Arvamusfestival pakub koostöös SpeakSmartiga juba mitmendat aastat arutelude korraldajatele võimalust ideekorjesse esitatud ideed aruteludisaini- ja juhtimise töötubades edasi arendada. Eesmärk on, et festivali programmi jõudnud aruteludel oleks selge eesmärk, need innustaksid kaasa mõtlema ning neis jääks kõlama argumendi ilu. Seda kõike saab treenida ning aeg on selleks just praegu küps.
Aruteludisaini- ja juhtimise töötubade kontseptsiooni on välja töötanud ja neid viib läbi SpeakSmarti hinnatud arutelujuht Marleen Pedjasaar. Marleen on ise juhtinud mitmeid Arvamusfestivali arutelusid ning olnud festivali juures alates selle sünnist. Küsisime temalt, kes ja miks võiks aruteludisaini töötuppa tulla.
Marleen, Arvamusfestival toimub tänavu kuuendat korda ning arutelude spekter on alati lai. Kuidas näiteks kavalehel üles leida ja ära tunda hea arutelu?
Kavas äratavad tähelepanu kindlasti pealkirjad. Hea pealkiri on meeldejääv, näiteks sõnamäng või küsimus. Võib olla, et pealkiri on pisut krüptiline, aga parem oleks, kui juba pealkirjast teab üsna täpselt aimata, millest arutelus juttu võib tulla. Sisulises mõttes aga on head arutelu oodata ikka sealt, kus on esindatud erinevad seisukohad – seega tasub uurida arutelude juures just seda, keda on korraldajad kõnelema palunud – kas ainult neid, kellega on olnud mugav kontakti saada või ka neid, kelle arvamused korraldajate endi arvamusega ei ühti.
Kas head arutelu saab ette planeerida või sünnib see spontaanselt kohapeal?
Mõlemat – saab nii ette planeerida kui sünnib kohapeal. Spontaansust saabki sageli lubada siis, kui kõik olulisemad suuremad asjad on eelnevalt hästi läbi mõeldud. Vaevalt saab olla sisu osas spontaanne, kui kohale on unustatud kutsuda mõni oluline osapool või kui ruumipaigutus on halvasti läbi mõeldud. Õigemini – saab ikka olla, aga see poleks ilmselt spontaansus, mida küsija silmas pidas. Head arutelud sünnivad siis, kui arutlejad tõeliselt hoolivad teemast ja on avatud meelega.
Kellele on mõeldud aruteludisaini töötoad ja mis seal aruteludega juhtub?
Aruteludisaini töötoad on mõeldud kõigile, kes korraldavad Arvamusfestivalil mõnd arutelu ja seda sõltumata sellest, kas korraldatakse esimest või juba mitmendat korda. Töötoas töötab igaüks just enda teemaga, täpsustades fookust, mõeldes sobivale formaadile ja esinejatele ning saades väärtuslikku tagasisidet ja kõrvalpilku teistelt töötoas osalejatelt. Töötuba on väga hea võimalus mõelda arutelu põhjalikult läbi – midagi, mida peaks hea tulemuse saavutamiseks nii ehk naa tegema. Lihtsalt üksi pusimise asemel saab teha seda koos teistega ning saada tagasisidet ja ideid nii koolitajalt kui teistelt osalejatelt. Pöörame tähelepanu ka Arvamusfestivali mitmes mõttes erilisele keskkonnale. Külastajad tulevad sinna kõrgendatud ootustega saada osa haaravast ja vahedast mõttevahetusest ning nad on vabad edasi liikuma, kui arutelu neid ei paelu. Ka Arvamusfestivali füüsiline keskkond võib omajagu väljakutseid pakkuda, sest arutelud toimuvad vabas õhus iga ilmaga – nii palava päikese kui raju tormiga.
Milline väärtus on töötubadel arutelu korraldamise n-ö vanadele kaladele?
Eelnevatel koolitustel olen tähele pannud, et mida rohkem on inimestel kogemusi, seda rohkem võib olla tekkinud ka küsimusi või midagi, mida on hea grupiga peegeldada. Ergutame mõtlema raamist välja, otsima ja katsetama vana tuttava paneeldiskussiooni kõrval ka teisi aruteluformaate ning sügavamaid probleemikäsitlusi. Kogenud arutelu korraldajatel on kindlasti häid mõtteid ja kogemusi, mida jagada noorematega. Noorematel omakorda võib olla värskeid ideid, kuidas ka mitmeid kordi läbiräägitud teemasid uues võtmes avada.
Millega arutelu korraldajad Sinu kogemuse põhjal tavaliselt kõige rohkem peavad pead murdma?Mulle tundub, et inimestel on keeruline leida õige fookus ja seada eesmärk. Samas on fookus ja eesmärk just see, millest kõik muu n-ö liikvele läheb. Aga ikka juhtub, et kui arutelu korraldavad tõelised eksperdid, kes näevad enda teemat kogu selle nüansirohkuses, siis tekib tunne, et kõigest peaks ka Arvamusfestivalil rääkima, muidu justkui poleks mõni aspekt teemast oluline. Kuulajal aga on keeruline nii suurt hulka infot (eriti võõra teema kohta) vastu võtta. Teine keerukus seisneb selles, et korraldajad ei kipu arutelusse kaasama inimesi, kelle seisukohtadega nad nõus ei ole. Ilmselt on teise poolega ebamugav ja närvesööv suhelda ning mõnikord tundub lihtsam loobuda – selle tulemusena aga võib juhtuda, et arutelus jääb puudu särts ja sära. Tasub meeles pidada, et uued ideed sünnivad sageli kahe täiesti erineva lähenemise või valdkonna puutepunktis. Arvamusfestivali külastajad on kõrgete ootustega ning näevad läbi need, kes on tulnud nõustumisarutelusid korraldama.
Arvamusfestivali ja SpeakSmarti koostöös sündinud aruteludisaini ja -juhtimise töötoad on ideekorjest järgmine samm sisuka ja haarava arutelu korraldamiseks. Aruteludisaini töötoad toimuvad 3., 11. ja 20. aprillil Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi 60a, A3 hoone). Juunis ja augustis on võimalik osa võtta ka arutelujuhtimise töötubadest. Täpsem info töötubadesse registreerimise ja maksumuse kohta siin: http://www.moderaator.ee/teenused/arvamusfestivali-tootoad.
