Uni, ja veel hea uni, on sama tähtsal kohal kui igapäeva eluks vajalik toit. Ometi valime oma toitu tunduvalt hoolikamalt ja trendipõhisemalt kui mõtleme sellele, kuidas õhtu kvaliteetselt hommikusse saata. Miks ei pöörata unele piisavalt palju tähelepanu? Miks ei võeta arvesse , et inimesed on erinevad nagu normid palju keegi und enda elus vajab? Kas tõesti on hea päevase enesetunde ainuke põhjustaja piisav unekogus?
Arutelus „Une seos päevase enesetundega” toodi välja mitmeid levinud arvamusi, mida peetakse ühiskonnas normaalseks. Näiteks on teada, et kaheksa tundi on täiskasvanu jaoks normaalne une pikkus, alkohol võib tugevalt kahjustada une sügavust ja pikkust ning piisav kehaline aktiivsus päevas tagab mõnusa une.
Selleks, et uni oleks hea, peab päeval tegelema oma kehaga.
Ühiskonnas teada tuntud n-ö müüdid ei ole kindlasti valed. Arutelu tõi välja, et inimestele sobivad unemeetmed on sama erinevad nagu me kõik. Mõnele inimesele sobiv kaheksa tunnine unepikkus tundub kiiremas elutempos elavale inimesele raiskamisena ning on ennekuulmatu. Laialt levinud arvamused on oma haarde saavutanud inimeste sarnaste kogemuste tõttu, mis näitab nende kindlat olemasolu ühiskonnas.
Tundub, et keskpärane on lihtne olla. Normid sobivad, samuti keskmised arvud kategoorias „kui mitu tundi päevas peaks ikka magamisele, söömisele ja töötamisele kulutama”. Kuid arvamuste kohaselt on pea pooltel eestlastel unehäired, mis takistavad neil efektiivselt töötada, olla alati olemas oma perekonna ja ka iseenda jaoks. Häired, mis esinevad tegelikult ükskõik mis etapis inimese päevas, mõjutavad omakorda järgnevaid. Nii tekitab justkui ringlus, kus iga eelnev on seotud järgnevaga.
Kui tulla tagasi teemani, mis teeb ühest unest tõeliselt kvaliteetse une, siis selle reaalse toimimiseni saab jõuda inimeste erinevate probleemide ja nende teadlikustamise kaudu. Kahjuks on une kvaliteet seotud mitmete probleemidega, millest ei olda teadlikud või ei osata lihtsat tervisemuret siduda halva unega. Arutelus osalenud eksperdid tõid välja mõned haigused, mis on seotud unerütmi korrapärasuse ja kvaliteediga. Nendeks on näiteks ülekaalulisus, diabeet või hoopis ebakorrapärane toitumine. Toodi välja, kuidas suur ülekaalulisus on märgatav isegi laste seas. Samuti toodi välja klassipiltide erinevus tänapäeval ja 40 aastat tagasi. Lapsed on muutunud tunduvalt vormikamaks, mis on otseses seoses une kvaliteedi ja olemusega.
Kes oleks võinud arvata, et lihtne uni ja magamine, mida inimesed ju ometi peavad tegema, võivad olla niivõrd kompleksed? Uni on tõesti seotud päevase enesetundega, aga selleks, et uni oleks hea, peab päeval tegelema oma kehaga ja pakkuma talle võimalusi, et parim enesetunne saaks luua eeldused parimaks uneks.
Loe uneteemadel rohkem siit: http://uneuuring.ee
Foto autor: Anna Markova