Arvamusfestival saab juba kolmandat aastat toimuda tänu headele inimestele ja organisatsioonidele, kes seal osalevad, korraldamises kaasa löövad või omalt poolt finantsvahendite kaudu toetavad. Nende seas, üks paljudest, on ka rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte Nortal.

“Eestis on kahjuks viimasel ajal välja kujunenud olukord, kus avalikus diskussioonis eksisteerivad väga tihti kaitse- ja ründeasendid, vabale arutelule ruumi ei jäeta. Inimesed istuvad enda loodud kaevikutes ning kui keegi julgeb pead tõsta ja välja tulla vähegi vastuolulisemate arvamustega, siis tõmmatakse sinna kohe tuli peale,” ütles Nortal Eesti juht Priit Alamäe.

Ta lisas, et Arvamusfestival on hea platvorm uute ideede esilekerkimiseks ja avaliku diskussiooni algatamiseks, sest juba ürituse formaat eeldab konstruktiivsust ning mõttevabadust.

“Arutledes on võimalik välja sõeluda need uued mõtted või nutikad lahendused, mis muudavad nii meie endi kui ka meie laste elu paremaks. Just seetõttu peaksid kõik, kel midagi hinges pakitsemas, kindlasti Paidesse kohale tulema,” lisab Alamäe. “Arvamuse kujundamine eeldab loovust, oma mõtete arusaadavaks tegemine väljendusoskust ja tagasiside küsimine omakorda kuulamisoskust – juba puhtalt nende oskuste lihvimine Eestimaa suves teeb meist paremad inimesed.”

Alamäe ütles, et Nortal toetab Arvamusfestivali, kuna ettevõtte meeskond hindab festivali korraldajate soovi panustada muu hulgas Eesti infoühiskonna arendamisse, digikuvandi kujundamisesse ja e-Eesti visiooni värskendamisse. “Aga ka seetõttu, et arutletakse selle üle, kuidas Eesti ettevõtete välisturgudel läbilöömise ja hakkamasaamise võimekust tõsta või kuidas saavad näiteks idufirmad ja suurettevõtted teineteisele tulevikus kasulikud olla.”

Nortalil on Eesti e-kuvandi eksportijana olemas reaalne kogemus sellest, mida tegelikult mujal maailmas oodatakse ja mis on lahendamist vajavad probleemid. “Meil on ka ideid, kuidas Eesti e-riigi kogemust ja visiooni veelgi paremini paketeerida ja tootestada. Seega tahaksime oma mõtetele tagasisidet ja oleme juba ette väga põnevil võimaliku tulemuse pärast,” ütles Alamäe. „Samuti ootame huviga vabu ja lennukaid mõtteid selle kohta, kuidas meie e-riik uuele tasemel viia.”

Sel aastal on festivalil üle 200 arutelu. Lõviosa aruteludest toovad Paidesse festivali partnerühendused ehk saja organisatsiooni koostöös valmivad peaaegu 40 erinevat teemaala. Lisaks aruteludele on festivalil rikkalik kultuuriprogramm, mis hõlmab nii kirjandus-, teatri-, muusika-, kui ka filmihuviliste soove.

Arvamusfestival pakub kõigile partneritele kohtumispaika luues selleks mõnusa keskkonna. Oleme kokku kogunud kõik oma partnerite Facebooki sündmused, mida oleme Facebookis märganud. Toome need teieni, et teil oleks neid lihtsam leida.

Haridusala
www.facebook.com/events/1673521946202759/

Linnateatri ala Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/1453912934927049/

Sisekaitseakadeemia teemaala „Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus”
www.facebook.com/events/1730059287221210/

Vabakonna kasvulava
www.facebook.com/events/777091935745570/

Sooala
www.facebook.com/events/1116999914981515/

Terve Elu ala
www.facebook.com/events/1418643415131413/

Ettevõtlusala
www.facebook.com/events/670947006339404/

Heaolu teemaala
www.facebook.com/events/1676593109241006/

Tööelu teemaala
www.facebook.com/events/1652381181714874/

Ökokogukondade ala
www.facebook.com/events/381897652000024/

Zonta Eesti klubide arutelu “Kelle asi on lähisuhte vägivald?”
www.facebook.com/events/431714733668298/

Arhitektuuriteemad Paide Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/1011634918847066/

Arutelu “Kas Eesti energiasektor on uueks kliimapoliitikaks valmis?”
www.facebook.com/events/1469261323385579/

Arutelu “Kuidas ise elektrit teha?”
www.facebook.com/events/570431593095037/

Arutelu “Kuidas kliimamuutus mõjutab Eestit?”
www.facebook.com/events/1628126347435370/

Arutelu “Loomade õigused inimkeskses ühiskonnas”
www.facebook.com/events/1442596159380329/

Arutelu Väärtustealal “Õigus olla unustatud”
www.facebook.com/events/373774862821093/

Arvamusfestival: Eesti maailmas
www.facebook.com/events/1661794130719331/

E-riigi Akadeemia arutelu “Kellele ehitame e-riiki?”
www.facebook.com/events/1412786299048853/

Eesti Rahvusringhäälingu stuudio
www.facebook.com/events/404353506419737/

Ekspress Meedia ala Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/991114990910271/

Ettevõtlusala
www.facebook.com/events/670947006339404/

Fookuse Vabaõhustuudio Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/522984201190906/

Haridusala
www.facebook.com/events/1673521946202759/

Heaolu teemaala
www.facebook.com/events/1676593109241006/

VUNK innovatsiooniala
www.facebook.com/events/908566902515227/

Euroopa Parlamendi hommikudebatt “Venemaa – kas vaenlane Euroopa idapiiri taga või siiski võimalik koostööpartner?”
www.facebook.com/events/413227345544877/

BNS Pressikohvik Arvamusfestivalil
www.facebook.com/events/518477951638914/

kultuur@AF2015 – Arvamusfestivali tänavakunsti konkurss
www.facebook.com/events/1463276420650634/

kultuur@AF2015 – Fopaa!
www.facebook.com/events/705604709567888/

kultuur@AF2015 – Kino Sõprus @Arvamusfestival
www.facebook.com/events/1630748340530357/

kultuur@AF2015 – kontsertetendus “Kohtumine Raimond Valgrega”
www.facebook.com/events/667982336670786/

kultuur@AF2015 – Labürintteatri G9 rännak-lavastus AJAPROOV
www.facebook.com/events/1022870847747332/

kultuur@AF2015 – Must Puudel @Arvamusfestival
www.facebook.com/events/114100522263691/

kultuur@AF2015 – N099 Tantsulaager: Arvamusfestivali eri
www.facebook.com/events/458511284327182/

Meedia on üks äärmiselt kirju nähtus või paik või kuidas iganes seda nimetada. See hiiglaslik teadetetahvel annab meile igapäevaselt nii olulist kui ka vähem väärtusliku infot. Ja seda ükskõik mis valdkonnast – alustades poliitikast ning majandusest, lõpetades kollaste kõmu-uudistega. Täpselt sama värvikad ja mitmekesised on ka selleaastase arvamusfestivali meediaalad, kust võtavad osa ERR, Ekspress Meedia (Delfi, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht), Postimees, Kuku raadio ja BNS.

Meediaaladel leidub arutelusid seinast seina – räägitakse kõikvõimalikel aktuaalsetel teemadel, mis puudutavad Eesti inimesi. Aruteludesse on kaasatud Eesti armastatuimad ajakirjanikud ning ühiskonnategelased, otseloomulikult saab arutelude käigus sõna sekka öelda iga festivalist osavõtja. Kindlasti ei puudu meediaaladelt ka raadiosaadete salvestused ja reportaažid.

Festivali avab Orualal toimuv Raadio 2 otsesaade “Olukorrast riigis”, kus päevapoliitilistel teemadel arutavad Ahto Lobjakas ja Allar Tankler. Pärast seda jätkatakse Orualal sõnavabaduse temaatikaga ja küsitakse: “Kuidas rääkida sellest, millest Eestis ei tohi rääkida?”.

Lisaks Kuku raadio ja Postimehe koostöös valmib poliitikateemalise raadiosaate “Keskpäevatund” avalik salvestus, mis läheb eetrisse otse arvamusfestivalilt.

“Postimehe alal tuleb muuhulgas jutuks äppide mõju väikefirmadele, sotsiaalmeediamõju noortele ning Google’i mõju meie tervisele,” täpsustab Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv teemalava arutelusid. Laupäeva hommikul kostitavad Postimehe ajakirjanikud festivalikülalisi värske kohvi ja veelgi värskema ajakirjandusega.

Ekspress Meedia loovjuhi Ester Vaitmaa sõnul saab nende teemaalal vastused näiteks küsimustele: kas õnn peitub rahas, kas maale elama minek tasub end ära ja kas stand-up on Eesti uus teater? Lisaks Eesti toidu erilistest maitsetest ning nende populariseerimisest tuleb kõnelema ei keegi muu kui Evelin Ilves.

“ERRi stuudioalal toimuv ETV+ arutelu mõtiskleb selle üle, kas telekanal on vaid lihtsakoeline meelelahutus või saab ETV+ kaasabil lahendada ka ühiskondlikke probleeme,” tutvustab ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa nendepoolset meediaarutelu lähemalt. Jututeemaks tulevad ka ristmeedia väljund laste kasvatamise abivahendina ning sidusus meie ühiskonnas.

Kui mingil hetkel peaks tekkima soov festivalimelust puhata, siis kerge kosutuse saamiseks saab suunduda Paide keskväljakul asuvasse BNSi pressikohvikusse, kus leiavad aset päevakajaliste teemade vestlusring ning “Pressiklubi” salvestus.

Kes ühel või teisel põhjusel Arvamusfestivalil osaleda ei saa, siis ERR, Postimees ja Delfi pakuvad oma kodulehel võimalust jälgida otseülekandeid festivalilt ning videoklippe aruteludest!

Tutvu arvamusfestivali kavaga siin: www.arvamusfestival.ee/kava/

Kuidas meie riik peaks funktsioneerima? Milliseid meetmeid tuleks kasutada jätkusuutlikkuse nimel? Kuidas peab toimimisse panustama riik ja mil moel seda peaks tegema ühiskond? Neid küsimusi on lõputult, mille peale meist ilmselt igaüks on aeg-ajalt mõelnud.

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro leiab, et arutlemine riigi hea toimimise üle on alati aktuaalne, aegumatult oluline ning mõjutab kõiki Eesti kodanikke. “Just äsja möödunud Riigikogu valimistel oli riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse korraldus rohkem fookuses kui kunagi varem. Teema on lauale tõstetud, nüüd on aeg konkreetseteks laheduste väljapakkumiseks ning tegudeks,” toob Taro näite Toimiva riigi alla kuuluvatest olulistest teemadest. Koos osalejatega loodetakse välja pakkuda ideid, mis Eestit edasi viiks ning meie kõigi elu paremaks muudaks.

Toimiva riigi teemaalasse kuuluvad arutelud on plaanitud läbi viia mitmes erinevas formaadis. Osad aruteludest on paneeldiskussioonid, samas saab kuulda-näha ka arutelusid ja vestlusringe suuremas grupis ning loomulikult on kavas ka debatid.

Arutelusid veavad nii eksperdid, poliitikud kui ka noored tulevikutähed. Taro sõnul kohtuvad teemaalal inimesed, kes seni on samal teemal ehk ajakirjanduse või sotsiaalmeedia veergudel debatti pidanud, kuid silmast silma arutlenud pole. “Kuna meie teemaalal on kohal ka mitmed otsustajad, kelle käes on tegelikult meid kõiki mõjutavate valikute tegemine, siis pakume võimalust vahetult otsuste kujunemises kaasa rääkida,” sõnas Taro.

Teemaala loomisesse panustavad: Eesti Koostöö Kogu, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Advokaadibüroo Raidla Ellex, Maanteeamet, Terve Eesti Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade Liit, Siseministeerium, EBS ning Arengufond.

Teemaala Toimiv riik arutelud:
Reedel, 14. augustil kl 13 – Kuidas riigi tulu kasvatada?

Kui tavapäraselt keskenduvad riigireformi arutelud riigi kuludele ja eelkõige nende kärpimisele, siis Arvamusfestivali riigivalitsemise teemaala avame hoopis võrrandi teise poole ehk tulude lahkamisega. Küsime, kuidas raha riigieelarvesse juurde saada? Tuleme rahandusministrile appi. Lükkame maksudebati uuesti kännu tagant lahti ja korjame raha maast üles.

Reedel, 14. augustil kl 15.30 – JOKK jätta! Piirkiirus 80km/h!

Eestis hukkub igal aastal liikluses rohkem inimesi, kui Euroopas keskmiselt, ent liiklussurm on ärahoitav. Selleks on olemas konkreetsed võimalused, mille rakendamine tähendab aga muutusi, uusi reegleid, piiranguid. Ka kiiruspiiranguid. Kuidas saaks tõsta piirkiirust ilma liiklussurmadeta?

Reedel, 14. augustil kl 18 – Kuidas ja palju me peaks jooma? Poliitika kujundamine keset huvide konflikti, alkoholi näitel

Kasutame kirgi kütvat alkoholipoliitika näidet, et uurida, miks poliitikud ei tee alati rahva huvides otsuseid, mis tunduvad isegi riigi enda analüüside põhjal olulised ja vajalikud? Huvide konfliktis on rahva tervis, poliitikud ja alkoholitööstus.

Laupäeval, 15. augustil kl 13 – Riik – tee mind rikkaks!
Eesti riiki kirjeldatakse kui liberaalset ja „õhukest“. Kuidas aga tegelikkuses on? Hiljutisest valimiskampaaniast üles puhutud lubadustest kainenedes on hea arutada tegelike võimaluste üle. Soov saada rohkem ja paremaid teenuseid ei lähe kokku piiratud võimalustega. Mis peaks olema üksikisiku, ettevõtja ja mis riigi vastutus?

Laupäeval, 15. augustil kl 15.30 – Minu tuleviku vald pärast haldusreformi
Kujutame ette, et kauaoodatud haldusreform on toimunud, näiteks Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks 2018. Milline üks hea omavalitsus selle tagajärjel siis olema peab? Me ei nuta taga, mis olnud või olemata, vaid arutame, kas ja kuidas oleks võimalik selline tulevane vald, mida tahame.

Laupäeval, 15. Augustil kl 18 – Avatud valitsemine: alustame Riigikogust?
Eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli üks viimaseid kirgi kütnud teemasid komisjonide töö avalikkus. Protokollidest ja lindistustest sai ühtäkki terav teema. Kas parlamendis toimuvate debattide sisukus võiks olla üks demokraatia tervise mõõdupuu? Nende avalikustamine avatud valitsemise etalon? Asjaosalised, ajakirjanikud ja niisama huvilised, tulge öelge sõna sekka.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/
Foto: Kaupo Kalda / photos.visitestonia.com

Juunikuus leidis Bornholmi saarel aset taanlaste arvamusfestival Folkemødet, mida tutvustasime ka oma blogis. Korraldajate sõnul oli üritus kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi. Folkemødet’i üks korraldajatest Talita Elvang jagas meiega muljeid tänavusest festivalist.

Kuidas möödus selleaastane Taani arvamusfestival?
Kaunis Bornholmi saar oli kindlasti ideaalne asukoht ürituse toimumiskohana. See paik tõi kokku inimesed, kes igapäevaelus poleks ehk tutvunudki. Ja selles seisnebki meie festivali võlu – siin kohtuvad omavahel poliitikud, tippjuhid, ühingute ning fonde esindajad ja täiesti tavalised festivalist osa võtvad inimesed. Kõik need inimesed said kokku ühise eesmärgi nimel, hoida demokraatia tugeva ning jätkusuutlikuna. Üritus oli kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi.

Kas tänavune festival oli varasematega võrreldes kuidagi teismoodi?
Sel aastal võttis festivalist osa vähem poliitikuid, kuna ürituse toimumisaeg kattus valimisperioodiga, mistõttu paljud nendest jäid koju valijate hääli püüdma. See tekitas ka selle, et meediahuvi oli tunduvalt väiksem. Seevastu oli meil võimalus rohkem külalisi – MTÜd, organisatsioonid ja ettevõtted – vastu võtta. Festivalist võttis osa umbes 100 000 inimest, mis on sama suurusjärk nagu varasematel aastatelgi.

Millised olid kõige kuumemad teemad?
Kõige põletavamad teemad olid sel aastal väga ühiskonnakesksed. Arutleti võrdsusest, vastastikusest empaatiavõimest ning ühise koostöö tegemise mõjuvõimust ja selle tugevdamise vajadusest. Lauale toodi ka globaliseerumise, kliimamuutuste ja looduse hoidmise teema – mida nii kodanikud kui ka meie liidrid peaksid selles osas ette võtma ning kuidas tuleks meil käituda.

Loomulikult ei jäetud tähelepanuta ka demokraatiat puudutav arutelu, mida külastas väga suur hulk kuulajaid ja kus keskenduti eeskätt uutele partnerlussuhetele avaliku sektori, erasektori ja mittetulundusühingute vahel.

Veel üks kõrge tähelepanu all olnud teema käsitles Taanimaa äärealasid, kuna need on praegu suure pinge all, sest inimesed, eriti noored, kolivad sealt ära, elumajad jäävad tühjaks ja kodanikel puudub linnavalitsuste vastu usaldus.

Juba kolmandat aastat valis Taani arvamusfestivali publik välja silmapaistvaima poliitiku, kel on parim dialoogivõimekus. Kes pälvis tunnustuse tänavu?
Dialogue Prize 2015 läks Ida Aukenile, kes on endine Taani keskkonnaminister. Ta suutis enda ja arutelul osalenute vahel luua ausa ning siira dialoogi, osates samal ajal ka publikut kuulata.

Mis on teie soovitused meile, Eesti Arvamusfestivalile?
Me loodame, et teie festival suudab debattide ja dialoogide kaudu ühendada kõiki kuulajaid. Sel aastal me Folkemødet’il nägime, kuidas arutelud tekkisid moderaatorite ja debateerijate vahel. Kuulajatel oli väga piiratud aeg küsimuste esitamiseks või arutelul kaasa rääkimiseks. Haarake võimalusest ning kaasake inimesi rohkem arutelude sisse!

Fotode autor: Rasmus Degnbol

2600 erinevat sündmust ja kümned tuhanded osalejad päevas. Bornholmi saarel algas täna taanimaine arvamusfestival Folkemødet, mille eesmärk on arendada demokraatiat, tuua poliitikud inimestele lähemale ning seda vabas õhus ja mitteametlikus vormis.

Järgnevate päevade jooksul peaks festivalilt läbi käima paarkümmend tuhat inimest päevas, nende seas nii inimesed eri kohtadest üle Taani, eri ettevõtete ja vabaühenduste esindajad, aga ka  tipp-poliitikud ja lobistid.

„Inimestest osa tuleb kohale kindlate arutelude ja sündmuste tõttu, teised lihtsalt kõnnivad ringi ja leiavad huvitavaid asju juhuslikumalt,” ütles kohaliku raadiojaama, DR Bornholmi ajakirjanik Jørgen Jensen. Ta lisas, et tänavu on festivali tähendus taanlaste jaoks pisut teistsugune, sest järgmisel nädalal toimuvad parlamendivalimised on meedia tähelepanu Folkemødetilt pisut eemale tõmmanud. „Tänavu on väga tugevalt fookuses ka julgeolek ja äärmuslused, teiste seas osalevad festivalil ka [hollandi poliitik] Geert Wilders ja Kreeka natsionalistliku partei esindaja,” lisas Jensen.

Folkemødet toimub sel aastal viiendat korda ja kasvab iga aastaga üha suuremaks. Kui näiteks eelmisel aastal oli festivalil ligikaudu 1900 erinevat arutelu, debatti ja üritust, siis tänavu on see number juba 2600. Suur osa festivali aruteludest on taanikeelsed, kuid leiduvad ka mõned ingliskeelsed debatid. Tänavu räägitakse ja arutletakse näiteks juhtimiskultuuri, valitsemistavade, ühiskonna heaolu, tervishoiu, hariduse, õigusküsimuste ja küberkuritegevuse üle. Festivalipublik annab juba kolmandat aasta parima dialoogivõimekusega poliitikule auhinna. Autasu nimi on Dialogue Prize 2015: Listening is the new black.

Sarnaselt Arvamusfestivaliga sai Taani Folkemødet inspiratsiooni Rootsist, kus juuni viimasel pühapäeval juba pea 50 aastat algab Almedaleni nädal ehk teisisõnu rootsimaine arvamusfestival.

Foto autor: Johan Wessman (News Øresund)

Sel aastal anti esimest korda välja Euroopa parimaid festivale koondav märgistus EFFE Label, mille sai 24 Eesti festivali seas ka Arvamusfestival. EFFE on Euroopa Festivalide Liidu loodud rahvusvaheline festivalide platvorm, mida ühendavad kunstile pühendumine, kohalikud kogukonnad ja euroopalikud väärtused.

Märgistuse saamiseks esitasid mitmed sajad festivalid üle Euroopa vastava taotluse, mida hindasid Euroopa festivalide liidu määratud kohalikud eksperdid ja rahvusvaheline žürii. EFFE märgistusel on kolm kriteeriumi: kunstiline pühendumus, kogukonna kaasamine ning festivali rahvusvaheline ja ülemaailmne suunitlus.

EFFE rahvusvahelise žürii esimees Vincent Baudriller ütles, et kvaliteetimärgi pälvinud festivalid esindavad paljusid erinevaid kultuurivaldkondi ja pakuvad oma publikule mitmesuguseid tegevusi. “Nendel festivalidel on märkimisväärne positiivne mõju nii kohaliku kogukonna kui ka suuremal rahvusvahelisel tasandil.”

Baudriller lisas, et kvaliteetmärgistuse väljaandmine aitab Euroopa festivalidel laiendada oma haaret veelgi kaugemale ja kaasata senisest enam publikut ning ehitada uusi sildu festivalikogukondade vahele.

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on Euroopa parimate festivalide hulka valimine igati rõõmustav, eriti arvestades seda, et Arvamusfestival oli konkursile esitamise hetkel toimunud vaid kaks korda.

“Esitasime Arvamusfestivali kandidatuuri, sest teame, et korraldame Eestis ainulaadset festivali – kutsume üles arvamust avaldama lisaks aruteluvormile ka teistes žanrites, näiteks luule, teater, muusika,” ütles Anu Melioranski. “Tunnustus on seda kaalukam, et žürii koosnes nii kohalikest kui välismaistest kultuuriekspertidest. Selline tähelepanu ja märkamine innustab meid kolmandat elamusterohket sõnarokifestivali korraldama. EFFE tunnustus on kvaliteedimärk, mille saamisele on kaasa aidanud iga Arvamusfestivali vabatahtlik korraldaja.”

Ühtekokku sai EFFE Festivali kvaliteedimärgise 761 festivali 31 riigist. Eestist said märgistuse näiteks veel PÖFF, Viljandi pärimusmuusika festival Viljandi Folk, Jazzkaar, Juu Jääb, Viru Folk, Tallinn Treff festival ja Tartu tudengipäevad.