Üks Arvamusfestivali tänavusi uuendusi puudutab erakondade osalemist festivalil. Kui eelnevalt olid erakonnad festivali südames Vallimäel koos – nn maailmavaate kohvikus – siis tänavu on erakonnad ala peal laiali.

Kohal on kokku seitse erakonda: kõik parlamendierakonnad ja üks parlamendist välja jäänud erakond. 14. augustil on kõigil võimalus arutada koos Keskerakonnaga, IRLiga, Reformierakonnaga ja Eestimaa Roheliste poliitikutega, 15. augustil on kohal SDE, Vabaerakond ja EKRE. Mida erakonnad oma arutelualadel pakuvad?

14. august

Keskerakonna ala
Keskerakond võtab ette tänasele Eestile olulised teemad. Kas pagulasküsimus on muutnud lõimumispoliitka ühiskonna jaoks ebaoluliseks? 27 655 inimest andis oma allkirja kütuseaktsiisi tõstmise vastu, kuid mis saab edasi? Kas meie riigi regionaalpoliitiline tulevik on linnastumine? Arutelude vahel ja eelnevalt on võimalik kohtuda tuntud Keskerakonna poliitikutega.

Isamaa ja Res Publica Liit
Isamaa ja Res Publica Liidu laval diskuteeritakse ilma võltshäbita ja ausalt poliitika üle. Poliitika pole patt ning teravaid torkeid ja sõnalahinguid, kus jäetakse üleliigsed viisakused kõrvale, on oodata kõigil aruteludes osalejatel.

IRL-i minimissiooniks on oma aruteludega panustada, et Eestis saavutab Arvamusfestival poliitikakujundamises samasuguse rolli nagu Soomes, Rootsis ja Taanis, kus osalemisnumbrid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse. Aeg on küps, et anonüümsed „delfi kommentaatorid“ julgeksid oma sõna sekka öelda ka reaalsetes aruteludes ja just sellist võimalust soovib pakkuda IRLi Vaba lava.

IRLi vabalaval on fookuses kolm suurt teemat. Päeva alustatakse majandusteadlase Andres Arraku juhtimisel, kui juureldakse selle üle, miks on Eestist kui majandustiigrist kujunenud tänaseks välja riik, kellele prognoositakse lähiaastatel majanduskasvu 2-4%? Aastaid on räägitud, et meie ettevõtetel on vaja tõusta tarneahelas ja pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, kuid tänaseks on jäänud vaid sõnadeks. Mida ja kas üldse saab riiklikul tasandil siinkohal teha? Maksupoliitika? Dotatsioonid?

IRLi teine „sõnalahing“ on intriigihõnguline. Bestselleri „Isamaa tagatuba“ autor Kalle Muuli julgeb kaevuda IRLi juurteni ning arutleda kas ja millal toimub Isamaa kolmas tulemine? Erakond, mida on juhtinud Mart Laar ja andnud 90ndate algul toimunud reformidega Eestile tänase näo, on sattunud madalseisu. Isamaas on toimumas sisekaemus juunis valitud uue esimehe Margus Tsahkna juhtimisel, kuid kas Laari „õpilane“ on õpetaja kingade vääriline? Koos Kallega on lavale oodata tegevpoliitikuid, kuid ka mehi, kes küll tänaseks on loobunud poliitikast, aga kelle töö ja agaruse viljaks ongi Isamaaliit.

Päeva lõpetab arutelu Eesti kaitsevõime üle, mida veab Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Marko Mihkelson. Vaba maailma piiridel asuva Eesti julgeolekut vaadeldakse nii Venemaa agressiooni kontekstis Ukrainas kui ka laiemas globaalses võtmes. Tõenäoliselt on meie riik vastakuti pikaajalise probleemiga, mistõttu peame iga päev enda käest küsima – kui hästi oleme kaitstud erinevate ohtude eest?  See puudutab nii meie iseseisvat kaitsevõimet kui ka rahvusvahelist koostööd oma lähimate liitlastega NATOs ja Euroopa Liidus. Marko kõrvale võib oodata muljetavaldavat kooslust – suursaadik Jüri Luike, kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseministeeriumi asekantsler Jonatan Vseviovi, Londoni mõttekoja analüütik Kadri Liiki ja meediaekspert Raul Rebast.

Reformierakond
Reformierakonna aruteluala nimeks on sel aastal “Kindlalt juhitud Eesti!”. Arutelusid juhivad oma ala eksperdid nii Reformierakonnast kui ka asjatundjad väljastpoolt erakonda. Põhifookuses saab olema majandus, mida käsitletakse läbi mitme erineva teemanurga, nagu näiteks julgeolek, lapsed ja riigi konkurentsivõime.

Arutelud toimuvad reedel, 14. augustil ning kolmes jaos:

– kell 13:00 – 14:30 “Mitme rikkama hulka kuulub uuspõhjamaine Eesti?
– kell 15:30 – 17:00 “Lapsed – kas investeering või kulu?”
– kell 18:00 – 19:30 “Kuidas liitlaste kohalolek mõjutab meie palkasid?”

Meie regioonis on suurema osa riikide põhiküsimuseks majanduse stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Kuidas saavutada konkurentsieelist ja võimaldada inimestele suuremaid sissetulekuid? Samas on murekohaks järjest vananev ühiskond ja suurenev vajadus oskustööliste järele. Kõige eelneva kirjeldatu aluseks on aga omakorda julgeolek ja turvatunne.

Reformierakonna alal saab ka väljaspool planeeritud aruteluaegasid mõnusasti jalga puhata ning arvamusi jagada ja kujundada. Pakutakse ka väikseid suupisteid ja karastavat jooki.

Roheline Eesti

Rohelised on Arvamusfestivalil esmakordselt. Oodatud on julged arvamused ja lahendused, sest teie ees on julged küsimused. Milline narkopoliitika sobiks Eestile? Mida teha toiduraiskamise lõpetamiseks? Millised on Rail Balticu mõistlikumad alternatiivid?

15. august

Sotsiaaldemokraatik Eesti
Kui aeg on liigestest lahti ja vanaviisi edasi viib hoopis tagasi, tuleb otsida uusi lahendusi. Sotsid võtavad ette kolm tulist teemat ja kutsuvad arutama majandusarengu, avatud eestluse ja ääremaastumise teemal. Kohal on uus esimees Jevgeni Ossinovski ja sotside raudvara Marju Lauristin, lisaks ministrid, saadikud ja erakonnavälised arvamusliidrid. Kolmas aasta, latt on kõrgel, teeme ära.

Vabaerakonna mõttekohvik
Möödunud aastal osales Vabaerakond arvamusfestivalil kui uus tulija poliitikas, täna on nad juba populaarne erakond, mis kõneleb sellest, et ideed kannavad. Kui eelmine kord rääkisid nad poliitilise reformi vajadusest, siis sedakorda keskendutakse elu võimalikkusele Eestis. Märksõna on kogukond. Elutervsus ja lahendus probleemidele algab sellest, kui me tahame teha asju koos, kogukonnana. Kui me tahame üksteist toetada ja aidata. See on võti ka sotsiaalsetele probleemidele.
Vabaerakond teeb tihedalt koostööd ka Regionaalarengu alaga Arvamusfestivalil. Seal püütakse vastata küsimustele, kas linnastumine on pöördumatu ja vastupidi – kas tühjaks jäänud maa pole mitte piiramatu ressurss, kuhu globaalsed kriisid meid tagasi juhivad?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eestuba
Tänases maailmas, kus Euroopa on aastakümnete suurimas muutuses tulenevalt globaliseerumisest, finantskriisist, massiimmigratsiooni survest teistelt mandritelt ja kultuuriruumidest, samuti teravnenud julgeolekuolukorrast, on konservatiivseid väärtusi kandvad erakonnad ja -liikumised pälvinud rahva märkimisväärse toetuse kasvu.
Nii võitsid Suurbritannias, Poolas ja Taanis viimased parlamendivalimised just konservatiivid, Soomes jõudsid põlissoomlased valitsuserakondade hulka ja hõivasid ka olulised ministrikohad. Konservatiivsed erakonnad on oma valijate toel tugevad ka teistes Euroopa riikides nagu Prantsusmaa ja Ungari.

Seni Euroopas peaideoloogiatena toiminud globaalne liberalism ja sotsiaaldemokraatia ei ole oma ülesannetega hakkama saanud ning vajavad hädasti ühiskonda tasakaalustavat jõudu, milleks sobib hästi rahvuskonservatism. Kui enamus valitsevate erakondade otsuseid sünnib ju nende hämarates tagatubades, siis EKRE eestuba pakub häid võimalusi oma mõtteid vabalt väljendada, sisukalt arutleda.

Oleme valinud kolm peateemat mis rahvuskonservatiividel südames ja keelel, sest nende ilma nende lahendamiseta Eesti elu paremaks ei lähe. Imre Mürk juhib teemat kuidas juhtida Eesti majandus välja patiseisust ja suurendada inimeste sissetulekuid. Sellega mõnevõrra haakuv on Eesti arutelu põllumajanduse perspektiividest ja arenguvõimalustest.

Kolmas, ja ehk ka kõige intrigeerivam, arutelu on teemal, kuidas päästa meie rahvas väljasuremise ohust. Pakume sellele probleemile ka lahendusi. Demograafilist paneeli modereerib rahvasaadik ja nelja lapse isa Martin Helme ning juttu tuleb väga mitmetest asjadest: kuidas suurendada iivet, kuidas tugevdada pereväärtusi ja aidata noori peresid elu alustamisel ka riigi poolt. Eestis peaks eesmärk olema kolm last igasse peresse!

Üha sagedasemad on avalikud sõnavõtud, ühistegevused millegi toetuseks või vastu olemiseks, külaseltside ja muude pisemate organisatsioonide loomised. Kas Eesti vabakond on tugev ja milline on meie kolmanda sektori tulevik, tuleb jutuks Vabakonna kasvulaval.

“Välja paistame ägedad ja julged, tegelikult napib nii inimesi, ideid kui raha,”
ütles Helpifici ja Vabakonna kasvulava üks eestvedajatest Annika Amenberg. Seetõttu võetakse vabakonna kasvulaval luubi alla küsimused ja mõ
tted, mis puudutavad Eesti vabakonna tugevust ja tulevikku. Kas me tahame muutuda ja kui, siis millisteks ning mida me selleks tegema peame?

Arvamusfestivali vabakonna kasvulava  mõõdab kodanikuühiskonna pulssi kõige laiemas mõttes. Tegeletakse ja arutletakse teemade üle, mis on ühised kogu kolmandale sektorile. Kui on soov muutuda, siis mida selleks peab tegema, kust leida eestvedajaid ning kuidas kasvatada homseid arvamusliidreid. Samuti uuritakse kuidas ühitada ettevõtjate ja vabasektori kired ning kas sotsiaalmeedia on kodanikuaktivismile uus võimalus või hoopiski oht.

Vabakonna kasvulava eesmärk on pakkuda aruteluvorme, mis annaks kõigile võimaluse kaasa rääkimiseks. Üksi arvutiekraanilt häid ja huvitavaid mõtteid lugeda või jälgida on kahtlemata hariv, kuid võimalust ise kohapeal vaielda, kaasa rääkida, edasi arendada võib pidada kvaliteetajaks, leidis Amenberg. Seetõttu on arutelud üles ehitatud nii, et alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega.

Ala sünnib Avatud Eesti Fondi, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Sotsioloogide Liidu, Helpifici, Meeskonnakoolitus ja arendus OÜ, Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ja Tallinna Ülikooli koostöös.

Vabakonna kasvulava arutelud toimuvad 14. ja 15. augustil:

Reede 14.august

12.30-14.00  Eesti järgmised arvamusliidrid – noorsootöö ja noortealgatuste väärtus ning roll nende kujunemisel   
Noored on meie tulevik! Jah, kõlab kui cliché, aga nii see on! Soovime toetada noorte arengut ja juurutada noortesse soovi aktiivselt ühiskonnas aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Mida rohkem meil on Eestis noori, kes aktiivselt ühiskonnaelus osalevad, seda soodsama keskkonna loome tulevastele arvamusliidritele, kes hakkavad meie riiki kujundama. Arutelu keskendub noorsootöö ja noortealgatuste võludele, millel on oluline roll tulevaste arvamusliidrite ja aktiivsete kodanike väljakujunemisel.
Moderaator: Ivo Visak
Osalejad: Kerli Kõiv, Grethe Aikevitsius, Martin Noorkõiv, Herman Kelomees

15.00-16.00 Mõttekojad – kellele neid vaja on?
Mis üldse on mõttekoda, mille poolest mõttekojad eristuvad teistest organisatsioonidest ja kuidas toimivad? Millised on Eesti mõttekodade eripärad? Kuidas sünnib mõttekoja töö tulemus? Milline on mõttekodade tulevik?
Moderaator: arutelu veavad interaktiivsete osalusmeetoditega arutelus osalejad.
Osalejad: Annika Uudelepp, Kristiina Tõnnisson, Kristina Kallas, Liia Hänni

17.30-19.00 Annetus – raisatud raha või investeering?
Eestis tahab üha suurem hulk inimesi head teha ning annetamine on tõusutrendis. Ometi tehakse endiselt suurem osa annetustest ühekordsena ning paljud annetajad ei tunne huvi, kuidas annetusi kasutatakse. Napib püsiannetajaid ja samas on annetusi saavate organisatsioonide hulk üsna piiratud. Annetuste kogujate kohta kuuleb meedias tihti kriitikat, kuid on ka edukaid ja inspireerivaid näiteid. Räägime arutelul sellest, millele tuleks enne annetamist mõelda ja millistest põhimõtetest annetuste kogujad võiksid kinni pidada. Loodame, et arutelu tulemusena saavad osalejad paremini aru, miks annetada ja kuidas seda läbimõeldult teha, ning annetusi koguvad organisatsioonid uusi mõtteid, kuidas oma tööd hästi teha.
Arutelu juht: Alari Rammo
Osalejad: Kõik huvilised, paneeli ei ole.

Laupäev 15.august

10.00-11.00 Kas kodanikuühiskonna pulss ja vererõhk on normis?
Rahvusvahelised raportid ütlevad, et Eesti kodanikuühiskond on stabiilne ja elujõuline: aastaid oleme olnud vähemalt oma regioonis kodanikualgatuse eeskujuks. Samas seisame oma tulemustega juba mitu aastat paigal ning värsked kohalikud uuringudki näitavad, et organisatsioonidel on vähem koostöösuhteid, napib eestvedajaid ja vabatahtlikke ning uued sütitavad ideed oleks ka nagu otsa saanud. Mis siis tegelikult toimub, kuhu on saanud maailmamuutjad, põnevad lahendused ning vabakonna värskus ja uuenduslikkus? Võtame 60 minutit, et mõõta kodanikuaktivismi pulssi ja süda ärksamalt lööma saada.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalevad: Kõik huvilised, paneeli ei ole.

12.00-13.30  Interneti aktivism – Kas klikk muudab maailma?
Nii avalikus kui teaduslikus diskussioonis on sotsiaalmeediat peetud rahva hääle võimendajaks, indiviidide ja gruppide ühendajaks, kuid ka ‘võrgustatud valeteadvuse’ (net delusion, Morozov, 2012) allikaks, mis külvab naiivset optimismi ja varjab inimeste eest aina kitsenevaid demokraatliku osaluse võimalusi. Antud arutelu toob kokku Eesti erinevate kodanikualgatusega tegelevad inimesed ning aktivismi ja poliitilist osalust uurivad teadlased, et arutada, milline on interneti ja sotsiaalmeedia roll Eesti aktivismis. Millised on ekspertide ja publiku hinnangud sotsiaalmeedia rollile Eesti kodanikualgatuses? Kas tegemist on suhtluskanali, reklaamikanali või eraldi osaluse liigiga? Kui palju on algatuse jaoks Eestis väärt üks klikk, üks ‘like’ või üks ‘share’?
Moderaator: Katrin Tiidenberg
Oselejad: Airi-Alina Allaste, Peeter Vihma, Maria Delrõs, Aet  Kuusik

14.30-16.00 Kas sotsiaalne ettevõtlus saab olla edukas ettevõtlus?
Kas sotsiaalne ettevõtlus on eraldiseisev nähtus, millel pole kasumi taotlemisega mingit seost? Kas ja kuidas saavad ettevõtted kasu vabaühendustest? Sotsiaalsed ettevõtted suudavad kaasata ühiskonnas koha leidmisega raskustes olevaid inimesi igapäevaellu, kuid kas ka majandusse lisandväärtuse tootmisesse? Millisel moel saab panustada riik senisest parema vabakonna ja ettevõtlussektori koostöösse?
Moderaator: Annika Amenberg
Osalejad: Zsolt Bugarszki, Keiu Roosimägi,Ivo Remmelg, Jüri Lehtmets
Arutelu keel: eesti-inglise

17.00-18.30 Kas Arvamusfestivalist on kasu?
“Kui uksed ja aknad on hermeetiliselt kinni, siis saab väikeses toas hapnik otsa. Kõik küünlad kustuvad,” kirjutas Sten Tamkivi võõravihast. Küsime, kas arvamuskultuuriga on samamoodi. Millised on kvaliteetse arutelu tunnused? Kas arutelude kasu, mõju, kultuuritaset saab mõõta? Kuidas seda tõsta? Kas ja kellele sellest kasu oleks? Ja kuidas asetub Eesti arutelude arenguvööndisse Arvamusfestival ise?
Moderaator: Ülo Vihma ja Andrei Liimets
Osalejad: Tarmo Jüristo, Katerina Danilova, Anvar Samost, Oudekki Loone

Anna oma tulekust teada Facebookis!

Täpsemat festivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali korraldamisel on olulised abilised Paide linn ja Järvamaa inimesed, kes usuvad, et koostöös õnnestub festival kindlasti ning nii jagub energiat ka järgmisteks aastateks.

„Tegemist on Paide linna ühe kõige olulisema sündmusega, mis tutvustab Paidet laiemalt üle Eesti ning toob meid esile. Kui Türil on Lillelaat ja Viljandis Pärimusmuusika festival, siis meil Arvamusfestival,” ütles Paide linnapea Siret Pihelgas, tõdedes, et festival on aidanud kaasa Paide linna positiivse kuvandi loomisele ning kõigest paari aastaga on sellest saanud linna tunnussündmus.

Kohalikel on selle üle ainult hea meel ning nad toetavad rõõmuga Eesti asja ajamist, mis augusti keskpaigas Vallimäel arutelude vormi võtab. “Ka linnavalitsus panustab kõvasti, et kõik siin oleks tipptasemel ning festivali osalistele ja külalistele meelepärane, alates haljastusest kuni hea internetiühenduseni välja,” lausus Pihelgas.

Kohalike suurim ootus on, et Vallimäel sündinud arutelude mõtted ka Paidest välja jõuaksid, edasi areneksid ja tegudeks vormuksid. Samuti loodetakse omade suurt osavõttu. Pihelga sõnul on rohkete teemadega festivali kava seast küllalt raske valikut teha, kuid erinevatele huvidele ja erialadele leiab kindlasti sobiva.

“Pean ütlema, et sel aastal on teemad ja küsimuste püstitused kohati väga intrigeerivad,” ütles Pihelgas. Näiteks tõi ta välja küsimuse “Kuidas saada rikkaks?” , samuti tööelu ala teema “Pensionärid ja välistudengid – Eestile talendid või takistus?” ja arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” Pihelgas on plaaninud kuulama minna toimiva riigi ala arutelu „Minu tuleviku vald pärast haldusreformi.“

„Tahan kuulata Südamelaulu konkursi parimaid esinejaid ja linnapeana huvitavad mind ka linnaruumi ala teemad. Ootan ka huviga, mida korraldavad Tallinna Linnateatri inimesed,“ sõnas Pihelgas ja lisas, et loodab, et festival õnnestuks veel järgnevatelgi aastatel.

Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp koguneb tänavu esimest korda Arvamusfestivalil, et arutleda selle üle, miks ei suuda sotsiaaltöötaja Eestis olla alati tugev, eetiline ja pakkuda vajalikku tuge. Ja kas alati üldse peabki aitama?

“Sotsiaaltöötajad tööpuudust kartma ei pea, küll aga kummitavad praktikuid töökoormuse maht, alamakstus ja ameti kõikuv maine,” ütles heaoluala üks eestvedajatest ja SOS Lasteküla kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt. Üsna sarnased võivad olla nende inimeste mured, keda seadus kohustab hoolt kandma oma lähedaste eest ilma õiglase toetuse ja abita, murdumise ja taluvuse piiril. Selliseid inimesi on Eestis üle 100 000 ehk arvestatav osakaal meie elanikkonnast. Arutelul “Kes tasub omastehooldaja vaeva?” lahatakse omastehooldajate probleemide erinevaid tahke.

Heaoluala programmi lõpetab arutelu “Kus läheb aitamise piir?”, kus küsitakse kriitiliselt – kas eluraskustesse võib sattuda igaüks meist ja kas alati peab aitama? “Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Kutsume kaasa mõtlema selle üle, milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimest aidata, milline peaks oleme abi, kuidas säästa lapsi ja kas alati peabki aitama,“ selgitas Schmidt.

Aruteludesse on kaasatud hinnatud arvamusliidrid ja inimesed, kes räägivad oma lugusid ning jagavad isiklikke ning sügavaid elukogemusi. Mõttevahetused on avatud ning kõiki osalejaid oodatakse oma mõtteid ja arvamusi jagama. Alal on samuti mitmeid võimalusi töötada koos mõttekaaslastega gruppides.

Heaoluala loomisele on kaasa aidanud EKA tudengid, kes on ehitanud põnevad päikese- ja vihmakindlad koorikkatused ning mugavad istumisalused. Oluline, et heaolualal oleks kõigil hea ja mõnus olla!

Heaoluala arutelud toimuvad 15. augustil

12.30-14.00 Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp: kas alandatud ja solvatud?
Sotsiaaltöötaja peab olema eetiline, tasakaalus ja tugev inimene – teda loobitakse meedias ning silmast-silma sopa ja süüdistustega. Siis, kui ta lapsed perest liiga vara või liiga hilja eraldab, kui memm Kapa-Kohilas on külmas-näljas ning kui joobes elanik räuskab sotsiaalmajas. Ja kui probleemidele nappide ressursside kiuste lahendus on leitud, ega siis tänama tulda. Tööpäevad on pikad, pinge ning vastutus suured, palganumber ja maine madalad. Samas eeldab amet erialast kõrgharidust ja pidevat enesetäiendamist, head närvikava ja mõistvaid lähedasi. Milliste lahendusteni suudab arutelus jõuda sotsiaaltöötajate eneseabigrupp?
Moderaator: Rünno Lass
Osalejad: Milvi Sepp, Eve Lääts, Rait Kuuse, Zsolt Bugarszki, Monika Haukanõmm, Tom Rüütel, Airi Mitendorf, Eike Käsi

15.00-16.30 Kes tasub omastehooldaja vaeva?
Omastehooldajatel on seadusjärgne kohustus pakkuda oma pereliikmetele ülalpidamist. Oma lapse, vanema või õe-venna hooldusvajaduse ilmnemisel langeb ka hoolduskoormus just omastehooldaja õlule, sest puudub valik otsustada teisiti. Omastehooldus on tasutamata töö, millel on töölepinguseaduses kirjeldatuga palju ühist. Ometi puudub omastehooldusel nii seaduslik kui ka ühiskondlik tunnustus. Omastehooldajad on üha suureneva hoolduskoormuse all, kuna puuduvad alternatiivid – hoolekandeteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ebaühtlane ja omastehooldajad on sotsiaalselt ja majanduslikult ebavõrdsel positsioonil.
Moderaator: Piip ja Tuut
Osalejad: Helmen Kütt, Ivar Paimre, Uku Torjus, Tõnis Vaik

17.30-19.00 Kust läheb aitamise piir?
Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Miks mõned murduvad, aga teised mitte? Kas murduda võib igaüks meist või juhtub see üksnes laiskade, mugavate ja rumalatega? Milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimesi aidata. Kas üldse peab aitama ja millal kaotab aitamine mõtte? Kuidas säästa ja aidata raskustesse sattunud vanemate lapsi? Milline lahendus on lapsele kõige parem?
Moderaator: Georg Merilo
Osalejad: Katri-Evelin Kalaus, Elmet Puhm, Herdis Ojasu, Lada Raja

Täpsema festivali ajakava leiate siit: https://2019.arvamusfestival.ee/kava/

Tule ja märgi end ka osalema Facebookis: https://www.facebook.com/events/1676593109241006/

Kes mullu festivalil kohal käis, saab nüüd Arvamusfestivali Albumit lapates naasta möödunud aasta sumedasse augustikuusse. Kes festivalil ei käinud, saab lehekülgi keerates aimu, mis sel tänavu 14.–15. augustil Paides ees on ootamas.

“Mõte on ju igati hea – vaadata tagasi kuidas festivali korraldamine läinud on ja festivali energiat natuke kaante vahele saada. Viimase, otsustava tõuke Albumiga alustamiseks andsid Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid,” rääkis albumi peatoimetaja Andrus Raudsep.

Lisaks sellele, et idee ja teod omavahel ühendada, pakub see avastamist ka neile, kes eelnevatel aastatel osalenud on. “Olles ise tegevuse sees, ei näe alati, mida teevad teised ja kuidas paistab tegevus kõrvaltvaataja või kaasosalise vaatepunktist. Album loob võimaluse vaadata 2014. aasta Arvamusfestivali paigalseisvana ja mitmest vaatepunktist. Paigalseisvalt pildilt on ka lihtsam leida midagi, mis tegevuse juures teistmoodi võiks olla ning pilti vaadates hinnata, mis edasi hakkab juhtuma” kirjelas Raudsep läbi enda silmade albumi väärtust.

Mitteosalenule võib see mõjuda piltidena kellegi eelmisest suvest, kuid eesmärk oligi saada stoppkaadreid pooleloolevast tegevusest. “Näha on see, mis kõik parasjagu toimub, samas on peale vaadates aru saada, mis toimus enne ja mis edasi toimuma hakkab.” Ilmselt avastamisrõõmu jätkub kõigile, kuna lisaks visuaalsetele lahendustele on võimalus kõigest  ka lähemalt lugeda.

Vaadates tagasi eelmisele aasta festivalile, peaks album innustama osalema erinaveta ülesehitusega aruteludel ning kindlasti julgelt sõna sekka ütlema. “Palju sisukam arutelu tuleb siis, kui kõik hea arutelukultuuri vaimus kaasa räägivad. Või hoopis kaasa joonistavad, nagu Album uue aruteluformaadina soovitab,” Raudsepa sõnul.

Album sündis korraldusmeeskonna ideest ja Tartu Ülikooli  magistrantide ühisest koostööst.

Avastamisrõõmu on 58 lehekülje jagu: https://2019.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-album/