Meie ühiskonna ühe tugeva alustala moodustab hea haridus. Täna on selles toimumas suured muutused, mis tekitavad keerulisi, kuid ülitähtsaid küsimusi.
„Kooliväärtuste teemaalal tõstatame küsimusi nendest asjadest, mis on koolis igapäevaselt nähtaval, aga samas justkui nähtamatud. Nähtamatud selles tähenduses, et neist ei räägita, nende probleemide või küsimustega peab ise hakkama saama,“ sõnas Hedi-Liis Toome, Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide koordinaator.
Üks probleemidest, mida avalikult välditakse on koolis käivate õpilaste vaimne tervis. MTÜ Peaasi projektijuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on pooltel koolilastel probleeme, mis mõjutavad ka nende vaimset tervist. „Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema? Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis,“ lisas ta.
Aruteluteemas „Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?“ arutletakse, kes siiski on vastutav lapse vaimse tervise eest? Kes seda peaks märkama? Kas õpetaja või vanem ning keda seejärel teavitama? Tihtipeale juhtub, et õpilase kehva olukorda küll märgatakse, kuid info ei jõua vanema käest kooli või vastupidi. Miks see nii on?
Vanemate ning õpetajate vahelisi suhteid lahkav arutelu „Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?“ keskendubki kooli ning kodu vahelisele suhtlusele õpetajate ning vanemate vahel. „Lapsevanemad tunnevad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?,“ arutles Toome. Arutelusse kaasatakse ka ekspert, kes esilekerkinud probleemile kommentaare jagab. Seejärel toimub grupiti arutelu erinevatel probleemidel, mille järel tehakse ka kokkuvõte.
Kooliväärtuste teemaala valmib kolme organisatsiooni koostöös. MTÜga Peaasi koosneb vaimse tervise ning noorsootöö spetsialistidest, kes lähtuvad oma töös teadmisest, et vaimse tervise probleeme on võimalik alati ennetada ja varase sekkumisega kahjusid vähendada. MTÜ peaasi püüdleb vaimse tervise mõistva, aruka, kuid ka avatud ja optimistliku käsitluse poole.
Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse eesmärgiks on luua ning pakkuda koolidele nüüdisaegseid õppimislahendusi, arvestades sealjuures ka kiiresti muutuvat keskkonda ning infotehnoloogilisi lahendusi.
Kolmas teemaala eestvedaja on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut, mis on Tartu Ülikooli kõrval üks suurimaid õpetajate koolitajaid eestis.
Kooliväärtuste alal saad kaasa rääkida reedel, 14 augustil järgmistel aruteludel:
12.00-13.30 Kas loodus on meid selliseks teinud?
Kas soorollid on määratud loodusest või on need ühiskondlik konstruktsioon? Kuidas need avalduvad ja kuidas neid koolis taastoodetakse? Millised tagajärjed on sellel ühiskonnale ja kas oleks võimalik koolis asjadesse teadlikumalt suhtuda ning tegelikult võrdõiguslikkust edendada?
Moderaator: Gertrud Kasemaa. Osalejad: Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Eha Reitelman (Eesti Naisühenduse Ümarlaud), Elo-Maria Roots (kirjanik), Evelin Tamm (aktivist), Tiiu Kuurme (TLÜ). Korraldaja: Tallinna Ülikool.
14.30-16.00 Vaimse tervise nõiaring: kes on süüdi?
Soovime kõiki asjaosalisi ja huvilisi kutsuda arutelule, mille eesmärk on täpsustada iga täiskasvanu rolli ja vastutust vaimse tervise teemadega tegelemises kooli kontekstis. Mis on iga osapoole võimalused, õigused ja kohustused? Vaimse tervise probleeme on pea pooltel koolilastel. Kolmandikul on esinenud viimase aasta jooksul depressiivseid episoode. Kes noore muresid märkab? Kes ja kuidas peab tegutsema?
Moderaatorid: Anna-Kaisa Oidermaa, Marit Kannelmäe-Geerts. Osalejad: Marleen Marlot (õpilane), Kalev Roosiväli (lapsevanem), Liis Reier (koolijuht), Triin Kahre (koolipsühholoog), Margit Timakov (õpetaja, Eesti Õpetajate Liidu juht). Korraldaja: MTÜ Peaasi.
17.00-18.30 Miks õpetaja kardab lapsevanemat ja lapsevanem õpetajat?
Eestis ei ole täna üksmeelt selle suhtes, kes on lapse arengus suurem ekspert: kas lapsevanem, kes tunneb oma last sünnist saadik, või õpetaja, kes näeb iga last võrdluses paljude teistega ning kellel on ka vastav akadeemiline haridus. Ent siiski tunnevad lapsevanemad sageli, et õpetaja õpetab pigem ainet kui last, ja õpetajatel on sageli raske mõista lapsevanemate soove ja vajadusi. Mida teha? Millal on jäme ots lapsevanema, millal õpetaja käes?
Moderaator: Kadri Ugur. Osaleja: Karmen Palts. Korraldaja: TÜ Haridusuuenduskeskus.
Täismahus festivali kava: arvamusfestival.ee/kava/