Kui öeldakse, et Arvamusfestival on avatud kõigile Eestist ja kaugemalt, kujutatakse osaliste seas peamiselt ette mitmesuguseid värvikaid inimesi. Aga kui ütleme, et kõik on kaasatud, siis on meil tõsi taga: Arvamusfestival oli üks esimestest Eestis, mis lubas ka koertel osaleda. Sel aastal võis vapustavaid neljajalgseid märgata pea igal arutelul ja iga nurga taga.
NB! Pildil ei ole Muki, kes eelistas põigata kaamerast eemale (Foto autor: Kärt Vajakas)
Festivali ametlikku koerte parklasse jõudes leidsin eest kaks vahvat vabatahtlikku, kes olid valmis pakkuma ulualust ja seltsi koerele, kes soovisid festivali melust puhata… kuid kohal polnud ühtegi koera. Kus olid kõik koerad? Festivalil, otse loomulikult! Vestlesin Mukiga (või õigemini ta omanikuga), kes oli karismaatiline, kuid fotosilma ees pelgik isend, kes oli tulnud festivalile mõlemaks päevaks. Kuna Muki eelistab inimeste seltskonda selle asemel, et veeta aega teiste koertega, otsustas ta nautida festivali ennast nii kuis mahti sai. Muki polnud ainuke, kes oli festivalist nii suures õhinas, et tõmmata hetkekski hinge – festivalil osalevad koerad olid sageli kohal ka aruteludel endil või siis patseerisid uljal sammul mööda Vallimäe väikesi radu ja kesklinna armsaid tänavaid.
Millised koeratüübid leidsid tee festivalile ja mida nad siit otsisid?*
Tulihingeline fänn
Kui ta marutõsine pilk pole juba piisavaks vihjeks, siis võtke teatavaks: see koer nalja ei tee ja on siin selleks, et võtta endasse kõik, mida aruteludel pakkuda on. Mina märkasin ta mitmevärvilist kohevat kasukat päris mitmel arutelul start-up’ide teemal. Paneb ümbritseva oma konkreetse oleku ja ägeda välimusega kihama – aga ta on liialt keskendunud, et isegi märgata, et teda saadetakse pilkudega kõikjal.
Esmakülastaja
Esmakülajasta on väga rõõmus, et on lõpuks jõudnud Arvamusfestivalile, ja kuigi ta on siin esimest korda, teatab ta uhkusega, et tuleb täiesti kindlalt tagasi ka järgmisel aastal … ja ülejärgmisel aastal ja sellest järgneval aastal ka. Kui nüüd aus olla, on ta suisa nii elevil kõigest toimuvast, et pole veel otsapidi ühelegi arutelule jõudnud. Sest enne kui saab isegi mõelda ühel kohal seismisele, on veel nii palju avastada, nii palju mõista, nii palju sõpru, keda kohata! Ja esmakülastaja armastab säärasest sagimisest iga hetke.
Lebokoer
Ta armastab festivali elu ja melu ning võtab viimast võrkkiikedest ja lapitekkidest, mis festivaliala ilmestavad. Säärane lõõgastumine/põõnamine on ka hea viis veeta aega nii uute kui vanade sõprade seltsis ja kuulata arutelusid lebavas asendis ja värske peaga. Lase samuti ideedel endasse kanduda ja tunneta festivali iga oma rakuga.
Seiklushing
Kuigi festivalil toimus üle 200 arutelu, siis Seiklejal õnnestus osaleda neist vist vähemalt veerandil. Ja venitada end hommikujoogas. Ja tantsida Musta Puudli peol reede õhtul (aga seda enamasti selleks, et saada pihta, miks pidu on nimetatud puudlite järgi, olgugi et imepisikesed koerad on ilmselgelt etem tõug). Ega muud selgitust pole: mõned koerad lihtsalt jõuavad igalepoole.
Hipster
Olgu, see kits ei ole küll üldse mitte koer, aga talle meeldib olla eripärasuse „firmanägu“, seda isegi festivali neljajalgsete osaliste seas. Ta esindab neid uusi kaasavaid suundi, kuhu festival jõudsal sammul liigub. Just nagu festivalile on oodatud sigrimigri erinevatest inimestest, näitab osalev loomade kooslus täpselt, kui kirju ja mitmekesine kolmas Arvamusfestival oli.
* Tegemist on siinkirjutaja oletustega, mis ei ürita mitte mingil määral ammendavalt paika panna piltidel olevate koerte tõelist iseloomu.