Maarja-Liis Mölder

Kas põllumajandusel on kohta nutimajanduses?

Blogi, Ettevõtlus, ,

Milline roll on Eesti majanduses traditsioonilistel majandusharudel nagu põllumajandus ja toidutootmine? Mis teeks põllumajandusest riigi ja valitsuse jaoks prioriteetse majandusharu? Kuidas peaksime põllumajandusest rääkima, et olla usutavad ja saada põllumajandussektorile vajalikku tähelepanu? Just niisuguste küsimuste üle diskuteerisid maaelualal Meelis Mälberg, Martin Rand, Margus Muld, Margus Mets ja Toomas Kevvai.

 

Moderaator Roomet Sõrmus teeb arutelu käimatõmbamiseks kuulajate seas küsitluse, mis kellelgi põllumajandusega esimesena seostub. Kostuvad näiteks teravili, maaelu ja seakatk. Hüüan entusiastlikult: “Piim!” Linnatüdrukuna pole mul erilist aimu, millest juttu tuleb, aga olen põnevil saamaks teada, mis praegu põllumajanduses toimub. Kohe alguses jääb kõlama nukker mõte, et bürokraatiamasinaga võitlemise kõrval oleks tootmine rohkem nagu hobi. Palju auru läheb meeste sõnul sellele, et olla n-ö toetuskõlbulik, vastata normidele ja mitte trahvi saada. Tänane olukord näitab arutlejate sõnutsi, et võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole meie võimalused toetusi saada nii head. Siinne lahendus võiks olla see, et meie põllumehed paneksid pigem seljad kokku, mitte ei kakleks pisku pärast, mida ei jagata võrdselt.

Diskuteeritakse ka selle üle, et meedias võiks raha küsimise ja saamise asemel esile tõsta tegusid. “Positiivse näitena tooksin välja Avatud Talude päeva,” märgib Margus Mets. Arutlejate sõnul ei saa üle ega ümber toetustest. “Toetustest tuleb rääkida, aga rohkem argumenteeritult, loosungid ei mõju,” leiab Meelis Mälberg. Samas on 20 aastaga tekitatud hea baas, kust edasi minna. “Viimase kümne aastaga on areng olnud meeletu,” leiab Roomet Sõrmus.

Arengut näitab ka see, et tehnoloogia kasutamine kasvab väga kiiresti. “Eesti põllumees on tohutult innovatiivne,” leiab Martin Rand. Ühe oma sõnul hullu ideena pakub ta välja virtuaalse konsolideerumise. “Mõni Eesti põllumees võiks hakata koondma enda alla suuri tootjaid, et müüa neile otse näiteks kartulikrõpsu toorainet,” viskab Rand idee õhku. Lõppeks jääb minu jaoks kõlama mõte, et väga oluline on see, millist pilti kujundavad põllumehed endist ise, ja ehkki nutimajandus ei olegi selles keskustelus tegelikult keskne teema, peaks põllumehed maaeluentusiastide sõnutsi olema võimalikult uuendusmeelsed ja innovaatilised.

Rahva Raamatu aed: lugemine peaks olema arvamise eelduseks

Blogi, Kultuur

Miks peab kirjandust keelustama? Mis on peidus missioonisõduri südames? Miks me tegelikult Lätita läbi ei saa? Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale.

Rahva Raamatu aed 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Kärt Vajakas

 

Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase. Contra, Adik Levin, Mihhail Lotman, Mihkel Kunnus ja paljud teised avara pilguga inimesed tutvustavad tervise- ja reisikirjandust, räägivad ajaloost ja keelatud kirjandusest ning arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Sel aastal esitletakse raamatuaias lausa nelja uut kirjandusteost. “Contra tutvustab oma uut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – elu läbi kolme silma,” rõõmustab Rahva Raamatu aja projektijuht Airi Ilisson-Cruz kirjandushuvilisi. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost “Jumalik komöödia. Purgatoorium” tutvustab raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Tervisliku toidu propageerija Margit Härma aga esmaesitleb Arvamusfestivalil oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.

Rahva Raamatu aia aruteludest väärivad Ilisson-Cruzi sõnul eraldi esiletoomist ka laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperede teemal ning tervisekirjanduse võidukäik edetabelites. “Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17, kui toimub diskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna?” sõnab Ilisson-Cruz. Sel arutelul leitakse vastused küsimustele, mis on õigupoolest tsensuur, miks teatud kirjandusteoseid keelustatakse ja kas seda peaks üldse tegema.

Tänavune Arvamusfestival on Rahva Raamatu ala jaoks sünnipäevahõnguline. Nimelt tähistab Anton Hansen Tammsaare kultusteos “Tõde ja õigus” oma 90. sünnipäeva. “Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel,” tõdeb Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. “Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt,” leiab Vaino.

Vaino hinnangul on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. “Loodan, et vestlusringis suudame Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada,” sõnas Vaino. Vaino lisab, et Arvamusfestivalil on raamatuala tema meelest üks olulisemaid paiku. “Raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama,” sõnab ta.

Rahva Raamatu teemaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Rahva Raamatu aia arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.30–13.30
Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?
Otsime vastuseid küsimustele: kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu? Kas ta jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muudatusi? Kas tulevikus on raamatukogubussid? Kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse? Millised raamatud mõjutavad lugejaid? Kas teemamuuseumid (nt Tammsaare) on õpetajatele abiks ja kas need innustavad lugema?
Moderaator: Jane Kiristaja
Osalejad: Reelika Räim, Anne Kivimäe, Jan-Margen Vau, Sille Eero

Kell 13.30–14.00
Ilmar Taska – kuidas filmimehest sai kirjanik?
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogu “Parem kui elu” ning tänavu ilmus debüütromaan “Pobeda 1946”. Taska lühijutt “Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku “Best European Fiction 2016”.
Osalejad: Ilmar Taska

Kell 14.00–15.00
Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?
Jutuks tulevad Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine “Tõe ja õiguse” näitel.
Moderaator: Maarja Vaino
Osalejad: Katrin Saukas, Merle Karusoo

Kell 15.00–16.30
Ei saa me läbi Lätita
Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut “Minu Läti”.
Moderaator: Justin Petrone
Osalejad: Contra

Kell 16.30–17.30
Eesti missioonisõdurite pihtimused
Missioonisõduriteks saavad valitud. Miks nad lähevad, mida missioonilt ootavad, kuidas seal kohanevad ja miks nad pärast koju naasmist lähevad uuesti – kõigest sellest ja oma vahetust kogemusest räägib Eesti missioonisõdur, raamatu “Missioonisõdurina Aafrikas” autor Kristo Pals. Vestlust juhib ajakirjanik Ivar Soopan.
Moderaator: Ivar Soopan
Osalejad: Kristo Pals

Kell 17.30–19.00
Saatejuhi ja rännumehe Väino Laisaare raamatu “4×4 reisid – elu läbi kolme silma” esmaesitlus
Osalejad: Väino Laisaar, Epp Petrone

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.00
Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Arutelu tervise ja kirjanduse teemadel.
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Adik Levin, Rene Bürkland

Kell 13.30–15.00
Kirjandus ja ilu
Tallinna Ülikooli kirjastuse vestlusring. Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Äsja ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose “Jumalik komöödia” teine osa “Purgatoorium”. Arutelu klassikaliste tekstide fenomenist ja nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose “Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus. Teose on itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöös. Esitlusel pakutakse suupisteid.
Osalejad: Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Mihkel Kunnus

Kell 15.00–16.00
Kuidas teha muudatusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.
Osalejad: Margit Härma

Kell 16.00–17.00
Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutelu alla tulevad teemad, mille on “Eluterve kärgpere käsiraamat” tõstnud ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu, kelle oma on laps pärast lahutust, kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril lõimida last oma uude suhtesse, milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu.
Moderaator: Herdis Ojasu
Osalejad: Saali Saul, Tiit Kõnnussaar

Kell 17.00–18.00
Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ja mida keelatud nii eile kui ka täna?
Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust keelustama?
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Mihhail Lotman, Ivo Juurvee, Olaf Mertelsmann

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Paide linnapea soovitab: „Arvamusfestival pakub igaühele midagi!“

Arvamusfestival, Blogi, Teised meist

Paide linnapea Siret Pihelgas (vasakul) eelmise aasta festivalil

Paide on Arvamusfestivalile koduks olnud tema sünnist saati. Milline peab olema linn, et seal võiks korraldada suve üht ägedaimat üritust? Kuidas on festival mõjutanud vaikset ja rahulikku paigakest Eestimaa südames? Sellest ja muustki põnevast vestlesin Paide linnapea Siret Pihelgasega.

Millised on Paide plussid festivalipaigana?

Esiteks muidugi see, et asume Kesk-Eestis ja igalt poolt on ühtemoodi hea meie juurde tulla. Lisaks on kindlasti suureks plussiks, et linn on väike ja kompaktne. Esialgu toimus festival vaid Vallimäel, mis mahutab palju. Tänaseks oleme laienenud ka kesklinna, kuid seegi asub Vallimäest vaid mõne sammu kaugusel. Erinevad teemaalad, ööbimiskohad, võimalus lihtsalt linnas ringi uudistada – kõik on käe-jala juures.

Paidel on juba mitu aastat kogemust. Mida peaks linnanana kindlasti meeles pidama, et korraldada nii suurt üritust?

Tähtsaim on kindlasti kogukond ja see, et omavaheline koostöö sujuks. Siis võiks ka Arvamusfestivali korraldada igal pool. Nii mastaapse ettevõtmise puhul on inimesed kõige alus. Seetõttu ongi väga tore, kui leidub palju vabatahtlikke, kes kõigest hingest püüavad ja on valmis ka muu elu ja töö kõrvalt endast 100% andma, et festival õnnestuks. Väga paljud Arvamusfestivali vabatahtlikud on pärit siitsamast kohapealt ning kui üks festival lõpeb, istutakse kohe kokku ja hakatakse mõtlema, mida järgmisel aastal teha.

Mida festival teie linnale annab ja kuidas seda arendab?

See, et festival siin Paides toimub, on linnale tõsine kingitus, ilma naljata.

Kui muidu võib-olla inimene Paide linna ei sattunud või ei olnud tal põhjust tulla, siis tänu Arvamusfestivalile on väga paljud inimesed Paide enda jaoks avastanud. Hea on näha, kuidas noored pered uudistavad nende paari päeva jooksul meie vanalinna unarusse jäetud maju ning ütlevad, et just siin ongi see õige hingamine ja koht, kuhu nad tahaksid oma kodu rajada.

Pluss muidugi see, et kohalikud ettevõtted – just söögikohad ja poed – teenivad sel ajal rohkem kui võib-olla terve aasta lõikes kokku.

Festivalilt saab alguse ka väga palju häid ideid, millest mitmed just Paides ja kogu Järvamaal realiseeruvad. Näiteks eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada, missugune see linnateater peaks olema, mida kogukond sellest võidab, kuidas see noori kasvatab ja nii edasi. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.

Kas on ette tulnud ka kitsaskohti või üllatusi, millega pole osanud arvestada?

Pisiasju ikka tuleb ette, see on paratamatu. Olgu küsimus siis elektrivõimsuses, internetiühenduses, prügiveos või milles iganes. Aga kõik on lahendatav. Suuri apsakaid juhtunud ei ole ning iga aastaga oleme jälle targemad.

Mida sel aastal kindlasti teisiti teete kui eelmisel?

Näiteks tean, et eelmisel aastal ei õnnestunud väga liikumispuudega inimeste ligipääs Vallimäele, aga sel aastal on see kindlasti paremini korraldatud.

Mida ütlete teistele linnadele, motiveerimaks neidki nii julgeid samme ette võtma ja suuri asju korraldama?

Mõelda tuleb suurelt. Ei tohi karta utoopilisi ideid, vaid tuleb nendega kaasa minna ja anda inimestele võimalus tegutseda. See tasub end sajakordselt ära!

Miks soovitate teie sel suvel Arvamusfestivalile tulla?

See on keeruline küsimus, sest ise olen igal aastal käinud ja ei oskaks mõeldagi, et ei läheks. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest usun, et seal on kõigile midagi.

Festival on tohutu kiirusega edasi arenenud ja on isegi heas mõttes hirmuäratav mõelda, et kuhu edasi. Arutelulavasid on nii suur valik, et iialgi ei saa tekkida olukorda, et pole midagi huvipakkuvat kuulata.

Vabas õhkkonnas olulistel teemadel arutlemine annab endalegi uusi mõtteid ja paneb ehk mõnelegi asjale teistpidi vaatama. Kui kogu aeg ei viitsigi kaasa mõelda, võib lihtsalt oma mõtteid mõlgutada või koos mõnusalt vaba aega veeta.

Positiivsest emotsioonist, mille sealt saab, jätkub tükiks ajaks, ja kui see otsa saab, hakkad järgmist korda ootama!

 

Intervjueeris Maarja-Liis Mölder

Valminud on Arvamusfestivali selle aasta plakat!

Blogi
Plakati autor Sigrid Sitnikov. Foto: Helen Vastrik

Plakati autor Sigrid Sitnikov. Foto: Helen Västrik

Ehkki hommikud on veel üsna jäised ja festival tundub ehk kaugel, töötab meeskond juba ammu usinalt ja täna toome teieni suviselt kuumi uudiseid turundustiimist – valmis on saanud Arvamusfestivali 2016. aasta plakat, mille autoriks on Sigrid Sitnikov. 

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on seekordne plakat eriline: “Teistmoodi oli sel aastal juba plakati tellimisprotsess ja see, et esma

kordselt on töö autoriks kunstitudeng. Kõik varasemad lahendused oleme tellinud reklaamiagentuurilt, kuid sel korral soovisime kaasata just tudengeid,“ kirjeldas Anu idee sündi.

Selle ideega pöördus ta Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõu ja Eesti ühe tuntuima plakatikunstniku ning graafilise disaineri Marko Kekiševi poole. Tartu kasuks otsustati Anu sõnul muuhulgas põhjusel, et nakatada festivalipisikuga inimesi erinevaist Eestimaa paigust ning mitte jääda liiga pealinna– ja Paidekeskseks, aga ka sel põhjusel, et Tartu Kõrgemast Kunstikoolist on tulnud palju väga häid graafilisi disainereid. Oluline aspekt oli ka see, et EKAga on käimas juba mõned teised projektid, festivali korraldajate soov on aga kaasata erinevaid rakendus- ja kõrgkoole.

Nii saidki meedia- ja reklaamikunsti IV kursuse tudengid eelmise aasta oktoobrist detsembrini toimunud plakatikursusel ülesande luua Arvamusfestivali 2016. aasta plakat. Anu sõitis selleks Tallinnast Tartusse koos Arvamusfestivali visuaalse identiteedi autori Kärt Villmanniga ning ühiselt tutvustati üliõpilastele festivali lugu, olemust ja eesmärke. Tudengitele toodi välja erinevad märksõnad ning kirjeldati, milliseid mõtteid ja tundeid võiks plakat endas kanda. Inspiratsiooni ammutasid noored väljenditest nagu sõnarock, kohtumispaik, avatus, kaasaegsus, kaasamine, erinevaid arvamusi soosiv, positiivsus, helgus ja soojus. Lisaks mõeldi kaasa küsimuses „Miks me Arvamusfestivali teeme ja mis sellest kasu on?“

2016_plakat

Arvamusfestivali esindajad osalesid kahekuulises tööprotsessis sellega, et andsid igal nädalal edasiarendatud kavanditele tagasisidet. “Lõpuks vaatasime kõik kavandid pärast kõrgkoolis toimunud hindamist üle ja valisime ühe välja. See oli päris paras pähkel, sest valida oli erinevate käekirjade ja lahenduste vahel, mis tabasid hästi eesmärki. Kui varasemad plakatid olid alustavale brändile omaselt logokesksed, siis soovisime neljandal festivaliaastal astuda varasematest lahendustest julgelt sammu edasi. Just seda silmas pidades saigi valitud Sigridi loodud plakat,” rääkis Anu Melioranski.

Autori sõnul püüdis ta plakatit luues kastist välja mõelda ning nautis ka ise loomeprotsessi väga. „Tekkis teatav hasart ja kogu protsess oli lõbus ja huvitav,“ ütles Sigrid Sitnikov.

Oma võidust kuuldes otsustas ta valida Arvamusfestivali ka oma kevadise lõputöö teemaks. Selle raames valmivad Sigridi käe läbi veel print, veebibanner, Arvamusfestivali Facebooki lehe kaanekujundus, teleklipi graafika, tänukirjad, ajakiri ja palju muud.


Arvamusfestivali plakatid 2013, 2014, 2015 ja 2016