järgimisele.”

Kui me vaatame ajas tagasi, siis on areng märkimisväärne – ühe parteiga riigikorrast, kus kodanikuorganisatsioonid olid valitsuse kontrolli all ning arvamusvabadust piiras tugev tsensuur, oleme jõudnud demokraatlikku ühiskonda, kus igal inimesel on võimalus oma mõtteid avaldada, luua organisatsioone ning kandideerida valimistel endale meeldiva partei nimekirjas. Ruudu Raudsepp leiab: “Esindusdemokraatia arengule lisaks on oluline aktiivse kodanikuühiskonna areng. Iga kodanik saab panustada riigi arengusse tihedamini kui vaid korra valimistel oma häält andes. Kodanikuühendustes osalemine, oma arvamuse avaldamine ning endale südamelähedaste eesmärkide nimel erinevate ürituste korraldamine on oluline osa demokraatia toimimisest.”

Viimastel aastatel on näha mitmetes Euroopa riikides katseid demokraatia alusväärtusi piirama hakata. Näiteks proovis Poola valitsev partei läbi viia kohtureformi, mille tulemusel oleks riigikohtusse kohtunikke hakatud määrama justiitsministri poolt. Selle peale tuli Poolas esile demokraatliku riigikorra tugevus – Poola kodanikud osalesid protestides, Poola president vetostas vastavad seadused ning Euroopa Liidu komisjon tegi ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks, kui seadused vastu võetakse. Pärast kaks aastat kestnud vaidlusi on valitsev partei hetkel otsustanud osa plaanitud seadustest mitte ellu kutsuda. Sarnaselt on kodanikuvabaduste piiramiste katsetele vastu seisnud Ungari ja Türgi kodanikud. Võitlus demokraatia eest on seega ka täna väga aktuaalne teema.

Igaüks saab panustada demokraatia hoidmisse

Poola, Ungari ja Türgi puhul näeme väga selgelt, kuidas kodanikuühiskond saab aidata kaasa demokraatlike väärtuste säilimisele. Demokraatia ei ole aga üksik väärtus iseeneses, vaid demokraatlik riigikord pakub oma kodanikele võimaluse ühiselt jõuda parimate lahendusteni.

Kodanikuaktiivsus saab säilida ka autoritaarsetes riikides. Näiteks Eesti taasiseseisvumisele eelnenud vastupanuliikumised (fosforiidisõda, Balti kett ja teised olulised aktsioonid) näitavad, kuidas kodanikud koos saavad oma õiguste eest võidelda. Praegu on näha sarnaseid meeleolusid Tartu tselluloositehase aruteludel – inimestel on erinevad seisukohad, kuid neil on võimalik enda meelsust ja arvamust vabalt väljendada ning tänu sellele areneb Eesti pidevalt edasi.

 Eelmisel aastal arutati Põhjamaade Ministrite Nõukogu debatil biomajandusest kui Eesti majandusarengu uuest võtmest. (Foto: Priit Jõesaar)

Christer Haglundi arvates on Eesti kodanikuühiskonna areng olnud märkimisväärne: “Aktiivne kodanik on täna Eestis tavapärane – alates oma arvamuse väljendamisest (sotsiaal)meedias kuni uute organisatsioonide loomiseni. Olemas on organisatsioonid looduskaitsest erivajadustega noorte toetamiseni, rattateede ehitamise kampaaniad ja Arvamusfestival jpm. Need on märgid, et eestlased hoolivad oma ühiskonnast ja selle arengust ning soovivad võtta vastutuse selle parandamise ja kujundamise osas.”

Pidevalt muutuvas maailmas, kus kõigil on üha kiirem, on vahel raske leida aega olla aktiivne kodanik, kuid see on oluline, et saaksime nautida demokraatlikke vabadusi ka tulevikus. Demokraatiafestivalide võrgustiku üks asutajaid Mads Randbøll Wolff: “Me oleme taandatud tarbijateks samal ajal, kui me oleksime pidanud jääma kodanikeks. Demokraatia peaks olema osa meie loomulikust mõttemaailmast.” 

Üks oluline osa demokraatia säilimisest on avatud arutelu, kus inimesed saavad oma mõtteid väljendada. Merle Kuusk märgib: “Demokraatia ala arutelud Arvamusfestivalil koostöös heade partneritega on meie panus arutelukultuuri, kriitilise mõtlemise ja avatud valitsemise arengusse.”

Demokraatia alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kolm eesti ja neli inglise keeles:

Reedel, 10. augustil

12:00-13:30 Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?

14:00-15:30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians?

16:00-17:30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship

18:00-19:30 Kes kaitseb enam maailmas demokraatiat?

Laupäeval, 11. augustil

12:00-13:30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida

14:00-15:30 Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?

16:00-17:30 European Culture Capital 2024 – for Whom and Why?

Jälgi ka demokraatia ala lehte Facebookis. Kohtume 10.-11. augustil Paides!

 

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Fotod: Priit Jõesaar

 

Suhtle vabalt – kiusuvabalt! #suhtluskultuuriala

Arvamusfestival, Blogi, Mõte

Üheks tänavuse Arvamusfestivali aruteluteemaks on kiusamisvaba suhtluskultuur. Kiusuvabast suhtlemisest sai räägitud ka 17. juunil Haapsalus toimunud Noorte [eel]arvamusfestivalil, kus Kiusamisvaba Kool ning Telia meediatiimi esindaja viisid noortega läbi kiusamise taltsutamise töötoa.

Noorte [eel]arvamusfestivalil soojenduseks tehtud viktoriinist selgus, et kiusamisest on mitmekülgseid teadmisi ning kõik noored on sellega ühel või teisel moel on sellega kokku puutunud. Elav arutelu tekkis selle üle, millal siis ikkagi on tegemist kiusamisega? Noored hindasid iseäranis keeruliseks olukordi, kus ühe osapoole arvates on tegemist naljaga, ent see, keda nali puudutas, tunneb end kiusatuna. Tasub meeles pidada, et hea nali on siiski selline, mille korral on kõigil osapooltel võrdselt naljakas. Kui kõhkled, siis mõtle hetkeks, kas Sinu tehtud nali võib kedagi haavata ning kui tekib väiksemgi kahtlus, et võib, jäta nali parem tegemata. Kui siiski märkad, et Sinu nali on teinud kellelegi haiget, siis ära enam sama nalja edasi tee.

Kiusamise taltsutamise võtteid uuriti [eel]arvamusfestivalil lähemalt paari üsnagi igapäevase näiteloo abil. Leiti, et kui juhtutakse kokku puutuma kiusamise või millegagi, mis paistab kiusamisena, on kõige kasutum reageering ignoreerimine ning ükskõiksus. Mõtle hetkeks, mis sõnumi Sa teist alandavale noorele saadad, kui toimuvast lihtsalt kalanäoga mööda vaatad? Kusjuures, kuigi enamik noori leiab, et kiusamine on taunitav ning neil on ka mõtteid, kuidas sekkuda, siis alati seda kahjuks ei tehta. Teine oluline tähelepanek noorte poolt on, et kui sekkuda kiusamisse, tuleb jälgida ka seda, et sa ise kiusajaks ei hakka. Kõige paremad viisid kiusamise taltsutamiseks on niisiis sellised, mis säästavad nii ohvri kui ka kiusaja väärikust. Sõbralik huumor, ootamatu reaktsioon, ohvri väljapäästmine, küsimine: “Mida sa praegu teed?”, täiskasvanu abi kutsumine – need on vaid mõned võimalused sekkumiseks.

Töötoa teises pooles jätkati kiusamise taltsutamist meemide abil. Sotsiaalmeedia spetsialist Jaan Kruusmaa kutsus noori olema sotsiaalmeedias pelgalt vaatleja või laikide abil mõjutaja asemel looja ehk kiusamise taltsutaja. Koos meisterdati äppide ja veebikeskondade abil tabava sõnumiga meeme, mis suunaks noori mõtlema kiusamise peatamise positiivsete võimaluste peale.

Kiusamisvaba Kool koostöös Teliaga esitab noortele ka uue väljakutse: kiusamist taltsutavate meemide konkursi. Augustikuist suhtluskultuurikuud tähistavale võistlusele „Suhtle vabalt, kiusuvabalt!” on oodatud 13-18-aastaste noorte kiusamistemaatikat, iseäranis kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid. Lisainfot leiad aadressil http://kiusamisvaba.ee/sa-kiusamisvaba-kool-kutsub-noori-osalema-meemikonkursil/.

Leia Suhtluskultuuri ala arutelud meie kavast: https://2019.arvamusfestival.ee/kava/ ning jälgi üritust Facebookis: https://goo.gl/E9srZ9.

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Crisely Apri ja Kiusamisvaba Kooli koolitusjuht Kristiina Treial
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Triin Helimets

Eesti pole Soomele väikevend, vaid võrdne partner

Arvamusfestival, Blogi, Kultuur, Majandus, Uudised

Soome suurimal arutelufestivalil SuomiAreena pühendati Eestile juubeliaasta puhul kaks arutelu. Eesti ja Soome poliitikute ja ühiskonnategelaste osalusel toimunud mõttevahetustes jäi kõlama, et kahel naaberriigil oleks suuremast koostööst palju võita ning et Eesti pole Soomele enam ammu väikevend, vaid võrdne partner.

Esimeses arutelus keskenduti Soome ja Eesti kultuuri püsima jäämisele. Kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt ning aktiivsed ühiskonnategelased Rein Lang ja Maryan Abdulkarim lahkasid migratsiooni ajalugu ning põhjuseid. Lisaks arutleti, kas ja millised riske kannab endas sisseränne Eesti ja Soome kultuurile, või on sealt hoopis rohkem võita?

Teine arutelu võttis tähelepanu alla Eesti ja Soome majandussuhted. Sissevaate teemasse tegid Eesti ja Soome endised peaministrid Taavi Rõivas ja Anneli Jäätteenmäki ning Soome endine parlamendiliige ja aktivist Mikael Jungner. Taavi Rõivas tõi välja, et ID-kaardi arendus oli Soomes juba enne Eestit, aga seda ei võetud siiski kasutusse. Tema sõnul on huvitav jälgida, kas nüüd on Soome minemas Eestiga sama teed või ollakse turvalisuse aspektides siiski skeptilisemad.

Eesti osalemine SuomiAreenal ning Pori Jazzil kuuluvad Eesti Vabariik 100. rahvusvahelisse programmi, mis sai alguse eelmisel aastal koos Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumisega ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Arutelud korraldas Arvamusfestival koostöös Eesti suursaatkonnaga Soomes.

Tänavusel Arvamusfestivalil Paides toimub kokku üheksa Soome-teemalist arutelu, millest neli eesti ning viis inglise keeles.

Reedel, 10. augustil

14.00–15.30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians? (Demokraatia ala)

15.00–16.30 Nagu kaks tilka vett – kas tõesti? Räägime Eesti ja Soome suhtluskultuurist (Suhtluskultuuriala)

16.00–17.30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship (Demokraatia ala)

18.00–19.30 Manipulation and information warfare (Välispoliitika ala)

Laupäeval, 11. augustil

12.00–13.30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida? (Demokraatia ala)

12.00–13.30 Rändavad perekonnad paberil ja päris elus (Lapsed ja vanemad)

12.30–13.30 Learning Through Activity  (Lastearutelud)

16.00–17.30 European Culture Capital 2024 – for whom and why? (Demokraatia ala)

17.00–18.30 Talsinki tunnel – lähemal kui eales varem? (Eesti Meedia ala)

Uuri arutelude tutvustusi lähemalt KAVAST.

Noorte [eel]arvamusfestival murrab eelarvamusi ja müüte

Arvamusfestival, Blogi, Uudised

Enne augustikuist Arvamusfestivali toimub sel aastal esmakordselt Noorte [eel]arvamusfestival. 17. juunil on Haapsalusse oodatud kõik noored ning noorte ühiskondlikku aktiivsust hindavad inimesed ja organisatsioonid nii Läänemaalt kui mujalt, et üheskoos murda noorte kohta kehtivaid eelarvamusi ja müüte. Eelfestivalist rääkis meile lähemalt Haapsalu Noortevolikogu esimees ning ürituse eestvedaja Karl-Edward Uibo (fotol vasakult teine).

Kuidas on teie üritus seotud Paides toimuva Arvamusfestivaliga?

Tegemist on Paide Arvamusfestivali eelsündmusega. Haapsalu [eel]festivalil tekkinud mõtted liiguvad edasi Paidesse, kus nende üle arutlemine jätkub. Soovisime Haapsalu Noortevolikoguga teha midagi suuremat, mis kaasaks enam Haapsalus elavaid noori. Läbi ühiste tuttavate saime ühendust Arvamusfestivali eestvedajatega ning alates sellest ajast olemegi [eel]arvamusfestivali planeerinud.

Tahame suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Festivalil võtame üheskoos ette ja hakkame otsast murdma nii noorte kohta kehtivaid kui ka nende endi loodud eelarvamusi ja müüte. Ootame üritusele kõiki huvilisi, kelle jaoks on noorte teemad olulised – nii noori ennast kui ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust väärtustavaid inimesi ja organisatsioone Läänemaalt ning mujalt Eestist.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Festivali programmi jõudsid arutelud ideekorje kaudu, seega räägime teemadel, mis on olulised noorte enda jaoks. Näiteks küsime, keda näevad noored arvamusliidritena – kas korda läheb pigem õpetaja või youtuberi arvamus. Samuti räägime noorte osalemisvõimalustest ühiskonnas ning ka soovist või soovimatusest asjades kaasa lüüa ning sõna sekka öelda.

Juttu tuleb ka laiemalt aktuaalsetest teemadest, nagu e-Euroopa ja digivaldkonna areng, taastuvenergia kui tulevikutrend ning prügi sorteerimise eesmärk. Samuti on noorte jaoks huvipakkuvad teemad mitmekultuuriline Eesti ning ühiskondlike probleemide lahendamise võimalused. Oluliseks pean ka kiusuvaba suhtlemise arutelu, sest see on otseselt seotud kooli, aga ka laiemalt Eesti suhtluskultuuriga. Noorte festivalil on mitmeid kaasava arutelu vorme, et ei peaks lihtsalt istuma ja kuulama, vaid saaks aktiivselt vestluses osaleda.

Kes noorte [eel]arvamusfestivali teevad?

Meil on kohalik Haapsalu tiim, kuhu kuuluvad Läänemaa noortevolikogude aktivistid. Mina vastutan selle eest, et eelfestival sujuks ning kõik, mis vaja enne üritust teha, saaks tehtud. Lisaks on meil meeskonnas Haapsalu Noortevolikogu aseesimees Dan Taidla, kes tegeleb sponsorlusega, samuti Lääne-Nigula Noortevolikogu aseesimees Virdzinja Nargla, kes vastutab toitlustuse eest.

Eelfestivali korraldamisse panutavad ka Paide Arvamusfestivali tegijad. Eestvedaja Maiu Lauring abistab ja suunab meid kogu ürituse korraldamise juures, kommunikatsiooniga aitab meid Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets ning arutelualade kujunduse ja tehniliste küsimustega Maiko Kesküla. Seega sünnib noorte [eel]arvamusfestival tihedas koostöös suure Arvamusfestivaliga, kellega jagame samu väärtusi.

Kas noorte [eel]arvamusfestivalist võib saada traditsioon?

Esimene eesmärk on, et sellesuvine üritus pakuks noorele huvi ning nad tuleks 17. juunil Haapsalusse kohale. Kui unistada, siis loodame, et just Haapsalu võiks ka edaspidi olla noorte arvajate suvine kohtumispaik. Meie suur soov on, et noorte hääl oleks Eestis rohkem kuulda ning meie väike festival on üks samm selles suunas.

Noortefestivali elujõulisus sõltub väga palju noortest endist. Kui meil on soovi kokku tulla ja enda jaoks olulistel teemadel nii isekeskis kui valdkonna asjatundjatega mõtteid vahetada, siis võib sellest sündida tõesti midagi püsivamat. Mulle endale tundub küll, et noored tahavad ja oskavad oma arvamust avaldada. Eks palju sõltub ka, kuidas esimene festival läheb. Seega ootame kõiki sotsiaalselt tundliku meelega noori ja nooremeelseid pühapäeval, 17. juunil Haapsalu rannapromenaadile!

Fotol: Noorte [eel]arvamusfestivali eesvedajate tiim: Virdzinja Nargla, Dan Taidla, Karl Edward Uibo, Anette Marilin Villand

Lastearutelud tulevad taas – esita oma idee!

Arvamusfestival, Blogi, Uudised,

Arvamusfestivali algatusena on tänavu teist korda festivali programmis lastearutelud. Tegemist on laste korraldatud ja läbi viidud aruteludega just neile tähtsatel teemadel. Lastearutelud toimuvad Arvamusfestivalil laupäeval, 11. augustil.

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil. 

Eelmisel aastal varieerusid laste tõstatatud teemad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni. Lapsed pidasid oluliseks festivalil osalejate kaasamist, milleks mõeldi välja küsitlusi, kehalisi katseid ja mõnel juhul lausa teatrietendusi.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil 2018 Paides. Kahel päeval peetakse üle 160 arutelu, mida korraldavad ligi sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest ja saab teoks toetajate abiga.

Viktor pani plakatile öö, selge taeva ja salajase linna

Arvamusfestival, Blogi, Mõte

Tänavuse Arvamusfestivali kujunduse autor Viktor Uskov on Tartu Kõrgema Kunstikooli meediadisaini tudeng. Viktor on pärit Narvast, elanud viimased kuus aastat Tartus ning kolis hiljuti Tallinnasse, leides ühest pealinna disainibüroost erialase töö. Varem on ta tegelenud nii kunsti kui maalimise, ent eelkõige siiski disainiga. Viktoriga vestles Arvamusfestivali vabatahtlik Crisely Apri.

Viktor, kuidas jõudsid Arvamusfestivalini?
Tartu Kõrgema Kunstikooli disainitudengid teevad juba kolmandat aastat Arvamusfestivalile kujundusgraafikat. Ka sel aastal korraldati lõpukursuse tudengitele samasugune konkurss. Konkursil osales terve neljas kursus: umbes 12 inimest, lisaks Erasmuse tudengid. Juhtus nii, et minu kavand võitis ning koostöö saigi alguse.

Räägi natuke oma võidutööst.
Minu võidutöö idee ei sündinud sugugi kohe: enne lõplikku disaini tegin umbes 6-7 kavandit. Üks kavanditest oli näiteks pilt, kus inimesed olid ringis, keskel suur Rubiku kuubik. Mõte seisnes selles, et kuubiku erinevad värvid on justkui inimeste erinevad mõtted ja arvamused ning nad proovivad neid paika saada, lahendusi leida. See juhtmõte meeldis mulle väga ning viis mu omakorda ideeni, et plakat võiks edasi anda seda, et tegemist on festivaliga, kus inimesed saavad kokku, et üheskoos rääkida ning midagi ühiskonna heaks ära teha. Järgmisena sündisid kaks sümbolit: öö ning selge taevas. Kui võidutööd vaadata, näeb sealt vaevumärgatavat linna, mis sümboliseerib justkui meie ühiskonda ning inimesi, kes seda paremaks teevad.

Oma töö juures tahtsin saavutada seda, et plakat või disain toimiks eelkõige kutsena. Et see poleks lihtsalt mingit tavaline pilt, a’la ideelamp, vaid tõesti kutse festivalile, kus inimesed proovivad midagi ise ära teha. Tahtsin, et inimesed  mõistaksid, et selleks, et midagi teha, on tarvis lihtsalt alustada ja arutleda. Peab olema mingi alguspunkt.

Kindlasti on iga konkurss kõigile osalejatele kasulik. Ja alati on tore teha ka midagi suuremat: mitte lihtsalt tavalist tänavaplakatit, vaid ikka midagi sellise suure festivali jaoks.

Kuidas kunstini jõudsid?
Noorena tegelesin kunstiga üsna vähe, kuid teadsin juba siis, et tahan kindlasti Narvast ära kolida. Mõistsin, et soovin kolida Tartusse ning Tartu Kõrgem Kunstikool tundus väga hea valikuna.

Tulevikus plaanin ikka kunstiga seotuks jääda ning loodan, et disainibüroos läheb kõik hästi. Varem tegin hästi palju disaini, kuid viimasel ajal olen hakanud rohkem ka joonistama. Seda, kumba mulle rohkem teha meeldib, ei saagi öelda: need on minu jaoks võrdsed. Ainus vahe on selles, et üks aitab raha sisse tuua ning teine annab eelkõige sellist loomingulist naudingut. Arvan, et kunstnikuna läbi lüüa on pigem keeruline, aga samas on iga asi ju alguses raske

Millega lisaks kunstile veel tegeled?
Mulle meeldib väga muusikat kuulata. Käin tihti kontsertidel: alates Tudengijazzist ning lõpetades heavy metal kontsertidega. Mängin ka natuke kitarri. Kunst ja muusika on põhilised.

Kas oled ka ise Arvamusfestivalil käinud?Kahjuks mitte. Samas on mul mingi pilt ürituse olemusest siiski olemas, tean, millest see idee alguse sai, mida festival endast kujutab ning kuidas see kõik toimub. Tänavusele festivalile plaanin kindlasti tulla.

Milliseid arutelusid festivalilt ootad? Tahaksin kuulata kõigest, mis hetkel aktuaalne – poliitilised küsimused, Eesti hetkeolukord. Huvipakkuvaid teemasid on palju. Näiteks olen taimetoitlane ning kuulaksin hea meelega mõnd selleteemalist arutelu. Kuna olen venelane, on minu jaoks huvitavad ka kõikvõimalikud rahvustevahelised küsimused, mis on tegelikult meie ühiskonnas väga pingelised. Arvan, et Arvamusfestival on väga tore asi, mis meie ühiskonnas tekkinud. Kuigi ma pole ise veel festivalil käinud, tekkis mul selle olemusest kuuldes väga suur huvi. Tahaksin väga vaadata ja kuulata, kuidas see kõik toimub.

Viktori töödega saab lähemalt tutvuda siin: https://viktoruskov.myportfolio.com/.