melu

Arvamusfestivali kultuuriprogramm: ajarännakutest ruuminihkeni

1. august 2017Katerina DanilovaArvamusfestival, Uudisedkultuur, melu

Tänavune Arvamusfestival pakub lisaks põnevatele ja intrigeerivatele aruteludele ka mahlakat õhtust kultuuriprogrammi, kaasates endasse nii kohalikud tegijad ja kontseptsioonid kui ka esinejaid pealinnast ja naaberriigist Venemaalt.

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Festivalil osalenud koerte välimääraja

23. august 2015Britta TarvisBlogiarvamus, koerad, koerte parkla, melu, Paide

Kui öeldakse, et Arvamusfestival on avatud kõigile Eestist ja kaugemalt, kujutatakse osaliste seas peamiselt ette mitmesuguseid värvikaid inimesi. Aga kui ütleme, et kõik on kaasatud, siis on meil tõsi taga: Arvamusfestival oli üks esimestest Eestis, mis lubas ka koertel osaleda. Sel aastal võis vapustavaid neljajalgseid märgata pea igal arutelul ja iga nurga taga.

NB! Pildil ei ole Muki, kes eelistas põigata kaamerast eemale (Foto autor: Kärt Vajakas)

Festivali ametlikku koerte parklasse jõudes leidsin eest kaks vahvat vabatahtlikku, kes olid valmis pakkuma ulualust ja seltsi koerele, kes soovisid festivali melust puhata… kuid kohal polnud ühtegi koera. Kus olid kõik koerad? Festivalil, otse loomulikult! Vestlesin Mukiga (või õigemini ta omanikuga), kes oli karismaatiline, kuid fotosilma ees pelgik isend, kes oli tulnud festivalile mõlemaks päevaks. Kuna Muki eelistab inimeste seltskonda selle asemel, et veeta aega teiste koertega, otsustas ta nautida festivali ennast nii kuis mahti sai. Muki polnud ainuke, kes oli festivalist nii suures õhinas, et tõmmata hetkekski hinge – festivalil osalevad koerad olid sageli kohal ka aruteludel endil või siis patseerisid uljal sammul mööda Vallimäe väikesi radu ja kesklinna armsaid tänavaid.

Millised koeratüübid leidsid tee festivalile ja mida nad siit otsisid?*

Tulihingeline fänn

Kui ta marutõsine pilk pole juba piisavaks vihjeks, siis võtke teatavaks: see koer nalja ei tee ja on siin selleks, et võtta endasse kõik, mida aruteludel pakkuda on. Mina märkasin ta mitmevärvilist kohevat kasukat päris mitmel arutelul start-up’ide teemal. Paneb ümbritseva oma konkreetse oleku ja ägeda välimusega kihama – aga ta on liialt keskendunud, et isegi märgata, et teda saadetakse pilkudega kõikjal.

Esmakülastaja

Esmakülajasta on väga rõõmus, et on lõpuks jõudnud Arvamusfestivalile, ja kuigi ta on siin esimest korda, teatab ta uhkusega, et tuleb täiesti kindlalt tagasi ka järgmisel aastal … ja ülejärgmisel aastal ja sellest järgneval aastal ka. Kui nüüd aus olla, on ta suisa nii elevil kõigest toimuvast, et pole veel otsapidi ühelegi arutelule jõudnud. Sest enne kui saab isegi mõelda ühel kohal seismisele, on veel nii palju avastada, nii palju mõista, nii palju sõpru, keda kohata! Ja esmakülastaja armastab säärasest sagimisest iga hetke.

Lebokoer

Ta armastab festivali elu ja melu ning võtab viimast võrkkiikedest ja lapitekkidest, mis festivaliala ilmestavad. Säärane lõõgastumine/põõnamine on ka hea viis veeta aega nii uute kui vanade sõprade seltsis ja kuulata arutelusid lebavas asendis ja värske peaga. Lase samuti ideedel endasse kanduda ja tunneta festivali iga oma rakuga.

Seiklushing

Kuigi festivalil toimus üle 200 arutelu, siis Seiklejal õnnestus osaleda neist vist vähemalt veerandil. Ja venitada end hommikujoogas. Ja tantsida Musta Puudli peol reede õhtul (aga seda enamasti selleks, et saada pihta, miks pidu on nimetatud puudlite järgi, olgugi et imepisikesed koerad on ilmselgelt etem tõug). Ega muud selgitust pole: mõned koerad lihtsalt jõuavad igalepoole.

Hipster

Olgu, see kits ei ole küll üldse mitte koer, aga talle meeldib olla eripärasuse „firmanägu“, seda isegi festivali neljajalgsete osaliste seas. Ta esindab neid uusi kaasavaid suundi, kuhu festival jõudsal sammul liigub. Just nagu festivalile on oodatud sigrimigri erinevatest inimestest, näitab osalev loomade kooslus täpselt, kui kirju ja mitmekesine kolmas Arvamusfestival oli.

* Tegemist on siinkirjutaja oletustega, mis ei ürita mitte mingil määral ammendavalt paika panna piltidel olevate koerte tõelist iseloomu.

Klapid pähe! Kolm minutit Arvamusfestivalilt

21. august 2015Jakob RosinBlogiarvamusfestivali helid, melu, muljed

Foto: Tauno Tõhk

On laupäeva õhtupoolik ja ma istun Vallimäel, tee servas murul. Ümber minu sumiseb Arvamusfestival ja augustikuine Paide linn.

Seda, mis kõikjal mu ümber toimub, on raske sõnadesse panna. Asja ei tee lihtsamaks ka fakt, et ühte meelt – just nägemist – pole mul võimalik kasutada. Ja ei, see ei ole Labürintteatriühenduse G9 järjekordne kultuurišokk, vaid päriselt ongi nii. Kuid mis siin siis toimub, kuidas kirjeldada festivali pelgalt helidega?

“Näe, anna see Greetele.”
“Teil on ju mitmeid kogemusi Hiinas viibimisega.”
“Tere õhtust!”
“Lähme mänguväljakule!”
“Siit saab jäätist ka!”

Need on vaid mõned lausekatked, mida ümbritsevast suminast võib eristada. Mitmetelt aruteludelt kõlav jutuvada seguneb justkui üheks suureks sõbralikult sädistavaks linnuparveks, mida omalt poolt toetab taevas herilasena põristav videodroon ja taamalt kostev džässiklubi bassikäik.

“Huvitav, kas taevas on pilvi või mitte,” mõtisklen endamisi. Käekell näitab “Mostly sunny,” kuid mind see teadmine eriti edasi ei aita. Üleval puulehtedes sahistav tuul on hootiselt üpriski vali ja jahe. “Mis puud need õigupoolest siin Vallimäel ongi? Heli järgi arvates okkalised igatahes mitte,” tekib kohe ka teine küsimus. Plaanisin seda eile mitmelt inimeselt küsida, kuid läks meelest.

Ka õhustik ja inimeste hääletoon on siin teised, kui tavaliselt festivalil olen harjunud. Viibin oma elus esimest korda festivalil, kus muusika kuulamise asemel räägitakse. Ümberringi ei kosta dialooge teemal, kuhu järgmisena sööma võiks minna või kas õhtul aftekas ka tuleb, vaid korduvalt üle Vallimäe jalutades jäävad kõrvu sõnad nagu pagulased, Euroopa, meie, Eesti. Inimesi võib märgata üksteisega asju arutamas ja omakeskis arvamust avaldamas; nii teeservas, mõnel arutelul tagareas kui džässiklubi juures, Eestimaist siidrit rüübates.

Festivali teine päev on kohe-kohe lõppemas. Jäänud on veel parlamendierakondade esimeeste debatt, stand-up teater ja mis seal salata, ka aftekas. Mitmete söögikohtade juurest kandub õhtuse tuulega minuni küpsevate pirukate, šašlõki ja veel millegi ebamäärase, kuid magusa aroome.

Ma ei suuda esimese hooga meenutada, millal viimati sõin. Oli see hommikul? Või lõuna ajal? Muljeid ja uusi kogemusi on nii palju, et taban end soovimas, et inimene ei vajaks pidevalt toitmist. Sest festival on nii kirev ja häid mõtteid täis, et iga sekund nende püüdmiseks tundub väärtuslik. Avan telefonis Facebooki.

“Kus oled?” kirjutan tiimikaaslasele, kes läheduses viibib. “Lähen ühikasse kohe,” saabub vastus.

Palun end kaasa võtta. Ehkki Paide pole just keeruline linn, on pea 10,000 osalejaga festivalil ühel pimedal üksinda peaaegu võimatu liikuda.

Sestap liigumegi koos sõbrannaga Vallimäelt alla, jättes Arvamusfestivali hetkeks seljataha oma mõtteid mõlgutama. Mööda vaikseid Paide tänavaid sammudes meenub mulle eile täiesti juhuslikult kuuldud hõige: “Hea biit!”

Ja mis seal salata. On tõesti hea biit sellel Arvamusfestivalil. Eks te kuulake ise.

Pilguheit Arvamusfestivali toidumaailma: “Siin on nagu välismaal!”

15. august 2015Jakob RosinBlogijook, kohvik, melu, söök, toit

Nimekiri toitlustusasutustest, mis Arvamusfestivali osalejatele oma hõrgutisi pakuvad võtab esmapilgul silme eest kirjuks. Jalutasin läbi festivaliala ja uurisin lähemalt milliste pakkumistega tegu on.

Arvamusfestivali teine päev on värskelt alanud ning on paras aeg uurida, kus lisaks külluslikule vaimutoidule ka keha saab kinnitada. Tuleb tunnistada, et valik on tõesti lai ja sobiva leiab siit igaüks. Leidub nii burgereid kui sašlõkki, pirukaid kui ka lihtsat hapukapsasuppi. Eksootikahuvilised saavad maitsta nii tatari magustoite kui ka kevadrulle restoranis Riis. Taimetoidu sõpradele pakub parimaid vegan toite restoran Inspiratsioon, kes esimese festivalipäeva lõuna ajal oma Facebooki lehel abilisi otsib. “Tulge ja aidake hädast välja! Soovijaid on nii palju, et vajame kokkamisel ja teenindamisel abi!,” seisab postituses.

Alustan oma ringkäiku Paide keskväljakult, kus on end üles seadnud mitmed erinevad kohvikud. Peatun Ida-Viru rahvuste kohviku ees. Sealses menüüs on ilmselt kõige pilkupüüdvam toit, mis kannab müstilist nimetust Tšek-tšek. Uurin teenindajalt millega tegu. “See on Tatari magustoit, mis koosneb meest, jahust, suhkrust ja siis natukene veel suhkrust,” vastab ta. Luban kindlasti seda tulla hiljem proovima ning astun edasi. Restorani Riis, mis pakub Tai ja Vietnami toite, ees jäävad ahvatlustena meelde kevadrullid ning taignas küpsetatud krevetid. Seal samas lähedal aga peibutab kohaliku toodanguga järvamaa LEADER kohvik. “Siin igal pool pakutakse väga palju kohvi,” võtab mu kaaslane ümbritseva ühe lausega kokku. Lisaks kohvile on rõhk suuresti tänavatoidul ehk erinevatel burgeritel, wrappidel, tortilladel ja muudel hõrgutistel, mida mugav näpuvahelt süüa.

Festivalil leiab omale meelepärase söögikoha igaüks.

Festivalil leiab omale meelepärase söögi igaüks.

Suundume tagasi algpunkti ehk Ida-Viru rahvuste kohvikusse, kus sööme ühe tugeva õhtueine. Kohvikus pakutakse nende rahvaste toite, keda Ida-Virumaalt leida võib. Menüüs figureerivad nii ukraina, juudi, tatari, eesti, poola, vene, usbeki ja ingerisoomlaste road. Valin klassikalised pelmeenid ning karjala piruka. Maitse on suurepärane ja kõhu saab mõnusasti täis. Tõeliselt mõnus on olla – päike lõõskab, lähedal asuvast kohvikust kostab mõnusaid regerütme ja kohvikutöötajate kaasalaulmist. Kohati tekib tunne, et olen just kui mõnes kuurortis mitte Arvamusfestivalil, kus paarisaja meetri kaugusel sünnivad suured ideed ja mõtted.

Sean sammud Vallimäele, kuna festivali ala kaart näitab ka seal mitmeid toidukohti.Üleval Vallimäel on rahvast rohkelt. Kes jalutab, kes arutab väikestes gruppides erinevaid teemasid. Möödume lastealast, kus väikesed inimesed ennastunustavalt djembesid põristavad. “Hea biit!” hõikab keegi möödujatest lastele.

Tänavatoitu pakutakse ka Vallimäel. Esindatud on nii Põhjaka, Foody Allen kui ka LaMuu oma rikkaliku jäätisevalikuga. Neil, kes eelistavad joogipoolist, on võimalik maitsta Jaanihanso suurepäraseid siidreid jazzklubi Philly Joe’s kõrval. “Siin on nagu välismaal, jazz ja siider – nii peabki,” sõnab teenindaja, kui märgin, et atmosfäär on kiiduväärt.

Ja ongi minu pisike ringkäik Arvamusfestivali gurmeemaailma läbi. Kes nüüd lugedes kõhutühjust tunneb, kiigake kindlasti kohvikute nimekirja ja ka festivaliala kaarti, et uuteks aruteludeks energiat koguda.

Foto autor: Anna Markova