Balti Meediamonitooringu Grupp (BMMG) on olnud Arvamusfestivali toetajate seas esimesest Arvamusfestivalist alates. Selle aja jooksul on BMMG festivali koostööpartnerina taganud korraldustoimkonnale ülevaate Arvamusfestivali meediakajastustest festivali toimumise ajal, ettevalmistusperioodil ning ürituste järgselt. Seejuures kaalub BMMG pikemas perspektiivis koostöös festivali korraldajatega kaardistada ka aruteludes kujunenud mõjukamate ideede iseseisvat arengukulgu avalikus meediaruumis ning seeläbi mõõta täpsemalt festivali mõju ühiskonnas.

Foto: Anna Markova

BMMG juhatuse esimehe Sven-Erik Heinsoo on meedia vahendatud tagasiside heaks täienduseks vahetule ja põhjalikule arvamusuuringule, mis viiakse läbi toetajate, esinejate ja osaliste seas.”Korraldajte professionaalsusest annab tunnistust huvi ja vajadus olla kursis nii-öelda meta-arvamusega ehk arvamusest Arvamusfestivali suhtes,” sõnas Heinsoo. “Seega on festivali korralduses suur roll osalejate arvamusel, mis realiseerub juba järgneva festivali korralduses.”

Arvamusfestivali meediakajastus on aasta-aastalt kasvanud ja seda nii mahu kui sündmust vahendavate kanalite osas. Kui 2013. aastal ilmus festivali teemadel kokku ca 650 lugu, siis 2015. aastal oli meediakajastus juba 1850 loo tasemel.  Esimesel toimumisaastal vahendas oma lugejatele arvamusfestivaliga seotud infot ca 90 meediakanalit, siis 2015 aastal oli kanalite arv tõusnud juba 157 väljaandeni.

“Mida rohkem räägitakse ja korratakse, seda tõsiseltvõetavamaks sündmus kujuneb. Hea uudis nii korraldajatele, arvajatele kui toetajatele,” sõnas Heinsoo. “Head arvamist ning teadmist, et teie arvamust kuulatakse ka Arvamusfestivali korraldamisel!”

Arvamusfestival 2015, “Mitme rikkama hulka kuulub uuspõhjamaine Eesti?”

Kõige eredamad mälestused on mul esimesest Arvamusfestivalist. Olin varem kuulnud plaanist sellist asja korraldada, ja siis kuskil suve alguses võttis minuga ühendust Urmo Kübar ja pakkus mulle modereerida arutelu teemal “Kui kallis on vaesus?”. Olin alguses tõrges, sest ma ei olnud ühtegi paneeli modereerinud ja kahtlesin, kas saan ikka hakkama. Urmo arvas, et kui saame õiged osalejad, siis pole moderaatoril suurt midagi teha ja debatt kujuneb lausa iseenesest. Pika veenmise peale andsin nõusoleku, sest mõte osaleda aktiivselt sellisel põneval uuel üritusel paelus mind.

Arutelus osalemiseks andsid lõpuks nõusoleku vaesuse probleemidega hästi kursis olev Kärt Mere, ekspankur Indrek Neivelt ja kirjanik Kaur Kender. Mõtlesin, et kui hästi teemad ette valmistada, siis kui keeruline modereerimine nii heade kõnelejatega arutelus ikka olla saab? Mis saab minna valesti?

Sündmustest ette rutates võib öelda, et hiljem selgus, et üsna palju sai minna valesti ja ka läks. Kõigepealt ei olnud arutelu alguseks kohal üht osalist Kaur Kenderit. Kui ta lõpuks kätte sain, siis selgus, et ta on õnneks siiski teel, aga hilineb. Kuna aga ERR tegi ka otseülekannet, siis olime sunnitud ilma temata alustama. Meie arutelu toimus pealaval ja seda oli kogunenud kuulama üsna paju inimesi – nagu hiljem selgus esimese arvamusfestivali rekordarv.

Mingil hetkel saabus ka Kender ja arutelu sai jätkuda juba neljakesi. Üks suurimaid probleeme oli see, et igal osalejal oli oma teema, millest ta rääkida tahtis, mis aga väga palju ei haakunud sellega, mida teised rääkisid. Minu katsed neid suunata arutlema pealkirjana väljapakutud teemale ei kandnud erilist vilja. Kaur Kender rääkis sellest, et vaesus on lahe. Kärt Mere rääkis vaesuses virelevatest lastest ja vaesuse nõiaringist, kuhu need lapsed satuvad. Indrek Neivelt rääkis hoopis maksupoliitikast. Mingi hetk tundsin, kuidas mu silme eest on lihtsalt must ja ma ei tea, mis ma tegema pean. Ühelt poolt nägin inimesi, kes nautisid Kaur Kenderi rokkimist ja tahtsid seda kuulda – veel värvikamaid näiteid, veel räigeimaid sõnu. Teiselt poolt vaatasid mulle otsa nördinud kuulajad, kes olid tulnud selleks, et tundlikul teemal kaasa mõelda ja keda osalejate teemast kõrvalekaldumine väga häiris. Kolmandaks vangutasid pead vanemad kuulajad, kes ei olnud rahul Kaur Kenderi sõnakasutusega. See oli üks väga pikk poolteist tundi.

Arutelu juhil on arutelu õnnestumise osas väga suur roll ja vastutus. Arutelus osalejal on rohkem vabadust kui moderaatoril. Arutelu juht peab teemat ohjes hoidma, aga olema ka alati valmis tekkinud pausid täitma. Ta peab tundma teemat ja õigel hetkel suunama arutlejaid omavahel vaidlema. Arutelu juht peab ilma arutelu õhkkonda rikkumata suunama inimesi Arvamusfestivali heast tavast kinni pidama.

Peale eelkirjeldatud kogemust mõtlesin, et ma ei modereeri enam kunagi midagi. Ometi otsustasin uuesti proovida ja andsin seekordsel festivalil nõusoleku modereerida kiusamisvaba ühiskonna arutelu. Näis, kas seekord õnnestub paremini.

Lugu on avaldatud Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase blogis. Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis on Arvamusfestivali hea partner.  

Tervis on inimese kõige väärtuslikum vara ning tervise teemad puudutavad meid kõiki – samas vaid pooled eestlased pidasid möödunud aastal oma tervist heaks või väga heaks. Arvamusfestivali terve elu alal toimub kahe päeva jooksul kaheksa arutelu, mis võtavad fookuse alla praktiliselt kõik meie tervist puudutavad teemad: vananemise, toitumise, liikumise, une, tervishoiu ning vaimse tervise. Kui soovid oma mõtteid neil teemadel teistega jagada, siis tule terve elu ala aruteludele!

Foto: Anna Markova

“Terve elu alal toimuvad tänavu väga põnevad ja mitmekesised arutelud ning igaüks leiab kindlasti endale mõne südamelähendase teema,” sõnas terve elu ala korraldaja Natalia Jefimova. Tema sõnul toimuvad mitmed ala arutelud osalejaid aktiivselt kaasates. “Kõigepealt arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui geenide tasemel,” tutvustas Jefimova ala esimest arutelu “122 – viimane taks?”. Arutelul küsitakse, millised protsessid on võimalik panna enda kasuks tööle juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas. Seejuures osalevad arutelus erinevate erialade spetsialistid ning oodatud on kõikide vanuserühmade esindajad.

Kuna e-tervis on olnud Eesti üheks edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse, siis ei saanud Jefimova sõnul ka sel aastal teemat puudutamata jätta. “Lähiaastatel on e-tervist ees ootamas suured arengud, samas on palju inimesi, kes ei kasuta e-tervise võimalusi ning ka skeptikuid, kes arvavad, et terviseandmete digitaliseerimine toob kaasa privaatsuse vähenemise ning andmete kuritarvitamise,”sõnas Jefimova. “Viime entusiastid ja skeptikud kokku ning räägime sellest, mida tulevik e-tervisele toob ning milleks need lahendused vajalikud on.” Lisaks selgub arutelul, kuidas saab erinevaid digilahendusi kasutada tervishoius ja enda tervise hoidmisel.

Tänapäeva kiire elutempo tekitab vaieldamatult palju pingeid. Oskus pingetega toime tulla mõjutab inimese elukvaliteeti, töörõõmu, pereelu ja ka muid tahke. Arutelul “Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?” arutletakse selle üle, kas suur pingetaluvus tööl toob kaasa suurema edu või oleks rohkem kasu hoopis võimest pingetaset juhtida. Reede viimane arutelu keskendub aga uimastitele ja sellele, mis võiksid olla Eesti uimastipoliitika eesmärgid.

Laupäeva alustab terve elu ala aruteluga unehäirete teemal. Ala korraldaja Natalia Jefimova sõnul põeb Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret ning igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust liigse unisuse ja väsimuse tagajärjel. “23% töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust,” ütles Jefimova. “Arutelul räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile ning lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis uneravi ümbritsevad.”

Et tervishoiu regionaalpoliitikat ootavad lähiajal ees muutused, tuleb Arvamusfestivali terve elu alal juttu ka ravi kättesaadavusest ning võimalustest maapiirkondades. Sellest aga, mis on kroonilise haigusega lapsele liikumine tähtis ning kuidas seda korraldada, saab teada terve elu ala viimase arutelu, “Lapsed liikuma”, käigus.

Terve elu ala arutelude korraldamises osalevad Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, MTÜ Peaasjad, Unimed Unekeskus, Eesti Reumaliit, Siseministeerium, Tartu Ülikooli Liikumislabor ja aktiivsed eraisikud.

Terve elu ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Terve elu ala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
122 – viimane taks?
Maailma vanim inimene elas 122-aastaseks. Kas selle vanuse ületamine on ulme või lähitulevik? Arutleme, millal algab vananemine ja kuidas inimene vananeb nii organismi kui ka geenide tasemel. Räägime, milliseid protsesse on võimalik enda kasuks tööle panna juba nooruses, et säilitada võimalikult head tervisenäitajad ka vanemas eas
Moderaator: Riin Tamm
Osalejad: Maimu Lomp (Paide Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja), Kai Saks (TÜ, TÜK, EGGA sisearst-geriaater), Toivo Maimets (TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor), Anna-Kaisa Oidermaa (kliiniline psühholoog, peaasi.ee)

Kell 14.00–15.30
Kuidas E-tervis aitab meil tervem olla?
E-tervis on olnud üheks Eesti edulooks ning teemaks, mida välismaailmale alati kui imet tutvustatakse. Lähiaastatel on E-tervist ootamas muutused, mille eesmärk on teha E-tervise platvorm nii tervishoiutöötajatele kui ka inimestele lihtsasti kasutatavaks ning kasulikumaks. Arutelu eesmärk on rääkida E-tervise tulevikust ning sellest, mida saaks parandada, et E-tervis oleks suuremaks abimeheks inimeste tervise edendamisel ja säilitamisel.
Moderaator: Marleen Pedjasaar
Osalejad: Külle Tärnov, Ain Aaviksoo, Le Vallikivi

Kell 16.00–17.30
Miks on kasulikum osata pinget juhtida, mitte taluda?
Moderaator: Rivo Sarapik
Osalejad: Loore Martma, Kalev Roosiväli, August Tillo, Kalev Käosaar

Kell 18.00–19.30
Uimastipoliitika: mida tehakse Eestis ja mida mujal?
Uimastite tarvitamine ja uimastipoliitika mõjutavad ühiskonda tervikuna, kuid uimastid puudutavad meid kõiki, otseselt või kaudselt. Kuigi kanepiga katsetamine on Eesti noorte seas stabiliseerunud ning uimastisurmad on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on Eesti endiselt nimetatud näitajate poolest Euroopas esirinnas. Kuidas Eestis uimastite tarvitamist ja sellega seonduvaid kahjusid on vähendatud ja kuidas seda teha ka edaspidi? Millised on suurimad väljakutsed? Mida tehakse mujal riikides? Mida me saame sellest õppida? Omavahel vahetavad mõtteid kodanikuaktivist Siim Tuisk ja Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Et arutelu liiga tehniliseks ja arusaamatuks ei läheks, puhuvad paneeldiskussioonile elu sisse ja küsivad küsimusi kodanikud, keda uimastid ühel või teisel moel mõjutavad või mõjutanud on.
Moderaator: Ain Peil
Osalejad: Siim Tuisk, Aljona Kurbatova, Marko Vaik

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Unehäirete hind ühiskonnale
Mis saab meist ja meie ühiskonnast, kui me ei maga? Kui me ei maga hästi ja kvaliteetselt? Kui me ei pööra unetusele tähelepanu? Ameerika Unemeditsiini Assotsiatsiooni kohaselt põeb iga neljas inimene kroonilist unetuse häiret. Igal aastal toimub 100 000 liiklusõnnetust unisuse ja väsimuse tagajärjel. 23 protsenti töötavatest inimestest kannatab unepuuduse all, mis mõjutab päevast enesetunnet ja töötegemise võimekust. Lääne-Euroopas peetakse probleemi veel suuremaks. Prantsuse, USA ja Jaapani teadlaste läbi viidud rahvusvahelise uuringu andmetel kannatab 31 protsenti lääne-eurooplastest unehäirete all, mis väljendub eeskätt halvenenud enesetundes päevasel ajal. Arutelul “Unehäirete hind ühiskonnale” räägime unehäirete laastavast mõjust elukvaliteedile. Lükkame ümber valearusaamad ja dogmad, mis kujundavad uneravi protsessi.
Moderaator: Kene Vernik (Unimed Unekeskuse unenõustaja ja unetehnik)
Osalejad: Heisl Vaher (Unimed Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst), Erki Mölder (ettevõtja), Martin Rääk (soolopurjetaja)

Kell 12.00–13.30
Kuidas kujundada regionaalpoliitikat tervishoiuvaldkonnas?
Arsti juurde on aina raskem pääseda. Elanikkond vananeb ja arstiabi vajadus suureneb, kuid tervishoiu rahastamine on puudulik ning arste ja õdesid ei ole piisavalt. Haigekassa kavatseb koondada eriarstiabi ainult suurematesse haiglatesse, mistõttu võivad maakonnahaiglatest kaduda enamiku erialade arstid. Muudatused puudutavad nii haiglaravi kui ka vastuvõttu polikliinikus. Miks selliseid muudatusi tehakse ja kas need parandavad ravi kättesaadavust ja kvaliteeti? Kas oleks teisi võimalusi maapiirkondade elanikele vajaliku arstiabi tagamiseks? Patsientide ja laiema avalikkusega ei ole neid plaane arutatud. Ootame Arvamusfestivalile oma sõna sekka ütlema kõiki, keda huvitab Eesti tervishoiu tulevik.
Moderaator: Andres Kork
Osalejad: Kaido Kolk, Tanel Ross

Osalejad: Anneli Rätsep, Jaanika Jelistratov, Triin Vihalemm, Sirje Potisepp

Osalejad: Sirje Tarraste (reumatoloog), Aave Hannus (spordipsühholoog), Mihkel Lees (haridus- ja teadusministri nõunik)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Arvamusfestivali üks populaarsemaid alasid on õpiorg ehk haridusala, mille arutelud keskenduvad koolielule – seda aga viisil, et teemad oleksid kõnekad nii koolijütsile kui õpetajale, aga ka koolikaugele inimesele. Arvamusfestivali õpiorus on kaks ala, väärtuspõhise hariduse ja 22. sajandi hariduse ala, ning mõlemal jagub programmi kaheks päevaks.

Õpioru aruteludel osaleb kokku 96 arutlejat, kollaažil on neist enamik

Sel aastal on õpioru kava pannud kokku lausa 16 organisatsiooni. Esmasel vaatusel võib nimekiri segadust tekitada, kuid tegelikult pole keeruline arvata, miks just need inimesed kokku on saanud. Ala korraldajate Helena Tamme ja Maria Ruubase sõnul ei ole tegemist pelgalt igapäevaselt haridusküsimustega tegelevate asutustega.

Väärtuspõhise hariduse ala esimese päeva märksõna on väärtuskasvatus. Päev algab küsides Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed? Milline roll on siin haridusel? Sealt edasi saabki küsida, kas väärtuspõhine juhtimine haridusasutustes ja Eestis laiemalt on üldse võimalik? Millist mõju see omab, sellest räägivad nii juhid ettevõtluses kui ka hariduses. Liikudes üha konkreetsemaks võtab päeva kokku küsimus, kelle võimuses ja vastutusel on lapse kiustamisvaba elutee peale lasteaia- ja kooliõpetaja? Oma rollist räägivad lapsevanem, psühholoog, ämmaemand ja Eesti noorte autospordi eestvedaja.

Kuigi võib tunduda, et Õpioru teise ala nimetuses „22. sajandi hariduse ala“ on sisse juhtunud trükiviga, siis nii see pole ning samuti pole eesmärgiks Arvamusfestivalil kahe päeva jooksul osavõtjatele maalida pilti järgmise sajandi haridusest. Aruteludes peetakse silmas tulevikku ja just sellepärast arutletakse kitsaskohtade ning rõõmude üle, millega seisame silmitsi tänasel päeval.

22. sajandi hariduse alal tuleb festivali esimesel päeval juttu noorte praktilistest oskustest, mis on vajalikud n-ö päris elus ning arutlusele tuleb, kuidas kool saab toetada õpilaste ettevõtlikkust. Tuleviku mõiste tundub tihti liiga kauge ning abstraktsena ning nendel hetkedel on hea meelde tuletada, et homse loomine saab alguse just täna. Samuti on huvilised oodatud juturingi, et arutada 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning võimekusest. Ilma minevikuta pole tulevikku. Päeva teises pooles suundume Priit Kruusi juhtimisel koolimütoloogia radadele, et uurida, kas koos saame hariduse müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult. Päeva viimases arutelus küsime, kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust ja miks on tähtis saavutada tasakaal nii, et ühe osapoole heaolu ei tuleks kellegi teise arvelt.

Laupäeval, 13. augustil keskendub väärtuspõhise hariduse ala kooli ja kogukonna omavahelisele suhtele ning muukultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele. Päev algab vara ja kujundliku küsimusega, kas Mustamäe kool on kogukonnakool? Siin peame silmas suurt kooli. Milline potentsiaal on sellel ümberkaudseid inimesi oma tegevustesse kaasata ning kas see on üldse eesmärk omaette? Teemat lahkavad 14 koolijuhti, 10 haridussõpra ja -eksperti, mitmed õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Edasi läheb paneeldiskussiooniks teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – muukultuuriline laps koolis”. Kuidas on läinud muu kultuuritaustaga laste lõimimine Eesti koolisüsteemi ja mida võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt? Paneelis arutlevad eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, ning endine välisõpilane Saksamaalt, kes on tänaseks jõudnud õpingutega Tartu Ülikooli.

Päeva kokkuvõtteks on väljakutse asetada end teiste kingadesse, et mõista, mida võib tunda võõrasse keskkonda sattunud pere ning püüda leida parimaid lahendusi nende kohanemiseks Eestis. Toimub osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“, kus kõigil on võimalus kaasa lüüa. See on vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid.

22. sajandi hariduse alal uuritakse festivali teisel päeval, mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks. Lisaks esinevad mängulise matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide Gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk ja Silva Jürisoo. Õpilaste rollis saavad olla kõik, kes on arutelust osa saama tulnud.

Tihti räägitakse koolirõõmust ning teadmistele orienteeritusest üksteist välistavalt. Miks on tähtis, et koolis oleks hea kõigil osapooltel ning milliseid samme saab igaüks meist astuda, et seda saavutada? Laupäeval kogume inglise keelses arutelus kokku ideed, kuid enne veel ootame kõigi mõtteid, mida peaks muutma, et koolirõõmu jaguks enam. Kirjuta oma ideed SIIA!

Päeva teises pooles otsitakse vastust küsimusele kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist. Õpioru viimases arutelus mõtleme ning arutame, kus on kultuuri ning kooli kohtumispaik, kuidas kujuneb kultuurne inimene ning mis moel saab kool noort sel teel toetada.

Õpiorg ootab Arvamusfestivali mõlema päeva jooksul kõiki kaasa mõtlema ja arutama hariduse teemadel – mõeldes laiemalt meie väärtuste ja tuleviku peale!

Õpioru arutelusid korraldavad Huvitav Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, MTÜ Mondo, YFU Eesti, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Lastekaitse Liit, TLÜ Euroopa rändevõrgustik, Õpetajate Liit, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Reaalkool, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda, Ettevõtlik Kool, Soome Instituut, Audentese kool, Rahandusministeerium ja Kultuurikoda.

Õpiorg Arvamusfestivalil asub Facebookis SIIN.

Õpioru arutelud:

Reedel, 12. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 12.00–13.30
Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis – ehtne Eesti asi?
Kas ja kuidas on iga inimese põhiõigused omaks võetud Eesti avalikus arvamusruumis? Kuidas rääkida iga inimese põhiõigustest nii, et saaks mõistetavaks, et see puudutab igaühte meist? Milline on hariduse roll selles? Kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid iga inimese põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja ning oleksid üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed?
Moderaator: Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Ivo Visak
Osalejad: soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Ott Maidre, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja õiguskantsleri nõunik Kristi Paron

Kell 14.30–16.00
Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik? 
Miks on väärtuspõhine organisatsioonikultuur vajalik ja kas see on reaalselt üldse võimalik? Millised raskused võivad ette tulla juhil, kes tahab oma organisatsiooni kultuuri rajada kindlatele väärtustele? Kas kooli ja ettevõtte väärtuspõhine juhtimine erineb üksteisest? Kuidas teha nii, et väärtustele toetuv kool või ettevõte võiks olla eeskujuks nõnda, et need väärtused kanduksid edasi ühiskonda? Kutsume arutlema inimesi koolist ja ettevõtetest, kes on teenäitajad väärtuspõhise juhtimisel rajal.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane, ettevõtja Kati Tikenberg
Osalejad: SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja Andres Juur, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta õppeasutuse juht 2013 Riina Müürsepp, Transferwise’i arendusjuht Alvar Lumberg, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop

Kell 17.00–18.30
Kellest algab kiusamisvaba elutee?  
Me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased. Kuidas luua kiusamisvaba eluteed ja kellest see algama peaks? Toome väärtuskasvatuse lasteaedade ja koolide seinte vahelt välja ning näitame igaühe võimalusi ja vastutust osaleda kiusamisvaba elutee loomisel. Oma kogemusi ja mõtteid jagavad inimesed, kes mõjutavad lapsi ja nende eluteid erinevatel tasanditel ja erinevatel viisidel ning kellel on kogemused ühiskonna kõnetamisest.
Moderaator: Europarlamendi liige Kaja Kallas
Osalejad: peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm
22. sajandi hariduse ala

Kell 12.30–14.00
Vaba vestlus: 22. sajandi haridus – täna loome homse 
Ootame kõiki huvilisi vestlema 22. sajandi hariduse loomise võimalustest ning arutlema võimekusest, mis meil on juba täna. Modereerivad Eesti Õpetajate Liit koos partneritega.

Kell 14.30–16.00
Kas lapstööjõu soodustamine või samm parema tuleviku suunas?  
Tihti heidetakse meie haridussüsteemile ette õpilaste kasinaid praktilisi oskusi nt ajaplaneerimine, suhtlemisoskus, tööharjumused, oskus lahendada probleeme, enese presenteerimine jne. Need on oskused, mis “päris maailmas“ hakkama saamise seisukohalt väga olulised. 9-nda klassi lõpus seisab noor oluliste valikute ees – kas jätkata gümnaasiumis, minna kutsekooli või siseneda tööturule. Kui eelnevalt on puudunud süsteemne karjääriõpe, kokkupuude tööeluga ning koolis õpitud teooriat ei osata rakendada praktikas, siis millele tuginedes saab noor teha teadlikke valikuid? Kas iga noor võiks omada esimest töökogemust juba põhikooli lõpuks? Kes selle eest peaks vastutama, kas kool, lapsevanemad, noor ise või tulevased tööandjad?
Moderaator: Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mallene
Osalejad: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti parima õpilasfirma 2016 Spoony kaasasutaja Kaspar Kuus

Kell 16.30–18.00
Koolimütoloogia ehk kes on haridusmaailma üleloomulikud olendid?
Müüdi tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulike võimetega olendid, keda kardetakse, vihatakse või jumaldatakse. Kes on hariduses jumalad, heerosed ja antikangelased? Kas hariduses on kõige suurem võim tõesti ministril? Kas haridusametnikud nutavad ehk kas neil on empaatiavõimet? Kas õpetajad vahel naeratavad ehk kas nad on üldse millegagi rahul? Kas koolijuhi kõige suurem mure on parandamata katus? jne. Kas saame koos müüdid murtud või kinnistuvad need lõplikult? Tule aita rehabiliteerida haridus!
Moderaator: Priit Kruus
Osalejad: Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna peaspetsialist Triin Noorkõiv, Tallinna Heleni Kooli õpetaja ja arendusjuht Kristiina Vaikmets ning endine-praegune-või tulevane haridusminister

Kell 18.30–20.00
Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?
Ühiskonna moodustavad mitmed erinevad osapooled, kellel kõigil on oma roll. Keegi ei tohiks ennast tunda vähem eelistatuna ja kelleski ei tohiks tekitada tunnet, et ta on kasutu. Kuidas saavutada tasakaal, et ühe osapoole heaolu ei tuleks teise arvelt? Me peame looma ruumi, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Me peame meeles pidama, et nautides vabadust ei tohi unustada vastutust.
Osalejad: Sisekaitseakadeemiast Stella Polikarpus, Eesti Puuetega Inimeste Kojast Anneli Habicht, Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu esimees Margit Timakov, Regionaalhaigla kirurg-üldarst Ilmar Kaur ning Politsei – ja piirivalveameti esindaja
Laupäeval, 13. augustil

Väärtuspõhise hariduse ala 

Kell 10.00–11.30
Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?
Huvitav Kool arvab, et kogukonna kool võib olla iga kool, ükskõik kui väike või suur. Miks mitte Mustamäe, Annelinna, Männimäe või ükskõik milline teine kool? Kogukonnakool – see tähendab vastastikkust koostööd kooli, lapsevanemate, kohalike ettevõtete, asutuste, vilistlaste ja teiste hariduse sõprade vahel. Kas kogukonna kaasatus kooliellu ja kooli kaasatus kogukonda on eesmärk omaette? Kuidas sellist seotust suures koolis saavutada? Nende küsimuste üle murrame arutelugruppides üheskoos pead.
Moderaator: Noored Kooli vilistlane ja Tagasi kooli projektijuht Kerttu Sepp

Osalejad: teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma, Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli doktorant Taavo Lumiste, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja,  vabakutseline meediakonsultant Maris Hellrand, Kehra Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Tallinna 32. Keskkooli direktor Maarja Merigan, Kalamaja Avatud Kooli tulevane juht Helen Sabrak, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikooli üliõpilasaktivist Liina Hirv, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik, Gaia Kooli direktor Marit Otsing, Muraste Kooli direktor Priit Jõe, Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu, Viimsi Keskkooli direktor Karmen Paul, Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pauliine Põldmaa, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Merilind, Tallinna Reaalkooli värske vilistlane Kristiina Paju, Lasnaidee/Ласнаидея juhatuse liige ja sotsiaaltöötaja Maarika Masikas, Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse arendusspetsialist Maarja Hallik, Sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufondi juhataja ja TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektor Urmo Reitav, Väätsa vald vallavanem Lauri Läänemets, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov, õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht Laura Komp ja teised.

Kell 12.30–14.00
“Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – Muukultuuriline laps koolis”
Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi ” vaid osaline” valmisolek uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt?
Osalejad: Espoo linna haridusameti osakonnajuhataja Astrid Kauber, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov, Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mailis Ostra, rahvusvahelise kaitse saanud pere Süürias – Ahmed ja Mohammed Hanafi, Tartu Ülikooli tudeng ja endine YFU õpilasvahetuse läbinud õpilane Saksamaalt Henriette Christel 

Kell 15.00–16.30
Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?“ 
Osalusdraama on ajend ja vahend, et ühiselt arutada, kas üldse ja milliseid võimalusi on õpetajal mõjutada noorte meelsust ja hoiakuid positiivsemas ja avatumas suunas? Kes saaks ja peaks õpetajat selles töös toetama? Kust leiab materjali võõra teema käsitlemiseks õpetaja, kasvataja, lapsevanem, vanaema? Kuidas pagulasteemast rääkida, nii et see ei tekitaks tõrget ja leevendaks pingeid? Kuidas saaks/peaks kogu ühiskond panustama, et me saaksime kujundada noortes inimestes avatumaid ja koostöisemaid hoiakuid? Millised on meist igaühe võimalused ja ka kohustused? Esinejate ja osalejate paigutus arvamuslaval on kujundatud interaktiivse klassitoana. Tegemist on ühiskonnaõpetuse tunniga maakoolis ja õpetajal on ülesanne käsitleda klassis pagulasteemat ning seletada riigi pagulaspoliitikat.  Draamagrupp toimib õpetaja ja õppijate rollis. Mängu saab võtta kohalikku kogukonda, lapsevanemaid, eksperte, „elavaid näiteid“, liikuda ajas ja ruumis. Tunni teema on pagulaskriis ja sellega toimetulek. Arvamuslava moderaator toimib jokkeri rollis.
Osalejad: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia draamaõpetaja Katrin Nielsen ja TÜ VKA draamagrupp; eksperdid, kelle poole pöördutakse etenduse ajal: Kristi Ockba; Aurika Komsaare; Auli Auväärt jt. 

22. sajandi hariduse ala

Kell 11.00–12.30
Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks? Kellele on reaalharitud inimesi vaja? 
Eestis on suur puudus tugevatest füüsika- ja teiste reaalainete õpetajatest. Samal ajal ei hakanud eelmisel aastal näiteks füüsikaõpetajaks õppima mitte ühtki noort. Paide arvamusfestivalil arutamegi, mida tuleks Eestis ette võtta, et noored tahaksid reaalainete õpetajaks õppida. Loodame arutelude käigus kokku koguda paarkümmend ideed ja ettepanekut, mille abil saaks muuta reaalainete õpetajaks õppimise noorte hulgas palju atraktiivsemaks.
Moderaator: Tallinna Reaalkooli õpilased Katariina Päts ja Hanna Britt Soots
Osalejad: Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar, Harvardi tudeng Sandra Schumann, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps, Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht Jüri Kurvits. Avatud matemaatika-füüsikatunniga esinevad Paide gümnaasiumi keemiaõpetaja Lorina Kukk ja füüsika-matemaatika õpetaja Silva Jürisoo

Kell 13.00–14.30
100 reasons to be happy at school ehk kuidas teha nii, et kooli tuldaks alati rõõmuga? (arutelu toimub inglise keeles)
Miks meile ei meeldi koolis käia? Kuidas seda muuta? Eesti lapsed on rahvusvahelises võrdluses tublid, kuid paistavad silma sellega, et koolis käimine neile ei meeldi. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et samuti on see ka Soomes – riigis, mille koolisüsteemi peetakse parimaks maailmas. On see paratamatus? Millised on meie ühised mured? Kogume kokku ideed, kuidas kooliaeg rõõmsamaks muuta. Vaatame, mida igaüks meist ise selleks teha saab. Inglisekeelne vestlusring. Rohkem informatsiooni selle arutelu kohta.
Moderaator: Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi
Osalejad: Soome õpetaja ja haridusspetsialist Olli Vesterinen, psühholoog ja portaali peaasi.ee looja Anna-Kaisa Oidermaa, Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots, Audentese õpilane Tuuli Helind

Kell 15.00–16.30
Kuidas targalt koonerdada, et oleks, mida teadlikult laristada?
Rahatarkuse arutelu on sissejuhatus, millist baasi säästmiseks ja investeerimiseks vaja on. Rahatarkuse arutelu otsib vastust küsimusele, mida on vaja teada enne säästmise ja investeerimisega alustamist? Rahatarkuse arutelul lahkub osaline vähemalt ühe hea praktilise võttega, kuidas alustada säästmist ja investeerimist.
Moderaator: Anu Olvik
Osalejad: Kristi Saare, Ruta Pärnpuu, Jaak Roosaare, Tõnis-Denis Merkuljev
Kell 17.00–18.30
tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Kooli mõju Eesti rahvale on meie ajaloost selgelt näha. Kultuuriline ärkamine ja rahvuslik eneseteadvus tugines haridusel, lugemisoskusel. Seda, et ainult hariduse läbi parema elu poole saab, see oli 19. sajandi keskpaigaks igale edasipürgivale inimesele selge. Kas nii on ka tänapäeval? Kohustuslik kirjandus, kehalise kasvatuse normatiivid, kunstimeel ja käelised oskused…kas üksikud nõuded ainetundides või terviklähenemine? Kui palju kohustuslikkust või vabadust vajab tänapäeva kultuur ja kool? Kas töötame täna selles suunas, et koolikultuur toetab ühtseid väärtuseid?
Osalejad: Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsepp, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch Uibopuu, Noored Kooli vilistlane Helen Sabrak, kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige Egge Kulbok-Lattik

Õpioru arutelud on sündinud koostöös TÜ eetikakeskusega, MTÜ Mondoga, TLÜ rändevõrgustikuga, Õpetajate Liiduga, YFU-ga, Lastekaitse Liidu, Eesti Haridusfoorumi, Tallinna Reaalkooli, Soome Instituudi, Audentese Erakooli õpilaste, Kultuurikoja, Tööstus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi ja Ettevõtliku Kooliga.

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

2016. aasta on merekultuuriaasta, mil luubi all on kõik merega seonduv: pärand ja kultuur, haridus ja ohutus, puhkus ja vaba aeg ning ressurss ja võimalus. Augustis on hea võimalus Eesti mererahval end näoga mere poole pöörata Arvamusfestivali merekultuuri alal.

Eestlased on mereäärne rahvas. Kui paljud meist aga väärtustavad mereajalugu, osutavad tähelepanu merega seotud traditsioonidele ja tunnevad end tõelise mererahvana? “Arvamusfestivalil osalemine on meie jaoks üks olulisimaid võimalusi tõmmata tähelepanu ja kaasamõtlejaid merendusalaste väljakutsete üle arutlemiseks,” sõnas merekultuuriaasta turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Hürri. Merega seotud proovikivide ületamine ei ole aga kiire sahmakas vett, vaid aastatepikkune kulgemine. “Arutlemistest kasvavad välja suuremad muutused, ja seda ka loodetavasti nii riiklikul kui üksikisiku tasandil, et saaksime ennast tunda täisväärtusliku mereriigi, mitte üksnes mereäärse riigina,” lisas Hürri.

Merekultuuri ala aruteludel saab osaleda Arvamusfestivali teisel päeval, 13. augustil. Merekultuuri ala korraldajad osalesid Arvamusfestivali formaadilaboris ning töötasid välja täiesti unikaalse aruteluvormi – merekultuuri kiirkohtingu! “Tulles kiirkohtingule saab iga inimene ise vestelda rannaküladest pärit seitsme randlasega – inimestega, kelle igapäevaelu ongi üks suur merekultuur,” ütles Hürri, merekultuuri ala üks korraldajatest. Tuult ja tormi toob alale aga meremõrv. Meremõrva tagajärjel ei ole Eestil enam merd ning arutelul osalejate ülesanne on teostada merealane krimiuuring, et taastada Eesti kui vana mereriigi staatus.

Et aga merekultuur ei ole vaid rannal tiibade ripsutamine ega juriidiline jalutuskäik, on merekultuuri ala avadiskussioon hoopis tõsine vestlusring merementaliteedist. Hürri sõnul annab arutelu igale osalejale samastumisvõimalusi, küsides, kas eestlane tõepoolest sobib mereline ning milline üks tõeline merel käiv eestlane olema peab. Sest nõnda nagu meri, kestab ka eestlane edasi.

Merekultuuri alal on lisaks ka meelelahutuslik pool mereteemaliste viktoriinide ja kinoprogrammi näol, tegevuseta ei jää ka meresõpradest lapsed.

Merekultuuri ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Merekultuuri ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.00–11.30
Kas eestlase koht on merel?
Mis täpselt seob meid tänapäeval merega? Millist tarkust on meri Sulle andnud? Merekultuuriaasta päevalava avaarutelu räägib eestlase merementaliteedist. Formaat: Äratundmismäng. Kui palju sarnanevad Sinu merehoiakud ja -teadmised keskmise Eesti kodaniku omaga?
Moderaator: Märt Treier
Osalejad: Roomet Leiger (TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor), Tarmo Sööt (Eesti Merekooli direktor), Rene Arikas (Veeteede Ameti peadirektor), Jako Vernik (Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, juhatuse liige)

Kell 12.00–12.30
Vahepala: Merevillaku muusikaviktoriin
Paneme proovile osalejate muusikateadmised: kas tunned ära merelaulu?

Kell 12.30–14.00
Merekultuuri kiirkohting – tule leia oma randlane!
Randlane on merekultuuri kandja ning merega kooselamise kunsti valdaja. Tule kuula tema lugu! Formaat: Kiirkohting ehk kindla aja jooksul toimuvad isiklikud vestlused randlaste kogukonna liikmetega.
Osalejad: Reet Laos (Kihnu), Merle Jantson (Lindi küla), Ingeldrin Aug (Pärispea poolsaar), Kaido Taberland (Rannamõisa), Mehis Luus (Toila), Urve Tiidus (Saaremaa), Jana Stahl (Pakri)

Kell 14.30–15.00
Vahepala: Merevillak viktoriin
Meelelahutuslikud-harivad mereteemalised küsimused osalejatele.

Kell 15.00–16.30
Võtame mere tagasi!
On toimunud meremõrv – Eestil pole enam merd! Miks on meri muutunud võimaluse asemel takistuseks? Toome Eesti tõsiseltvõetavate mereriikide hulka tagasi! Formaat: Teeme krimiuuringu! Mõrvani viinud asjaolude põhjal hakkame otsima lahendusi ning koostöös publikuga käime välja ettepanekud Eesti mereriigi staatuse taastamiseks.
Moderaator: Märt Treier
Osalejad: Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts, rahandusministeeriumi nõunik Anni Konsap, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Ei mingit poliitkorrektsust ega võltsvagadust – just selliste sõnadega tervitas “Maale elama” liikumise eestvedaja Ivika Nõgel tallinlasi laupäevasel “Maale elama” messil Telliskivi loomelinnakus. Et Arvamusfestival oli maaelu positiivses valguses tutvustaval messil esindatud, vaatame järgi, milles seisneb kahe esmapilgul üsnagi erineva ettevõtmise koostöö ja ühisosa.

Moderaator Kai Klandorf, Paul Nurme, Riinu Lepa ja Mihkel Kangur. Foto: Kadi Prants

“Kuna suvel käisime “Maale elama” tiimiga esmakordselt Paide Arvamusfestivalil, siis see inspireeris võtma Arvamusfestivali formaadi sel aastal messi programmi,” ütles “Maale elama” eestvedaja Ivika Nõgel. Traditsiooniliselt on igal aastal messil olnud intellektuaalne osa – kui siiani olid need olnud seminarivormis, siis tänavu võeti kasutusele aruteluformaat ning sellega kaasnev hea arutelutava. “Sel aastal tundsime, et teemakäsitlused peaks olema rohkem arutlevad ja võimaldama ka publikul kaasa rääkida,” sõnas Nõgel.

Nageli sõnul ei ole “Maale elama” eesmärk pelgalt maal elamist promoda, vaid näidata seda sellisena, nagu see päriselt on. “Kolmveerand [aruteludel osalevatest] ekspertidest on “uusmaakad”, kes on isiklikult linnast maale kolimise läbi teinud. Samas on messi korraldajad igal aastal esinema kutsunud ka skeptilisema vaatega inimesi. “Maaelu ei sobi kõigile ja seetõttu on hea tulemus ka see, kui mõni jätab vale otsuse tegemata,” tõdes Nagel.

Et anda Arvamusfestivali fännidele aimu, milline üks hea maaelu puudutav arutelu olema peab, võtame kokku “Maale elama” messi esimese arutelu.

Kus on väiksem jalajälg – maal või linnas?

Rohelisest eluviisist rääkides ei saa üle ega ümber ökoloogilisest jalajäljest ehk sellest, kuidas inimeste elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. SpeakSmart arutelu moderaator Kai Klandorf uuris ekspertidelt, milline on nende meelest roheline eluviis. MTÜ Mauri Põliskodud eestvedaja Paul Nurme sõnul tuleb olla teadlik keskkonna vajadustest, sest selleta on puhtasse keskkonda sobitumine väljakutse. “Kuidas luua keskkond, kus kolme põlvkonna pärast saab öelda: teate, meil on kõik hästi? See on teema, mis on väga oluline,” sõnas Nurme.

“Me kasvatame peale uue põlvkonna, kelle jaoks see [roheline eluviis] on osa elust,” ütles Mihkel Kangur, Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent. Kangur on säästva arengu temaatikaga kokku puutunud üle kümne aasta ning leiab, et rohelise mõtteviisi juurutamisel on suur roll koolil. Ka Nurme sõnul on oluline lapsi juba kooliajal teadlikult tarbima õpetada. “See, mis toimub põhikoolis ja gümnaasiumis, hakkab pikemas perspektiivis kujundama seda, milliseks elu meil muutub,” tõdes Kangur.

Kolmanda eksperdina osales arutelul Riinu Lepa, ökokogukonna Väike Jalajälg eestvedaja. Tema sõnul on oluline mõista, et keegi meist ei ole teistest parem ja kellegi vajadused ei ole teiste omadest olulisemad. “Roheline mõtteviis saab toimida siis, kui inimesed omavahel suudavad koostööd teha,” ütles Lepa. “Efekti loob koostöö ja ühistegemine.”

Nii Nurme, Kangur kui Lepa arvavad aga kirjutaja jaoks veidi üllatuslikult, et globaalses mõttes on inimeste elamine suurtes linnades parem kui elamine maal – nimelt on linnas elades inimese ökoloogiline jalajälg väiksem. Kui inimene ei taha ega oska võtta vastutust oma käitumise ees, siis linnades on olemas struktuurid, mis seda tema eest teevad. Samas aga pole Eesti kontekstis linna- ja maaelu erinevus väga suur ning mõlemas võivad jalajälgede kontrastid ulatuda ekstreemsusteni. “Viimsi on ju ka maa, milline on sealsete elanike jalajälg, millest nad enamuse kulutavad teel Tallinna kesklinna?” küsis Kangur ning lisas, et kõik on suhteline – nii linnas kui maal elades on võimalik jalajälg väikseks, aga ka tohutult suureks ajada.

Rääkides eestlaste keskkonnateadlikkusest oleme me tohutult rohelised inimesed: me tunneme Euroopa keskmisest enam taimi ja loomi ning teame üldiselt palju rohkem keskkonna kohta. See-eest oleme me keskkonnakäitumise poolest Euroopa viimaste seas. “Keskmiselt oleme suhteliselt ignorantne rahvas, sest meid on õnnistatud maailma ühe parima elukeskkonnaga. Me seetõttu ei märka keskkonnaprobleeme,” sõnas Kangur. Seetõttu on Lepa sõnul keskkonnateadlikel inimestel olla teistele eeskujuks, näiteks luua ka linnakogukondades keskkonda väärtustavaid ettevõtmisi. Samas ei ole muutused kiired. “Võib ju panna inimest talukaupa ostma, aga kui ta sellest aru ei saa, on see muutus ainult ajutine. Püsivate muutuste jaoks läheb aega,” tõdes Lepa. Ka Nurme arvates on siin oluline roll eeskujul. “Kui meil on positiiseid eeskujusid, kus nähakse, et teistmoodi on võimalik, siis teadlikkus tõuseb,” sõnas Nurme. Seega on oluline inimesi innustada oma valikute üle mõtlema, ja seda juba üksikisiku tasandil. Mida teadlikumad me oleme, seda suuremad on muutused.

Praeguseks hetkeks oleme tuttavaks saanud kommunikatsioonitiimi, turundustiimi ja arendustiimiga. Kui aga ei oleks programmitiimi, ei oleks Arvamusfestivali – lihtsustatult öeldes on just programmitiim see, kes loob Arvamusfestivali arutelude programmi. Selle nimel, et Arvamusfestival tõepoolest oleks ühiskonnaülene, isetekkeline ja kaasav, töötavad programmitiimi kolme alatiimi vabatahtlikud juba ligi viis kuud. Vaatame lähemalt, mida teevad need inimesed, kelle töö läbi koos üle saja partnerorganisatsiooniga valmib Arvamusfestivali selleaastane programm.

Programmi koordinaator Liisa Rohila, programmijuht Maiu Lauring, programmijuht Ott Karulin ja arutelualade tugitiimi juht Sandra Sillaots. Foto: Kärt Vajakas

Mis on arutelualade tugitiim?

 “Tugitiim on nagu Arvamusfestivali nägu meie partneritele,” ütles Arvamusfestivali programmitiimi juht Maiu Lauring. Arutelualade tugitiim tegeleb just sellega, millele tema nimi vihjab – tugitiimi ülesanne on toeatada partnerorganisatsioone arutelude toomisel Arvamusfestivalile ning olla kontaktisikuks ja suhete hoidjaks arutelude korraldajatele. Tugitiimi töö algas juba veebruaris, kui esimene ja vahest kõige mahukam tükk tööd hõlmas avalikust ideekorjest laekunud üle 330 idee läbitöötamist. Tugitiim koondas ideed katusteemade alla, suhtles meediakanalite ja erakondadega ning nii sündis esialgne arutelualade plaan, millest juuni lõpus valmib festivali programm. Ent sellega tugitiimi töö ei piirdu. Nimelt on festivali järel tiimil oluline roll saada partneritelt tagasiside, et sellest õppida ja järgmisel aastal veelgi parem Arvamusfestival teha. Seda kõike teevad tugitiimi kümme vahvat vabatahtlikku, kellest igaüks vastutab kokku 3–6 aruteluala eest – need inimesed on tiimijuht Sandra Sillaots, Svetlana Stsur, Crisely Apri, Annika Trummar, Maria Laanjärv, Jaana Kalinistova, Indrek Tark, Liina Osila, Riina Soobik ja Kaira Västrik.

 Mis on osalusvormide labor?

 “Me tahame anda inimestele kvaliteetsetes, tasakaalukates, kaasavates, sisukates ja inspireerivamates aruteludes osalemise kogemuse,” rääkis programmitiimi juht Maiu. Just nimelt selleks, et arutelukultuuris midagi muutuks, nügivad osalusvormide labori vabatahtlikud eesotsas tiimijuht Inga Jaagusega korraldajaid raamist välja mõtlema ja looma senisest paremaid arutelusid. “Labori tiimis töötame kahes suunas: korraldame töötubasid, et toetada organisatsioone nende arutelu ettevalmistamisel, ning labordame ehk mõtleme uusi aruteluvorme, mida festivalil katsetame,” rääkis Inga oma tiimi ülesannete kohta. Kui töötubade läbiviimisega on tiim juba alustanud – aruteludisaini töötoad on juba toimunud, kohe algavad osalusvormide ning juunis modereerimise töötoad – siis labordamisega hakkab tiim aktiivselt tegelema lähiajal. Kuna osalusvormide labor teeb koostööd SpeakSmart väitluskoolitusega ja viib läbi varasemast rohkem koolitusi partneritele, on tiimiga seotud lausa 15 motiveeritud inimest (ja see arv on kasvamas) – lisaks Ingale ka Katre Sai, Teibi Torm, Helina Loor, Kerttu Sepp, Laura Tomp, Anna Karolin, Sten Andreas Ehrlich, Margo Loor, Marleen Pedjasaar, Kaspar Kelder, Kai Klandorf, Sigrid Solnik, Lauri Kriisa ja Selene Gnadenteich. “On nii mitu aastat Arvamusfestivaliga seotud inimesi kui ka esimest korda meeskonnas olijaid – ka mina ise olen Arvamusfestivali tiimis esmakordselt,” ütles Inga labori koosseisust rääkides. “Labori tiim on selle aasta parim labori tiim, just selline, nagu olema peab!”

 Mis on analüüsitiim?

 “Esimesed tunded olid, et oi, kui suur Arvamusfestivali vabatahtlike tiim ikka!” võttis Virve Kass kokku oma emotsioonid seoses vabatahtlikuks olemisega – Virve on nimelt analüüsitiimis vastutav tagasiside kogumise eest. Kui Arvamusfestival saab läbi, võtab just analüüsitiim kokku selle, mida oleme püüdnud tänavusel festivalil saavutada. “Analüüsitiimis on olulisel kohal koostöö ja suhtlus teiste tiimidega, kes annavad meile sisendi, mille kohta nad käesoleval aastal tagasisidet sooviksid,” rääkis Virve. Muuhulgas viib analüüsitiim läbi tagasisideküsitluse festivalikülastajatele, kogub arutelualasid korraldanud partneritelt tagasiside ning vaatleb arutelusid, et saada ülevaade, mis päriselt ja kui hästi kohapeal toimub. Kuigi festivali ajal aitavad tagasisidet koguda ka sotsioloogiatudengid ja Swedbanki vabatahtlikud küsitlejate ja vaatlejatena, korraldavad põhilist tagasisidet siiski Virve ja tiimikaaslane Silver Sillak. “Kui üks meist enam ei jõua, siis teine utsitab jälle ja motiveerib. Oleme mõlemad sel aastal esimest korda festivalil vabatahtlikud!”

See aga ei tähenda, et analüüsitiim vaid kahe inimesega piirduks. Kuna tänavu on Arvamusfestivalil esmakordselt plaan arutelusid talletada, näevad selle nimel vaeva tublid vabatahtlikud Margo Loor, Jannus Jaska ja Henri Laupmaa. Mida täpsemalt arutelude talletamine endast kujutab, saab teada juba kolme kuu pärast Arvamusfestivalil!

Programmi koordinaator Liisa Rohila, tugitiimi liige Indrek Tark, tugitiimi liige Crisely Apri ja tugitiimi juht Sandra Sillaots. Foto: Kärt Vajakas

Kuni aprilli lõpuni juhtis kogu programmitiimi tegevust Maiu Lauring, kes on arutelualadega tegelenud Arvamusfestivali esimesest aastast alates. Nüüd aga on Maiu kodus lapsepuhkusel ning juhtimise võttis üle festivali loominguline juht Ott Karulin – nii on kogu festivali sisuloome ühe inimese käes ja arutelude programm varasemast veelgi tugevamas sünergias kultuuriprogrammiga. Soovime edu nii Maiule kui Otile ning jääme ootama Arvamusfestivali, mis toimub juba kolme kuu pärast!

Meie hulgas liigub ringi mitmeid inimesi, keda saab nimetada Arvamusfestivali fänniks. Lausa niivõrd suureks, et mõistlik on kasutada sõna “tulihingeline”. Iga festivalil osaleja on loomulikult omaette isiksus, aga siiski saab tõsiste festivalifännide kohta teha mõningasi üldistusi. Milline siis ikkagi on üks tõsine sõnarokkar?

Tõsine Arvamusfestivali fänn on valmistunud. Valmistunud igaks ilmaks ja igaks olukorras. Seetõttu on fännil kaasas nii kummikud, vihmakeep ja vihmavari, aga ka ujumisriided, plätud ja kübar. Õige Arvamusfestivali fänn ei lase end ilmast ega olukorrast segada, sadagu või pussnuge või lõõsaku kõrbekuumus. Igaks juhuks on kergemat sorti talveriided samuti kaasas. Ning muidugi seljakott. Kuhu siis ikka kõik vajalik kraam ära mahutada?

Arvamusfestivali fänn rokib festivali sümboolikat. Tal on kindlasti festivali särk, kõrvarõngad või kikilips ning ta tunneb end seejuures rõõmsalt, ootusärevalt ja rahvuslikult. Kui aga fänn Arvamusfestivali sümboolikat ei kanna, on ta väga mugavalt riides. Jalas on tal kindlasti tossud. Kuidas siis muidu kaks päeva aruteludel osaledes ja Vallimäel üles-alla kõndides ellu peaks jääma?

Lisaks meie kliima iseärasusteks valmistumisele on Arvamusfestivali fänn valmistunud ka aruteludel osalemiseks. Ta teab täpselt, millistel aruteludel ta osaleda tahab ning mingit ringiekslemist fänni poolt ei ole: fännil on ala ning ajakava lihtsalt väga hästi peas. Ja fänn tõepoolest osaleb aruteludel. Ta räägib kaasa, ta vaidleb, aga kui fänn on tagasihoidlikum, siis ta siiski mõtleb kaasa ja arutleb enda sees. Mingit lihtsat vegeteerimist fänn ei fänna!

Festivalile on oodatud kõik pereliikmed

Arvamusfestivali fänn suure tõenäosusega ei ole festivalil esimest korda. Kes teab, ehk on fänn käinud isegi Rootsi või Taani arvamusfestivalidel? Kohe kindlasti ei ole Arvamusfestivali fänn tulnud festivalile üksinda. Kaasas on perekond, kaasas on sõbrad ja kaasas on tähtsaim pereliige ehk koer (või äkki ka mõni muu lemmik?) Kes siis ikka oma kalli koera üksinda koju jätaks, kui Arvamusfestivalil on avatud koerte parkla? Kindlasti mitte Arvamusfestivali fänn, kelle jaoks festival on tõepoolest koguperesündmus, olgu pereliige noor, vana või suuremat sorti karvkattega. Festival ühendab meid kõiki!

Kui on keegi, keda sõnarokkarid kardavad, siis see on Murphy oma seadustega. Kuna me temast aga ümber ei saa, otsustasime kirja panna viis seadust, mis Arvamusfestivalil sajaprotsendilise tõenäosusega kehtivad. Siin nad on!

1. Lähed oma lemmikule arutelule aegsasti kohale, sätid end mugavalt istuma ning otsustad aja veetmiseks festivali kava üle vaadata. Selgub, et… sinu teine lemmikarutelu on täpselt samal ajal! See ei saa olla aus! Ega vahepeal ajamasinat leiutatud pole?
2. Festivaliks on erakordsel kombel lubatud ilusat päikesepaistelist ilma. Hurraa! Lõpuks saab kummikud ja vihmavarju minema visata! Kuni… esimese arutelu ajal hakkab vihma sadama. Mis lõppeb, ilmselgelt, pärast festivali viimase arutelu lõppu.
3. Osaled rõõmsalt arutelul, kõik on kõige paremas korras, kuni äkitselt ründab sind… köhahoog. Ja. See. Ei. Lõppe! Pead kaasosaliste huvides arutelualalt lahkuma. Muidugi just siis, kui arutelu on tuurid üles võtnud, osalised on äksi täis ja jutt muutub sensatsiooniliseks.
4. Suuremat sorti ürituse puhul on järjekorrad vältimatud. Küll söögikohtades, kergendamiskohtades… Ei tea küll ainult, miks sinu oma kõige aeglasemalt liigub (nagu ikka)? Sa ju ei ole oma jadas ometigi ainuke, kes aruteludele tahab jõuda?
5. Lõpuks ometi on käes need kaks toredat päeva, mil saab nautida sõnarokki ja vabadust! Suurepärane, et maisest elust ja asjadest viivuks lahti saab. Kuni… kohtad kõiki oma töökaaslasi. Ja ülemust. Lobisejatest sõbrannasid. Kaugeid sugulasi. Naabreid. Ei mingit vabadust! Aramusfestival meeldib kõigile!

Üle jääb ainult endale kinnitada, et Murphy seadused ei kehti, ja isegi kui kehtivad, siis festivalimelu need ju ometigi ei sega. Ilusat Arvamusfestivali!

Arvamusfestival laieneb tänavu Vallimäelt alla Paide keskväljaku ümber ning selleks, et kogu ala näeks välja ühtne ja ilus, on suure panuse andnud arhitektuuriajakirja MAJA toimetaja ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõud Katrin Koov koos EKA tudengitega.

“Praegu on mul elus selline periood, kus ma teen hästi mitut asja korraga,” ütleb Katrin, kes lööb tänavu aktiivselt kaasa Arvamusfestivali vabatahtlikuna. “Kui varem tegelesin põhiliselt projekteerimisega ja selle kõrvalt vähemal määral õpetamise ja kirjutamisega, siis nüüd on need kõrvaltegevused muutunud põhitööks. Aga see kõik on ikka seesama arhitektuur, lihtsalt praegu on esiplaanil eriala sünteesiv aspekt.”

Töid ja tegemisi Katrinil tõesti jagub: ta on õppejõud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas, arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja, õpetab lapsi Arhitektuurikoolis ja lõpuks ka projekteerib. “Projekteerimisest ei saa päris kõrvale astuda, sest sellega on nagu keeleoskusega – lähed rooste, kui ei praktiseeri” sõnab Katrin, kel tekkis sügavam side Arvamusfestivaliga eelmisel aastal, kui festivali eestvedaja Kristi Liiva pöördus sügisel EKA arhitektuuriteaduskonna poole mõttega, et festivalil kasutatavad varjualused ja ala tervikuna võiksid edasi kanda mõnusamat emotsiooni.

Mõte kaasata Arvamusfestivali ala ruumilisse planeerimisse Katrin ja tudengid ei tulnud Liival päris tühjalt kohalt. Kes mullu festivalil käisid, mäletavad ehk õhuliste purjedega Linnaruumi ala, mis paistis teiste alade seas kaugele silma. Ala korraldasid Arhitektide Liit koostöös EKAga ja see andis festivalimeeskonnale impulsi kutsuda arhitektid festivali planeerimispaati. Ikka selleks, et festivalikogemust kõigile osalejatele tulevikus veelgi meeldivamaks muuta.

Et Katrin õpetab EKAs maastikuarhitektuuri, tegigi Liiva talle ettepaneku koos teise kursuse tudengitega mõtiskleda selle üle, kuidas Vallimäge veelgi mõnusamaks festivalipaigaks muuta. Samal ajal juhendasid Martin Melioranski ja Paco Ulman EKAs neljanda kursuse tudengeid, kes hakkasid kavandama aruteluala paviljone.

“Kuna mulle endale Arvamusfestivali idee väga meeldib, olen ma valmis sellega ka oma vabast ajast tegelema,” sõnab Katrin, kelle eesmärk oli leida ruumilisi ideid, millest võidaksid nii Paide linn kui ka festivalil osalejad.

Mitmete tudengite tööst tuli välja, et Paide linnaruumi tuleks festivali ajal rohkem kaasata, et paraneks linna identiteet ja festivali ajal oleks liikumist ja tegevust ka mujal kui ainult Vallimäel. Tänavu laienebki festival keskväljakule kui ka Tallinna tänavale, juurde on tulnud noorteala, raamatuaed ja tantsulava, koostöös Ott Karuliniga tekkis idee kujundada peatänavast mängude allee.

“Arvamusfestival on avatud üritus, suurema ala kaasamine paneb terve linna festivali rütmis elama,” arvab Katrin. “Päris lõpliku festivaliala kujunduse annavad muidugi kõik osalejad ühisloominguna. Meie oleme andnud põhiidee, kuidas asi üldiselt võiks välja näha, edasine on avatud ja vabalt arenev protsess. Selline suunava iseloomuga kujundamine on hästi lahe ja teistmoodi kui arhitekti igapäevatöö, kus pead iga viimse detailini ära määrama, kuidas ja mida täpselt ehitada.”

Olulisemad kohad, millega Katrini tiim on tegelenud, on kohvikuala ja Oruala Vallimäel ning keskväljak ja peatänav. Võimalikult palju ülesandeid andis Katrin oma tudengitele, ikka selleks, et nad saaksid häid kogemusi ja praktikat. Iseennast peab ta selles protsessis pigem sünteesijaks, kelle ülesanne on vaadata, milliseid mõtteid oleks mõistlik edasi arendada.

Arhitektuuritudengitest on vabatahtlikena kaasatud Ivo Heinrich Arro, Ulla Katariina Alla ja Anna Liisa Saavaste. EKA IV kursuse kavandatud paviljone tänavu veel festivalil näha ei saa, kuid järgmisel aastal on need loodetavasti kenasti olemas.

Festival kui demokraatia mudel

“Kui inimesel on vähegi huvi ja tahtmist ühiskondlikel teemadel kaasa mõelda ja sõna sekka öelda, on Arvamusfestival selleks suurepärane formaat,” ütleb Katrin. Tema sõnul on Arvamusfestival kui demokraatliku ja avatud riigi mudel, kus inimestel on võimalus vabas õhkkonnas mõtteid vahetada. Katrini meelest ei pea kellelgi olema kohustust oma arvamust avaldada, piisab ka lihtsalt kuulamisest ja kaasamõtlemisest. “Kui aga inimesel on oma selge ja teistest erinev arvamus, siis on see ju huvitav ja võiks ikkagi välja öelda,” ütleb Katrin, “arutelude käigus sünnivad tihtipeale uued ideed.”

Arvamusfestivali selleaastastest teemadest on talle silma jäänud hariduse, keskkonna ja ühiskonna teemad. Huvipakkuvad on loomulikult ka arhitektuuri ja linnaruumi küsimused. “Aga just teiste valdkondade arutelud tunduvad sageli värskemad ja põnevamad. Võimalus saada uusi impulsse väljastpoolt oma eriala on väärtuslik ja arendav. Kindlasti huvitab mind see, kuidas lähevad käima keskväljaku ja Tallinna tänava tegevusalad,” sõnas Katrin festivaliootuses.

Foto: Müürileht

Kultuur ei sünni vaid pimedas teatrisaalis või kunstniku lõuendil, vaid kultuuri loomisesse saavad panustada kõik, ka nii-öelda tavalised inimesed. Selle üle, kes ja kuidas loovad kultuuri, arutletakse Arvamusfestivali Kultuurialal.

“Kultuuri loojad ei ole ainult kaunite kunstide esindajad,” selgitas Eesti Kultuuri Koja tegevjuht Jana Karilaid, kelle sõnul tuleb kultuuri vaadata laiemalt, näiteks ka inimkäitumise osana. Arutelu “Kes Eestis üldse teevad kultuuri?” tõstatab teema, millised on tavalise inimese võimalused kultuuri kujundamisel ning millal kultuur üleüldse sünnib. Selle korraldab Eesti Kultuuri Koda, mis asutati 2011. aastal eesmärgiga ühendada loomingulise tausta või huvidega isikud, kellel on soov mõjutada ja parandada Eesti kultuurielus ja ühiskonnas toimuvat.

“Kui vaadata kultuuri inimkäitumise osana, siis on iga eestlane meie kultuuri looja ja ka kandja, seda kasvõi läbi käitumiskultuuri,” sõnas Karilaid. Probleem on aga needsamad kaunite kunstide esindajad, kes võivad konkreetset teemapüstitust teisiti näha. Selleks, et tajuda erinevate kultuuriteemade omavahelist seotust ning näha, et kõigil on võimalus kujundada kultuuri, on kultuuritegijatel vaja arendada empaatilisust. Empaatia teemapüstitusega loodetakse arutelul osalejatele pakkuda uusi vaatenurki just kultuuri tegemiseks. “Iga inimene võib olla kultuuritegija,” leidis Karilaid.

Kultuuri alal tuleb juttu nii Eesti kultuuritegijate empaatilisusest, kultuuri sünnimomendist, soome-ugri maailma hetkeprobleemidest kui ka digitaalse kultuuripärandi ligipääsetavusest ja konkurentsivõimest. Ühtlasi tõstatakse küsimus religiooni mõjust kultuurile ja kultuuri loomisele.

Kultuurialal tuleb juttu ka Setomaast, mis on tänavu 25 miljonile soome-ugri rahva esindajale kultuuripealinn. Arutelu “No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?” käsitleb pärandi poolest rikaste soome-ugrilaste olukorda tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

“Kultuuripealinnaks olemisega on esile kerkinud paljud soome-ugri kultuuri jätkusuutlikkuse ja rikkuse teemad,” lausus arutelu moderaator, Setomaa ülemsootska Annela Laaneots. Arutelule ootatakse kõiki neil teemadel kaasa rääkima, lisaks osaleb arutelul ka kaks kuningat, ülemsootska Laaneots ja endine ülemsootska Aare Hõrn. Ei ole kahtlustki, et kultuurialal saab rikkalik seto kultuur vaid õitseda.

Arvamusfestivali kultuuriala sünnib MTÜ Eesti Kultuuri Koja, Soome-ugri kultuuripealinn 2015 – Setomaa, Obinitsa, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja Setu Kultuuri Fondi koostöös.

Kultuuriala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Kes Eestis üldse teevad kultuuri?
Kui oluline on teadvustada seoseid erinevate kultuuritasandite vahel? Kuivõrd peavad kultuuritegijad endas arendama empaatilisust, tajumaks kogu kultuurivälja vastastikkust seotust alates rohujuuretasandist kuni elitaristliku kultuurini? Samas ei ole kultuur midagi loomupoolest ühtset. Mistahes kultuuritegevuse üheks aluseks on uute piiride, ideede ja nägemuste ellukutsumine, mistõttu kultuur loomudasa tõrgub ennatliku nimetamise ja üleliigse mudeldamise ees.

Kes on Eestis kultuuritegija staatuses? Kas see on vaba ruum kõigile või on ta tegelikult harvaesinev komeet meie ühisteadvuses? Empaatilisusest sõltub ka väärtusliku äratundmine ja sellisena tunnustamine, sest uue esilekerkimist pärsivad harjumused, mugandumine ja tsunftimentaliteedi nähtamatu loor. Ehk teisisõnu, millal ja kuidas kultuur päriselt sünnib?

Moderaator: Joonas Hellerma.
Osalejad: pianist Ivari Ilja, TÜ Usuteaduskonna kirikuloo dotsent Urmas Petti, 2013 aasta kodanik Marju Kõivupuu.

14.30-16.00 No kellele neid soome-ugrilasi vaja on?
Käesoleval aastal on Setomaa, Obinitsa soome-ugri maailma keskpunkt, 25-miljoni soome-ugri kultuuripealinn. Ugri-maailm on rikas pärandkultuuri poolest, mis on hoidnud rahvaste eneseteadvust, ent pakkunud ammutamisväärset ka interpreetidele erinevates loomemajandusvaldkondades. Millises olukorras on pärandi poolest rikkad soome-ugrid praegu? Kuidas tänapäevases globaliseeruvas, üheülbastuvas maailmas pärandit edasi kanda?

Moderaator: Annela Laaneots.
Osalejad: Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa toonud Aare Hõrn, hingelt ja vaimult soomeugrilane Rein Sikk ja kultuuriministeeriumi mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.

17.00-18.30 Digitaalne kultuuripärand: kas ligipääs on konkurentsivõimeline?
Meie muuseumides-arhiivides-raamatukogudes leiduvat kultuuripärandit on digiteeritud juba aastaid (aga tööd jätkub ka veel aastateks). Arutame üheskoos selle üle, mis selle digitaalse varaga peale hakata, kuidas ja kes seda taaskasutada võiksid. Juba praegu on valdkondlikes portaalides (muuseumide muis.ee, Rahvusarhiivi Saaga, Rahvusraamatukogu digar.ee jt) avaldatud tohutus koguses materjali, mis on mingil kujul ligipääsetav, aga kas ka leitav ja kasutatav? Kuidas see kõik suudab konkureerida kõikvõimaliku muu digitaalse meelelahutusega?

Moderaator: tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.
Osalejad: meediaekspert Indrek Ibrus, Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna, vikipedist Raul Veede, IT-ettevõtja Tõnu Runnel.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava
Foto: photos.visitestonia.com

Eesti Energia toetab Arvamusfestivali, kuna peab oluliseks panustada ettevõtmisesse, mis arendavad inimeste mõtteerksust ja silmaringi, lootes, et sellised ettevõtmised muudavad Eesti paremaks.

„Olles energeetika valdkonnas Eestis liider – meil on oluline roll tööhõives ja riigi energiasõltumatuse tagamisel –, tajume vastutust ja peame vajalikuks ühiskonnas oluliste teemade arutamisele kaasa aidata ning ka ise kaasa rääkida,“ ütles Eesti Energia toetustegevuste- ja reklaamijuht Annika Lipstal. „On loomulik, et Eesti Energia panustab ettevõtmisesse, mis inimeste mõtteerksust arendab,“ lisas ta.

Lipstali sõnul seisneb Arvamusfetivali väärtus selles, et festivalil räägitakse ja arutletakse olulistel ja aktuaalsetel teemadel, olgu selleks kas turvalisus, haridus, väärtused, energia või hoopis midagi muud. „Festivalil tõstatuvad tähtsad küsimused ja teemad, mis on sageli päevapoliitikast kõrgemal,“ sõnas Lipstal. „Erinevaid vaateid kuulates, enda omi esitades ja nende üle diskuteerides avardub kõigi festivalil osalejate silmaring. Kõike seda arvesse võttes on Arvamusfestival oluline ja tänuväärt üritus,“ leidis ta.

Selleaastasel Arvamusfestivalil on osalejatel võimalus osaleda rekordarvul aruteludel, festivali laiast teemaderingist leiab pea igaüks endale huvipakkuvad. „Energiaettevõttena soovitame kindlasti kuulata energiaalast arutelu, sest sealsed väljakutsed on suured ja arengud väga kiired,“ ütles Lipstal. Tema sõnul jäävad teistest enam kavas silma ka julgeolekuteemalised debatid, migratsioonialased arutelud ja ettevõtlusteemad.

Kuna tugev ja kaasamõtlev ühiskond on ka tugeva riigi alus, peab Eesti Energia Arvamusfestivalil osalemist oluliseks väljundiks igaühele. Küsimusele, millised on aga Eesti Energia ootused festivalile, vastas Lipstal, et ennekõike ootab ettevõte Arvamusfestivalil mõtteselgust ning argumenteeritud seisukohti olulistel teemadel. „Loodame, et Eesti muutub tänu sellistele üritustele paremaks!“

Erinevate poliitiliste otsuste kujunemist saadab tihtipeale saladuseloor, mille taha tavakodanik ei näe. Kuidas käib töö Riigikogus, Euroopa Liidus, NATOs ja ÜROs, saab omal nahal proovida Arvamusfestivali simulatsioonidel.

Sel aastal on Arvamusfestivalil esmakordselt avatud simulatsioonide ala, kus kahe päeva jooksul on kõigil eelregistreerinud soovijatel võimalik osaleda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide simulatsioonidel ning kuulata demokraatia ja NATO artikkel 5 üle väitlemas Eesti parimaid väitlejaid.

“Simulatsioonidega soovime näidata poliitiliste otsuste kujunemise keerukust ja nende sõltuvust inimsuhetest,” lausus Herman Kelomees, simulatsioonide ala üks eestvedajatest ning Eesti Väitlusseltsi tegevjuht. Tema sõnul on simulatsioonide ala eesmärk eelkõige näidata, kuidas simuleeritavas institutsioonis töökorraldus toimub ning kujundada avalike simulatsioonide korraldamisest Eesti arvamuskultuuri osa.

Simulatsioonide läbiviimine Eestis ei ole uus nähtus, varem on korraldatud Riigikogu, linnavolikogude, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Euroopa Parlamendi ning ÜRO simulatsioone, kuid need on tavaliselt mõeldud kas kooliõpilastele või tudengitele. Arvamusfestivali simulatsioonidel võivad aga osaleda kõik soovijad, olenemata vanusest ja kogemustest. Simulatsioonil osalejal ei ole vaja eriteadmisi, vajalik on vaid eelregistreerimine.

Arvamusfestivali simulatsioonide ala organiseerivad Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ning MTÜ Euroopa Maja.

Registeeru simulatsioonile SIIN!

Simulatsioonide ala ajakava:

Reede, 14. august
13.00-14.30 Riigikogu täiskogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Riigikogu tööd.
15.30-17.00 Euroopa Ülemkogu tippkohtumise simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Euroopa Ülemkogu tööd.
18.00-19.30 Väitlus: “Kas demokraatia on parim riigivalitsemise vorm?”
Eesti väitlusmeistrivõistluste parimad kõnelejad väitlevad Briti parlamentaarses formaadis.

Laupäev, 15. august
13.00-14.30 ÜRO Julgeolekunõukogu simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu tööd.
15.30-17.00 NATO nõukogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Põhja-Atlandi Nõukogu tööd.
18.00-19.30 Artikkel 5 väitlus: “Kas USA-l oleks mõistlik Eestile appi minna?”
Eesti väitlusliikumise ajaloo parimad kõnelejad väitlevad Ameerika parlamentaarses formaadis.

Vaata festivali kogu kava siit: arvamusfestival.ee/kava
Foto: Postimees/Scanpix

Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?

“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.

Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.

“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.

Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.

Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:

12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised) sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Mare Abner. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Millised tervisehädad kaasnevad liigse kiirustamisega? Kust saada abi unehäire korral? Kuidas hoolitseda noorte vaimse tervise eest? Mis saab Eesti tervishoiusüsteemist? Nendele küsimustele annab vastuse Arvamusfestivali Terve elu ala.

“Tervisega seotud teemadele peaksid inimesed üha rohkem tähelepanu pöörama, sest uusi hädasid tuleb aina juurde,” selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst ja Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Natalia Jefimova, kes on ka üks Terve elu ala korraldajatest.

Aina enam vaevavad eestlasi unehäired ning liigsest kiirustamisest tulenevad probleemid. Nii kutsutakse osalema aruteludele “Une seos päevase enesetundega” ning “Kuhu me kiirustame?”. Vastuseid saab küsimustele, miks on meil magamatuse tõttu kehv enesetunne, kust saada unehäire korral abi ning antakse ka näpunäiteid, kuidas kiirustamisel hoogu maha võtta.

Eestis on suur probleem vaimsete häirete ja nende aladiagnoosimisega. Kuna 75% vaimse tervise häiretest algab enne 24. eluaastat, uuritakse arutelul “Paneme pead kokku!”, kuidas luua noorteliikumist, mis seisaks noortele sobivate vaimse tervise hoidmise viiside eest.

Mitmesuguste terviseprobleemide põhjuseks võib lugeda ka vähest liikumist. Mis motiveeriks inimesi rohkem liikuma? Sellele küsimusele keskendub arutelu “Kas liikuda võib, saab või peab?”, kus liikumise üle arutatakse usus, et ka mõte liigub paremini, kui inimene on kehaliselt parajalt tegus. Jefimova sõnul püütakse aruteluga tähtsustada liikumist kui terve elu loomulikku eeldust ja osa. Lisaks uusimatele terviseprobleemidele tuleb „Terve elu“ alal juttu ka Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudelist.

“Mitmed organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal on meie rahastamismudelit analüüsides jõudnud järeldusele, et see ei ole tulevikus järkusuutlik,” ütles Jefimova. Arutelul “Kuhu liigub Eesti tervishoiusüsteem?” üritatakse leida lahendus milline tee on Eestis kõige mõttekam valida: kas solidaarne rahastus ning seetõttu suurem maksukoormus või osaline erakindlustus?

Kuna tervise kohta ringleb ringi lugematul hulgal müüte, on üha keerulisem leida informatsiooni, mida võib pidada usaldusväärseks. Arutelu “Tervisemüütide tegelikkus” aitab selgitada, kuidas müüdid tekivad ning miks nad vajalikud on. Plaan on kukutada ka mõningaid tervisega seotud müüte.

Terve elu alal saab tõsised probleeme arutada nii mängulisemas vormis kui ka vahetada mõtteid terviseekspertidega. Lisaks diskussioonidele saavad osalejad arutelude vaheaegadel hinnata oma tervislikku seisundit ja kehataju praktiliste füüsiliste harjutuste abil.

Terve elu ala kuus arutelu on jaotatud festivali mõlemale päevale. Terve elu alab sünnib Eesti Unemeditsiooni Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Tervisearengu Instituudi, Peaasjad MTÜ, Riigikontrolli, Arengufondi ning paljude toredate eraisikute koostöös.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda Paides, 14.-15. augustil. Osalema oodatakse kõiki ärksaid eestimaalasi, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte. Festival on osalejatele tasuta.

Tallinna Linnateater toob Arvamusfestivalil oma alale näitlejad, kes räägivad oma kogemusest alkoholiga ning küsib, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Aga loetakse ka värskeid ajalehti.

“On ju teatris töötades oht, et kapseldud oma mulli ja kaob ära kokkupuutepunkt väljaspoolse maailmaga,” põhjendas Tallinna Linnateatri dramaturg ja lavastaja Paavo Piik, miks ta koos teiste ala eestvedajate Henrik Kalmeti ja Veiko Tubinaga Arvamusfestivalile tuleb. Mehed soovivad huvitavate teemapüstitustega tõmmata rohkem kultuuritegijaid avalikku arutellu ning käsitleda teemasid, mis puudutavad kunsti ja ühiskonna vahekorda. “Ideaalis on ju ka teater omamoodi arvamusfestival, eri väärtuste põrkumise ja arutamise plats. Eelkõige ootame aga hasartseid ja meeleolukaid jutuajamisi,” sõnas Piik.

Linnateatri ala tasub otsida festivali teisel päeval, 15. augustil. Päev algab seal värskete uudistega – näitlejad teevad varajaste ärkajate eest ära hommikuse lehe-, Facebooki- ja internetisirvimise, lugedes ette olulisemad hetkeuudised ja kommenteerides kuumemaid teemasid sotsiaalmeedias. Kohale tasub tulla varakult, sest pakutakse ka kohvi ja kooki.

Arutelus “Kultuurialkohol. Alkoholikultuur” räägitakse kunsti ja alkoholi seostest ning uuritakse, kas näitleja olemiseks peab alkoholi tarbima ning kas kultuuri peaks rahastama läbi sõltuvusaktsiiside. Oma kogemustest alkoholiga ning alkoholireklaamides osalemise eetilisusest räägivad Eesti meesnäitlejad.

“Kultuur on alkoholiga seotud muuhulgas rahastamise ja alkoholireklaamides osalevate näitlejate kaudu,” ütles Piik. “Tahame koos aruteludes osalejatega tekkinud pilti veidi mõtestada.”

Puudutatakse ka teatri ja loojate vastutust – mil määral käivad kunstitegemine ja sotsiaalne vastutus kokku ja mil määral on nad eraldi. “Eesti teater traditsiooniliste pereväärtuste kaitsel” küsib dramaturgidelt ja teatrikriitikutelt, kas kärgperede ja samasooliste ühenduste kujutamine laval on kõlbeline. Kui mujal maailmas juhtis teater 1990ndatel võitlust selle nimel, et seksuaalvähemusi ühiskonnas aktsepteeritaks, taasetendab Eesti teater kahesaja aasta taguseid mõisa- ja taluperekondade lugusid.

Linnateatri päevakava lõpetab arutelu ” Sotsiaalne vastutus for dummies. Kuidas saada hoolivaks ja vastutustundlikuks kunstnikuks?”.  Esitatakse küsimusi meediaekspertidele. Kuidas saada hoolivaks kunstnikuks? Millised on võimalikud kasutusviisid tuntusele? Miks üldse ise midagi arvata?