Kultuur ei sünni vaid pimedas teatrisaalis või kunstniku lõuendil, vaid kultuuri loomisesse saavad panustada kõik, ka nii-öelda tavalised inimesed. Selle üle, kes ja kuidas loovad kultuuri, arutletakse Arvamusfestivali Kultuurialal.
“Kultuuri loojad ei ole ainult kaunite kunstide esindajad,” selgitas Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid, kelle sõnul tuleb kultuuri vaadata laiemalt, näiteks ka inimkäitumise osana. Arutelu “Kes Eestis üldse teevad kultuuri?” tõstatab teema, millised on tavalise inimese võimalused kultuuri kujundamisel ning millal kultuur üleüldse sünnib. Selle korraldab Eesti Kultuuri Koda, mis asutati 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega isikud, kellel on soov mõjutada ja parandada Eesti kultuurielus ja ühiskonnas toimuvat.
“Kui vaadata kultuuri inimkäitumise osana, siis on iga eestlane meie kultuuri looja ja ka kandja, seda kasvõi läbi käitumiskultuuri,” sõnas Karilaid. Probleem on aga needsamad kaunite kunstide esindajad, kes võivad konkreetset teemapüstitust teisiti näha. Selleks, et tajuda erinevate kultuuriteemade omavahelist seotust ning näha, et kõigil on võimalus kujundada kultuuri, on kultuuritegijatel vaja arendada empaatilisust. Empaatia teemapüstitusega loodetakse arutelul osalejatele pakkuda uusi vaatenurki just kultuuri tegemiseks. “Iga inimene võib olla kultuuritegija,” leidis Karilaid.
Kultuuri alal tuleb juttu nii Eesti kultuuritegijate empaatilisusest, kultuuri sünnimomendist, soome-ugri maailma hetkeprobleemidest kui ka digitaalse kultuuripärandi ligipääsetavusest ja konkurentsivõimest. Ühtlasi tõstatakse küsimus religiooni mõjust kultuurile ja kultuuri loomisele.
Kultuurialal tuleb juttu ka Setomaast, mis on tänavu 25 miljonile soome-ugri rahva esindajale kultuuripealinn. Arutelu “No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?” käsitleb pärandi poolest rikaste soome-ugrilaste olukorda tänapäevases globaliseeruvas maailmas.
“Kultuuripealinnaks olemisega on esile kerkinud paljud soome-ugri kultuuri jätkusuutlikkuse ja rikkuse teemad,” lausus arutelu moderaator, Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Arutelule ootatakse kõiki neil teemadel kaasa rääkima, lisaks osaleb arutelul ka kaks kuningat, ülemsootska Laaneots ja endine ülemsootska Aare Hõrn. Ei ole kahtlustki, et kultuurialal saab rikkalik seto kultuur vaid õitseda.
Arvamusfestivali kultuuriala sünnib MTÜ Eesti Kultuuri Koja, Soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Setu Kultuuri Fondi koostöös.
Kultuuriala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Kes Eestis üldse teevad kultuuri?
Kui oluline on teadvustada seoseid erinevate kultuuritasandite vahel? Kuivõrd peavad kultuuritegijad endas arendama empaatilisust, tajumaks kogu kultuurivälja vastastikkust seotust alates rohujuuretasandist kuni elitaristliku kultuurini? Samas ei ole kultuur midagi loomupoolest ühtset. Mistahes kultuuritegevuse üheks aluseks on uute piiride, ideede ja nägemuste ellukutsumine, mistõttu kultuur loomudasa tõrgub ennatliku nimetamise ja üleliigse mudeldamise ees.
Kes on Eestis kultuuritegija staatuses? Kas see on vaba ruum kõigile või on ta tegelikult harvaesinev komeet meie ühisteadvuses? Empaatilisusest sõltub ka väärtusliku äratundmine ja sellisena tunnustamine, sest uue esilekerkimist pärsivad harjumused, mugandumine ja tsunftimentaliteedi nähtamatu loor. Ehk teisisõnu, millal ja kuidas kultuur päriselt sünnib?
Moderaator: Joonas Hellerma.
Osalejad: pianist Ivari Ilja, TÜ Usuteaduskonna kirikuloo dotsent Urmas Petti, 2013 aasta kodanik Marju Kõivupuu.
14.30-16.00 No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?
Käesoleval aastal on Setomaa, Obinitsa soome-ugri maailma keskpunkt, 25-miljoni soome-ugri kultuuripealinn. Ugri-maailm on rikas pärandkultuuri poolest, mis on hoidnud rahvaste eneseteadvust, ent pakkunud ammutamisväärset ka interpreetidele erinevates loomemajandusvaldkondades. Millises olukorras on pärandi poolest rikkad soome-ugrid praegu? Kuidas tänapäevases globaliseeruvas, üheülbastuvas maailmas pärandit edasi kanda?
Moderaator: Annela Laaneots.
Osalejad: Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa toonud Aare Hõrn, hingelt ja vaimult soomeugrilane Rein Sikk ja kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.
17.00-18.30 Digitaalne kultuuripärand: kas ligipääs on konkurentsivõimeline?
Meie muuseumides-arhiivides-raamatukogudes leiduvat kultuuripärandit on digiteeritud juba aastaid (aga tööd jätkub ka veel aastateks). Arutame üheskoos selle üle, mis selle digitaalse varaga peale hakata, kuidas ja kes seda taaskasutada võiksid. Juba praegu on valdkondlikes portaalides (muuseumide muis.ee, Rahvusarhiivi Saaga, Rahvusraamatukogu digar.ee jt) avaldatud tohutus koguses materjali, mis on mingil kujul ligipääsetav, aga kas ka leitav ja kasutatav? Kuidas see kõik suudab konkureerida kõikvõimaliku muu digitaalse meelelahutusega?
Moderaator: tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.
Osalejad: meediaekspert Indrek Ibrus, Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna, vikipedist Raul Veede, IT-ettevõtja Tõnu Runnel.
Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava
Foto: photos.visitestonia.com