mariliis.koemets@2019.arvamusfestival.ee

Kokkuvõte: esimese päeva arutelud

Arvamusfestivalil toimus reedel ligi 90 arutelu erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Vabatahtlikud annavad ülevaate valitud aruteludest ning sellest, milliste oluliste mõteteni jõuti esimese päeva lõpuks. 

Tulevikumajanduse ala

Tulevikumajanduse alal püüti leida vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad Eesti ja maailma majandust keskkondlikud ning sotsiaalsed muutused, kas ja kuidas annab ettevõttele lisaväärtust mitmekesisus ning mis on jätkusuutliku majandustegevuse aluseks. Tänaseks on selge, et inimkonna tarbimisharjumused vajavad põhjalikku muutust ning juurutada tuleks mõtteviis, kus kõrge sotsiaalne staatus ei tähenda enam rohkete asjade omamist ja tarbimist.

Tundub, et seni on majanduse jätkuva kasvu ja laienemise tõttu kannatanud ka keskkond, kuid ideaalse tulevikumajanduse püsimise aluseks ei peaks olema mitte pidev kasv, vaid läbimõeldud ja erinevate valdkondade läbipõimunud tegutsemine. Tulevikku vaatavad ning jätkusuutlikult majandavad juhid on edaspidi sunnitud tegema veelgi läbimõeldumaid otsuseid nii ettevõtte protsesside kui uute inimeste värbamisel. 

Hetkel kehtiv pensionisüsteem tekitab juba tükk aega paksu verd erinevate seisukohtade esindajate vahel. Fakt on see, et ebasoodsate demograafiliste protsesside tõttu jäävad tulevases pensionärid tänasest kehvemasse seisu ning peavad tõenäoliselt ise praegusest veelgi enam oma pensionifondi panustama. Kehv finantskirjaoskus ja liialt suured ootused riikliku pensioni osas on viinud olukorrani, kus Eestis elavad väga paljud vanaduspensioni saajad vaesuse piiril ning peavad enda ülalpidamiseks ikkagi tööl käima. Arutelus osalejad leidsid, et riiklik vanaduspension peaks ka tulevikus olemas olema, kuid inimese enda panus pensioniks raha kogumisse saab olema kordades suurem.

Hea kliima ala

Sõnad “kliimamuutused” ja “süsinik” käivad koos nagu sukk ja saabas, seda ka Hea kliima alal. Tänastes aruteludes otsiti spetsialistide abiga selgust, mil viisil ringleb süsinik, kuidas mõjub keskkonnale bioenergeetika ning kas metsandus ja puidu väärindamine on globaalse kliima päästekõrs. Tekkis konsensus, et jätkuva elamisväärse kliima pant on inimeste teadlikkuse tõstmine juba varajasest vanusest peale ning riikide koostöös välja töötatavad globaalsed regulatsioonid. 

Tulevikutee tähtis osa on ka materjalide ja toodete ringmajandus ning -kasutus ja loomulikult teaduspõhisus. Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) looja disainer Reet Aus rääkis näiteks, et Aalto ülikoolis on leiutatud tehnoloogia, mille abil on võimalik mürgivabalt ümber töödelda tselluloosil põhinevat viskooskangast. Hea kliima alal jätkuvad arutelud ka laupäeval.

Meie tuleviku ala 

Tartu Ülikooli, ERR ja EV100 ühine ala keskendub tuleviku erinevatele tuleviku aspektidele teaduslikust vaatepunktist. Nii arutati täna eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride ning eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Ala kõige suuremaks tõmbenumbriks on aga õhtul algav noorte kliimadialoog presidendiga. Arutelu moderaator, ERR-i ajakirjanik ja TÜ teadlane Marju Himma võttis oma ootused kokku. “Nagu ilm, ei jäta ka kliima teema ühtki inimest külmaks (nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes). Miks? Sest kliimamuutuste põhjused on keerukad ja komplekssed ning nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka nende muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kliimamuutuste arutellu oleme kutsunud viis noort kliimaaktivisti, kes dialoogis presidendiga räägivad oma seisukohtadest. Kuigi see arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist sel teemal rohkem mõistma.” Ala arutelusid on võimalik jälgida ERR-i vahendusel arvamusfestival.err.ee. 

Digitarkuse ala

Seda, et kümne aasta pärast sõltume veelgi enam tehisintellektist, mis suunab paljuski selle, millises infoväljas me liigume, on raske eitada. Kas see on inimeste poolt oodatud või mitte, on aga igaühe enda otsustada.

Telia Digitarkuse alal jõuti mõttele, et oht jääda oma mulli ning olla kursis vaid väga kitsalt meid huvitavate teemadega on halvasti töötava algoritmi tulemus, mida tuleks töödelda selliselt, et inimesed oma isiklikus infomullis rumalamaks ei jääks. Sellegi poolest on just tehisintellekt see, mis võiks suurenevad infoväljas järjest enam inimesi aidata ning meile olulisemat mürast filtreerida.

Küsimuses, kas Facebook on tänasel kujul olemas ka aastal 2030, jõuti arvamusele, et sotsiaalmeediakanal küll eksisteerib, kuid tõenäoliselt hoopis teises valdkonnas ning teistel eesmärkidel. Noored, kes aga täna jõudsalt nutifonides tegutsevad ning televisiooni eiravad, jõuavad mingis eluetapis siiski ka selle meediumini, kuna televisioonil on oluline koht vanemaealiste päeva planeerimises ning perekondlikus sotsialiseerumises.

Homme jätkuvad digitarkuse alal põnevad arutelud teemadel, nagu küberünnakud ja tulevikukuriteod, tüdrukud tehnoloogiavaldkonnas, noored kui loojad ja tarbijad ning sellest, kust leida vaikus.  

Lastearutelude ala

IT ja teadusmaailma nähakse sageli kui meeste mängumaad ning nii see mõneti ongi. Eestis moodustavad naised kõigist LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia) eriala lõpetanute seas vaid ligi neljandiku. Unicord Squad on loodud selleks, et tõsta tüdrukutes huvi tehnika- ja tehnoloogiaõppe vastu. Mängulisel viisil ja läbi kohese praktika õpitakse droone lennutama ja kahurit ehitama.  Selles maailmas saavad tüdrukud ise luua, katsetada ja turvalises keskkonnas läbi kukkuda ning siis uuesti proovida. Kõik juhendajale vajalik saadetakse pakiga kohale ja pärast tunde tagasi ükssarvikute maale.

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlikud

Arvamusfestivali esimene päev tõi kokku üle 5000 inimese

Kahe päeva jooksul arutletakse erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel, kus oluline koht on kliimal. 

Päeva üks oodatumaid arutelusid oli noorte kliimadialoog presidendiga, kus viis koolinoort väljendasid oma muret kliimamuutuste pärast. President Kersti Kaljulaidi sõnul näitavad noored, et on valmis panustama. “See annab mulle poliitikuna kindlust, et on neid, kellele teema korda läheb ning kes on valmis mõnedest hüvedest loobuma, et see planeet päästa,” ütles Kaljulaid.

Arutelujuhi Marju Himma sõnul ei jäta kliimaküsimused kedagi külmaks, sest nende põhjused on keerukad ja mitmekesised. “Nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kuigi arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist kliima teemal paremini mõistma,” ütles Himma.

Kliima teemadel vesteldakse nii täna kui homme mitmel arutelualal. Hea kliima aruteluala korraldajad lõid festivalil rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovivad Eesti riigi kiiret tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks teadmispõhise ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kella kaheksaks oli rahvaalgatuse toetuseks andnud oma toetuse 50 inimest. 

Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja EV100 ühisel Meie tuleviku alal räägiti tulevikust teaduspõhiselt. Arutleti eesti keele tuleviku, inimvõimete piiride ning Eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Üks kõige enam huvilisi kogunud arutelualasid oli festivali esimesel päeval Eesti 2035 ala, kus teemadering varieerus populatsioonist noorte rollini Euroopas. Digitarkuse alal vahetati mõtteid selle üle, kui suure tõenäosusega on igal inimesel kümne aasta pärast kasutada personaliseeritud meediaväli ning kas Facebooki on asendanud mõni uuenduslikum sotsiaalmeediaplatvorm. 

Arvamusfestivali korraldatud säutsukohvikus said huvilised kolme minuti jooksul üks ühele vestelda Eesti poliitikutega. Demokraatiatrennides aga teadvustati ja tugevdati erimeelsuse ja kaasatõmbamise “lihaseid”. Lustlikult möödus esimene festivalipäev lastealal, kus väikestele arvajatele pakkus põnevust tüdrukutesse tehnoloogiapisikut süstiv algatus Unicorn Squad.

Homme algab esimene arutelu kell 10, kui Euroopa Liidu tuleviku teemadel arutlevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed, vestlust juhib Johannes Tralla. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Jürgen Randma

Milliseid võimalusi ja ohte loob digitaliseeruv maailm?

Tänavusel Arvamusfestivalil toimuvad taas põnevad arutelud Digitarkuse alal, kus räägitakse sellest, milliseid muutusi, võimalusi ja ka ohte loob üha enam digitaliseeruv maailm. Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf avab murdosa, millele võiksime digirevolutsiooni silmas pidades mõelda. 

Tehnoloogia ning erinevate digilahenduste kiire areng mängib üha suuremat rolli kõigis eluvaldkondades. Seega – kui soovime prognoosida mõne valdkonna arengut või võimalikke muutusi, tuleb selle juures arvestada ka tehnoloogilise faktoriga.

Oleme keset tõsisemat digirevolutsiooni elanud viimased paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on tänu uute digilahenduste pidevale juurdekasvule paljud kunagised tegevused ja harjumused asendunud uutega. Alustades sellest, kuidas me oma pangatehinguid teeme ning tuludeklaratsioone täidame, kuni selleni välja, kuidas tarbime meediat ja meelelahutust ning suhtleme sotsiaalmeedias oma sõprade-tuttavatega. Mõned digiajastu muutused on olnud kiiremad, mõned aeglasemad. Kuid kindel on see, et meie elu mõjutavad tehnoloogilised uuendused jätkuvad ka edaspidi.

Põnev on ka see, et tehnoloogia esitab nii inimestele, ettevõtetele kui tervetele eluvaldkondadele pidevalt uusi väljakutseid. Need väljakutsed on erineva moega. Osa nendest sunnib meid muutma oma seniseid harjumusi ning tegema asju teisiti. Teisalt saame pidevalt juurde uusi võimalusi, mugavusi ja vabadusi. Kõige selle kõrval peab aga arvestama, et muutustega tekivad ka uued kohustused, mängureeglid ja ohud, kuna see, mida ühed kasutavad tööriistana hüvangu ja arengu loomiseks, võivad mõned kasutada relvana segaduse ja kahju tekitamiseks.

Kõigi nende uuenduste ja muutuste keskel ongi äärmisel oluline roll meie endi teadmistel ja tunnetustel. Mida teadlikumad me muutuva maailma võimalustest ja väljakutsetest oleme ning mida enam digitarkusi omandame, seda paremini tuleme selles keskkonnas toime.

Tehnoloogia ja digielu arenguga käib paratamatult kaasas see, et mitmeid asju tuleb õppida käigult. Ning tihtipeale hoopis tagantjärgi. Uued seadmed, lahendused ja teenused loovad värskeid ja seninägematuid kasutusvõimalusi, mis omakorda muudavad tänaseid arusaamisi sellest, kuidas töötada, õppida, meelt lahutada või üksteisega suhelda.

Tänavuse Arvamusfestivali Digitarkuse alal ongi fookuses väga erinevad teemad, mis rohkemal või veidi vähemal moel on seotud digiarenguga. Kutsume kõiki neid arutelusid kuulama, kaasa mõtlema ja ka oma arvamust avaldama!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Neli küsimust, mis aitavad digiajastul #digitarkuseala

Sel korral vaatab Telia Digitarkuse ala justnagu Arvamusfestival – tulevikku. Jutuks tulevad tehnoloogia-haibid, mis kuulutasid ette küll tohutuid muutusi ja arengut, kuid millest midagi ei saanud. Aga miks ei saanud?

Püüame ka ise ennustada, mõeldes, kuidas muutub tulevikus meedia ja meelelahutuse tarbimine. Arutleme, kui reaalne on küberrünnakute tegemine külmkappide kaudu. Otsime vastust küsimusele, kas digiajastul on noored pigem tarbijad või loojad.

ÜKS. KUIDAS ERINEB MEEDIA, MIDA TARBIME 10 AASTA PÄRAST?

Internet, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Olgu siinkohal näiteks „like“ nupp, mis on muutnud seda, kuidas sotsiaalmeediat tarbitakse ning turundustegevusi tehakse.

Ometi on täna üks populaarsemaid sotsiaalmeediaplatvorme Instagram „like“ nuppu oma teenusest eemaldamas selleks, et vähendada negatiivset mõju kasutajate vaimsele tervisele. See samm muudaks oluliselt seda, mismoodi mõõdavad turundajad näiteks oma kampaania edukust, tehes samal ajal ruumi ka uutele mõõdikutele, mis on meile abiks järgmise kümne pärast.

Koos püüame prognoosida, millised muutused võivad ees oodata nii meediat kui meelelahutust. Ning seda, millist rolli mängivad seejuures tehnoloogilised trendid ja inimeste ajas muutuvad harjumused.

Teemal „Meedia ja meelelahutus 2030“ arutlevad reedel, 9. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, Telia valdkonnajuht Karl Anton, meediaekspert Raul Rebane ning meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent Mart Normet. Arutelu modereerib Henrik Roonemaa.

KAKS. MIKS EI SAADA IGA TEHNOLOOGILIST LAHENDUST EDULUGU?

Maailm ja ka Eesti tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele ennustati varem küll suurt tulevikku, kuid mis seda ei saavutanud. Kas tulevikus on võimalik karile jooksnud ideid päästa?

Teemal „Haip, millest ei saanud midagi. Ennustused, mis ei täitunud“ peavad dialoogi reedel, 9. augustil kell 16.00-17.30 Digitarkuse alal Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Arutelusse kaasatakse ka publik.

KOLM. KUST LEIDA VAIKUS?

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist? Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Koos mõtleme nii enda kui oma laste nutiseadmete kasutusharjumustele ja sellele, kuidas infot ja elamusi 2019. aastal tarbitakse. Harjutame, kuidas enda segavaid mõtteid vaigistada, olla efektiivsem ja rohkem kohal.

Teemal „Kust leida vaikus“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 18.00-19.30 Digitarkuse alal ajakirjanik Robert Kõrvits, ettevõtja ja koolitaja Ville Jehe, psühholoog Kätlin Konstabel ja ajuteadlane Jaan Aru. Arutelu modereerib Jaanus Jaska.

NELI. KUIDAS HOIDA ÄRA TULEVIKUKURITEOD?

Väga kiirelt arenevad tehnoloogiad annavad meile lugematul hulgal võimalusi ja valikuid. Õnnestumise eelduseks on aga nn digitaalne kirjaoskus, teadmised ning käitumine turvaliselt.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima. Diskussioon avab tuleviku võimalikke arenguid ning ergutab mõtlema uutmoodi. Võib-olla peatame just nii esimese küberrünnaku külmkapist?

Teemal „Küberrünne külmkapist? Tulevikukuriteod“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal küberturbeekspert Klaid Mägi, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, SpectX turundusjuht Liisa Tallinn ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port. Arutelu modereerib Toomas Kärner.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

[Eel]arvamusfestivalil on fookuses, kuidas kujundavad tulevikku noored #noortehääl

Vahetult enne Arvamusfestivali toimub tänavu juba teist aastat Noorte [eel]arvamusfestival. 3. augustil on Paidesse oodatud kõik noored ja noortemeelsed, kes tahavad ühiskonnas murda nende hoogu kammitsevaid [eel]arvamusi, mille lahti [h]arutamine aitab kaasa uute ideede ja kasulike ettevõtmiste sünnile.

Noorte [eel]arvamusfestival toimub sel aastal vaid nädal enne Arvamusfestivali. Kuidas noortega tuleva festivali sisse juhatate?

Mitmed arutelud saavad hoo sisse just 3. augustil toimuval Noorte [eel]arvamusfestivalil. Aruteludega testime juba ka alade lahendusi. Lisaks pakub tänavune lisaprogramm tegevusi kõigile Paide linna elanikele. Eesmärk on teha reklaami, et linn oleks valmis tuhandeteks inimesteks.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Nagu ka 9.10. augustil Arvamusfestivalil teemaks, vaatavad noored sel korral tulevikku. Arutleme noorte digipädevuste ja -teenuste üle ning mõtleme, milline võiks olla meie e-riik. Kuidas tulla ühiskonnas toime vihakõnega? Kas peaksime seda reguleerima? Arutleme Euroopa noorte eesmärkide üle ning otsime lahendusi, kuidas saaksid noored oma kodukohas ideid päriselt ellu viia. Samuti on festivali nael ja üks peateema kliima, taastuvenergia ja noorte osalus keskkonnapoliitika kujundamises. Selle aruteluga juhatame sisse Arvamusfestivalil toimuvad mitmed arutelud. 

Kuidas eristub tänavune festival möödunust?

Festival toimub Paides Eheda avaliku ruumi festivali raames ning põhineb üle-eestilisel ideekorjel. Oleme seekordse festivali integreerinud teiste eheda ruumi üritustega, et pakkuda aruteludele eelneval ja järgneval ajal programmi igale maitsele.

Milliseid aruteluformaate noortele pakute?

Eks ikka võimalikult kaasavaid, muidugi eesmärgipäraselt. Näiteks on võimalik esimeses arutelus ise paneliste välja vahetada ja kaasa rääkida. Samuti on plaanis arutelu, mille jooksul saavad noored ise projektiideid luua ning kui veab, siis ka kohe rahastust taotleda. Muidugi on kavas ka klassikalised arutelud ehk paneelidiskussioonid.

Miks on noortele vaja [eel]arvamusfestivali?

Meie jaoks on oluline arutelukultuuri ja demokraatia arendamine noorte ja noorteorganisatsioonide seas. Et võimestada uut põlvkonda aktiviste ja vabaühenduste eestvedajaid, on festival hea koht, kust saada nii inspiratsiooni kui ka kogemusi ise arutelu korraldamiseks. Sarnaselt Rootsile, kus on Almedalen (Arvamusfestival) kestnud järjest juba üle 40 aasta, loome ka meie eelfestivalidega aluse, et Arvamusfestival saaks jätkuda kauemgi. 

Kas festivalist on kujunemas traditsioon? Kui jah, siis millisena seda näete?

Kindlasti soovime eelfestivaliga luua järjepidevuse ja traditsiooni. Analoogne traditsioon on Taani noorte arvamusfestivalil. Kindlasti võiks Noorteühenduste Liit ka edaspidi olla üks eestvedajatest, aidates võrgustikul kokku tulla ning kaasata partnereid ning noorterühmi enda võrgustikust, et luua mitmekesine programm. Kuna kohalikel korraldajatel on festivali õnnestumise juures oluline roll, kaasaksime eestvedajatena ka kohalikke noortevolikogusid, kes toimetavad omavalitsustega seotud küsimustega.

Hetkel oleme järginud mõnusate väikelinnade hubasust, et tuua vaheldust ja avastamisrõõmu ka osalejatele. Sellega arendame ka omavalitsustes noortesõbralikust. Iga ala ja arutelu korraldaja panustab enda huvigrupi kaasamisega festivali mitmekesisuse ja sisendiga parema ühiskonna loomiseks. Mida suuremaks kasvab noortefestival, seda suurem on selle mõju ühiskonnas. Näiteks näeme seda hea suvise vaheldusena linna- ja muusikafestivalide kõrval. 

Loodame, ka et järgnevatel festivalidel on meil olemas ka rahvusvaheline programm, kuhu saame kaasata Põhja- ja Baltimaade partnereid, kes regioonis noorte eelarvamusfestivale korraldavad. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Lapsed ja Arvamusfestival

Paide Vallimäel on kaheks päevaks sisse seatud lasteala, kus jagub loovat ja õpetlikku tegevust festivali noorematele külalistele ning seda täiesti tasuta!

Lasteala paikneb Vallimäel, kus on lastel läbi kahe päeva võimalik osa võtta erinevatest loovatest ja harivatest tegevustest ning töötubadest.

Saab mängida hiiglaslikku trips-traps-trulli, joonistada puidule, kilele ja kividele, võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Külla tulevad Hull Teadlane, õhupallimeistrist kloun ja külalised, kes maalivad näole, punuvad patse ja viivad läbi põnevaid töötubasid. Muinasjutte loevad ministrid Mailis Reps ja Urmas Reinsalu, riigikogu liige Kalle Palling ja telemees Urmas Vaino. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega õpetajad Ülli Müller ja Moonika Vene.

Lisaks on Vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri ning laps saab kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Esmakordselt on sel aastal lastelal kohal ka Mamas’ Heaveni imearmas beebitelk, kus on kõik vajalik kõige pisemate arvajate jaoks. Beebitelk pakub varju tuule, vihma ja päikese eest. Seal saab rahulikult last toita ning mähkmeid vahetada. Titadel on beebitelgis mõnus puhata ja mängida! Festivalil ringi liikumiseks saab laenutada käru ja kõhukoti.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Lastearutelude kava 11. augustil

11.0012.00 Nutikas koolilaps ehk kas ja kuidas mõjutab nutimaailm laste õppimisvõimet

“Arvan, et see on väga oluline teema, mida peab kindlasti arutama. Praeguses ühiskonnas on nutimaailm üle võtmas meie päris maailma ning minu arvates on väga hea, et lapsed ja noored sellest ka ise natukene aru saavad ja sellest arutavad.
Lisette, 7. klass

12.3013.30 Learning Through Activity

14.0015.00 Laik kui narkootikum

Minu meelest on teema “Laik kui narkootikum” vägagi aktuaalne praeguses ühiskonnas. Massiivsel hulgal noori veedab väga suure osa oma ajast virtuaalmaailmas, kas siis tegeledes millegi kasuliku või ka mitte kasulikuga. Nutiseadmed võivad olla väga kasulikud vahendid aidates meil kergemini teha igapäevaseid tegevusi kuid samas võivad nad röövida väga palju meie ajast. Nutisõltuvus on probleemiks aga sõltuvuseks võivad saada väga paljud tegevused kui neid liigselt teha. Minu arvamusel ei ole väide “noorus on hukas” tõene, kuid kindlasti väga paljud asjad muutuvad (kaasa arvatud töökohad ja inimeste väärtused).”
Lene, 7. klass

15.3016.30 Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

Ma arvan, et koolikiusamine on kindlasti tähtis teema mille üle arutada. Kindlasti on koolil selles oma roll ja kui õpetajad tahavad, saavad nad kiusamise vähenemisele kõvasti kaasa aidata. Lõplikult lõpetab kiusamise ikkagi kiusaja ise. Tema peab ise lõpuks arusaama, et käitus valesti.”
Sten-Erik, 7. klass

17.0018.00 Julgus aidata

“Minu arvates on minu sõpradel ja minul piisavalt julgust, et kutsuda sellistes olukordades täiskasvanuid appi või helistada vajadusel hädaabinumbrile. Võib-olla on keerulised kiusamise olukorrad, kus on kiusajateks vanemad lapsed, siis jääb enamasti ilmselt julgusest puudu, aga märkame ikka.”

Liis-Margaret, 4. klass

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets
Foto: Arvamusfestival 2017