Blogi

Energiaala Arvamusfestivalil: põlevkivi- ja taastuvenergia vigadest ja voorustest ning tavatarbija kui elektritootja potentsiaalist

Blogi

Suurt osa kaasaegse ühiskonna pakutavaid hüvesid ei ole võimalik nautida elektrienergiata. Vahest liigagi iseenesestmõistetavaks peame võimalust pistikut pesasse torgata, eriti juhul, kui energiatootmine toimub eemal meie vahetust ümbrusest. Selleaastase Arvamusfestivali energiaala eesmärgiks on muuta inimesed teadlikumaks energeetika valdkonna hetkeolukorrast ning jagada piisavalt infot, et võimaldada diskussiooni erinevate tulevikuvisioonide üle.

Energiaala 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Tauno Tõhk

 

Arvamusfestivali esimesel päeval on energiaalal fookuses põlevkivitööstus ning elektrivõrgu tulevik. Päeva esimesel arutelul “Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?” leiavad asjatundjad vastused küsimustele, milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ning kas riigiinvesteeringud põlevkivitööstusesse on põhjendatud. Energiaalal tuleb juttu ka transpordist kui ühest kulukast energiatarbijast. Kuna transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, tuleb transpordisektor muuta rohelisemaks. Kuidas seda teha ning milline osalus peaks selles olema riigil, selgub Arvamusfestivali arutelul “Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?”

Energeetikaga seotu on ühtpidi inimeste jaoks igapäevane, kuid teisalt võtmetähtsusega riiklikul tasandil. Energiala keskendub Arvamusfestivali teisel päeval Eesti energiajulgeolekule, aga ka taastuvenergiale ja kodanikule kui energiatarbijale. Arutelul “Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?” otsivad eksperdid Eleringi juhi Taavi Veskimägi modereerimisel vastuseid sellele, kuidas peaks riik tänases julgeolekuolukorras panustama energeetikasektorisse. Elerengi nimel teemat kommenteerinud Jan Jõgis-Laats tõdeb, et senistes julgeolekuteemalistes sõnavõttudes on siseturvalisuse kontekstis muude teemadega võrreldes vähem räägitud varustuskindluse (elektri olemasolu ja piisavus igal ajahetkel) tagamisest, mis on olulinenii sisesmise kui välimise julgeoleku seisukohalt. “Toimiv turg, töökindel võrk ja piisavad ühendused Euroopaga on sama olulised kui näiteks liitlaste kohalolek ehk niinimetatud boots on the ground või riigipiiri lõplik väljaehitamine,” selgitab Jõgis-Laats.

“Kuigi energeetikavaldkond puudutab meid kõiki, jäävad selles toimuvad arengud inimestele tihti kaugeks,” ütleb Arvamusfestivali suurtoetaja Eesti Energia toetustegevuste juht Annika Lipstal. Tema sõnul võimaldab Arvamusfestivali vaba suhtluskeskkond debattide abil inimestest valdkonna vastu suuremat huvi tekitada ning osalema soostunud eksperdid saavad kohe ka tekkinud küsimustele vastuseid anda. “Meie soov on, et Arvamusfestivali lõppedes oleksid inimesed rohkem kursis energeetikavaldkonna arengute ja nende tagamaadega ning teadlikumad enda võimalustest nii tarbija kui näiteks mikrotootjana,” võtab Lipstal kokku energiaala korraldajate lootused.

Energiaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Energiaala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Maailma energiaturgudel on juba pikemat aega õli ja elektri hinnad madalad, mis seab Eesti põlevkivitööstuse väga raskesse seisu. Pärast Pariisi kliimakokkulepet on palju diskuteeritud üleüldse põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Põlevkivitööstus on aga üks olulisi harusid, mis pakub tööd üle 6000 inimesele, tagab energiajulgeoleku ja annab olulise panuse riigieelarvesse. Milline saab olema Eesti põlevkivitööstuse areng ja tulevik? Kas elektrit tuleks toota või osta sisse? Millised riigiinvesteeringud on põlevkivisektorisse põhjendatud? Kui suuri investeerimisriske saab riik võtta? Kuidas hinnata ja maandada investeeringute riske?
Moderaator: Andrus Karnau
Osalejad: Hando Sutter, Meelis Eldermann, Ando Leppiman, Tarmo Olgo

Kell 15.00–16.30
Millist elektrivõrku me vajame?
Rahvaarvu vähenemine ja koondumine tõmbekeskustesse on suundumused, mis ei jäta puutumata ka taristuteenuste pakkujaid, sealhulgas elektrivõrguettevõtteid. See tähendab, et üha rohkem elektrivõrku on seal, kus tarbijat enam ei ole. Samal ajal torkab kliendile elektriarvel üha teravamalt silma rida “võrguteenus”. Millisel tasemel elektrivõrku me soovime ja kui palju oleme valmis selle eest maksma? Kuidas hoida teenuse taset ja mõistlikku hinda Eesti hajaasustuse ja väikeste tarbimismahtude juures? Kas iga tarbija peab katma oma kulud ise? Kuidas mõjutab elektrivõrgutasu Eesti konkurentsivõimet? Kui muud teenused liiguvad tõmbekeskustesse, kas elektrivõrk saab ja peab meelitama maale “elu” ja investeeringuid? Millised on tulevikusuundumuste – hajaenergeetika ja üha mobiilsemaks muutuva energiatarbimise – mõju võrgule? Milliseks kujuneb võrguettevõtte roll, kui elektri olemasoluks tekib võrgule üha rohkem alternatiive? Kuhu liigub võrgutasu?
Moderaator: Mihkel Härm
Osalejad: Liisa Oviir, Heido Vitsur, Tarmo Mere, Peep Siitam

Kell 17.00–18.30
Tuleviku transpordilahendused Eestis – teel keskkonna- ja kliimasõbralikuma Eesti poole?
Transpordisektoril on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu peame muutma oma transpordisektorit rohelisemaks. Aga kuidas oleks seda mõistlik teha ja millal? Kas riik peaks panustama puhtamate kütuste turule toomisele? Kas loobuda autode kasutamisest ning soodustada ühistransporti ja sõidujagamist? Kas panustada rohkem ühendustele, nagu kergliiklusteed? Mis on need tegurid, mis takistavad muutmast transpordisektorit puhtamaks ja ökonoomsemaks?
Moderaator: Meelis Münt
Osalejad: Marti Hääl, Toomas Saks, Egert Valmra, Marten Kaevats, Raivo Vare

Laupäeval, 13. augustil

Kell 10.30–12.00
Üleminek taastuvenergiale – kas otsustav kursimuutus või loomulik areng?
Taastuvenergia edendajad töötavad välja visiooni, mille järgi läheb Eesti täielikult üle taastuvenergiale. See kava tõstatab palju küsimusi, näiteks milline saab olema taastuvenergia sektori mõju majandusele, töökohtadele, keskkonnale? Eesti on olnud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel võrdlemisi edukas, kas suudame seda edu hoida? Kas täielik üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik? Kui kiiresti peaksime nende muudatustega edasi minema? Millised on meie taastuvenergia ressursid ja mil määral saaks ja tuleks neid rakendada? Kas ja millal muutub taastuva energia tootmise hind konkurentsivõimeliseks? Kas toetustevaba taastuvenergeetika on üldse võimalik? Mis saab taastuvenergiale üleminekul Ida-Virumaast ja sealsest põlevkivisektorist? Milline on riigi roll, mida saaks teha erainitsiatiiviga?
Osalejad: Ando Leppiman, Rene Tammist, Andres Sõnajalg, Juhan Telgmaa, Innar Kaasik

Kell 13.00–14.30
Energiatarbijatest energiatootjateks?
Tehnoloogia areng ja odavnemine ning EU2020 energiasäästunõuded motiveerivad tarbijaid säästma ja sealjuures tarbimise kõrval ka ise elektrit tootma ehk muutuma consumer’ist prosumer’iks (consumer + producer). Riiklikult seatud kohustuste kõrval on tarbijate positiivsed küljed riskide maandamine, stabiilse elektri hinna kindlustamine aastakümneteks ja lokaalse energiasõltuvuse vähendamine enda toodetud elektri abil. Viimastel aastatel on lisandunud turule suurel hulgal mikrotootjaid, kes on kannustanud turul mikrotootmislahenduste arengut ja konkurentsi. Samal ajal on nad ka tekitanud katsumusi võrgule, kuna tarbimine ja tootmine muutuvad heitlikuks. Millist edasiminekut on oodata lähiaastatel mikrotootmise vallas, nii tootjate hulga suurenemise kui ka tehnoloogiliste täienduste vallas? Kui lihtne või keeruline on hakata mikrotootjaks? Kas see on taskukohane ka tavatarbijale? Kas ja kui palju peaks riik toetama mikrotootmise kasvu? Missuguste energialahenduste kasutamine aitaks suurendada elektrivõrgu efektiivsust? Mida tähendab see eraisikule, kes tahab ehitada linna maja? Kui palju muutub majaehitus seetõttu kallimaks?
Moderaator: Lauri Tammiste
Osalejad: Teet Kerem, Jaanus Uiga, Jaanus Ratnik, Andres Meesak, Kuldar Leis

Kell 15.00–16.30
Eesti energiajulgeolek – mis hoiab pirni põlemas ja toa sooja?
Millest ja kellest sõltub Eesti energiajulgeolek, kes sellesse panustab? Kas miski ohustab seda praegu? Kas tänapäeva energiaühendused ja alternatiivsed energiaallikad suudavad tagada energiajulgeolekut või on vaja ka kohalikel ressurssidel töötavaid ja juhitavaid elektritootmisvõimsuseid? Kas peaksime tänases julgeolekuolukorras panustama rohkem ka energiajulgeolekusse? Millised on kriisi- ja varuplaanid võimalike ohuolukordade puhuks?
Moderaator: Taavi Veskimägi
Osalejad: Jüri Luik, Ando Leppiman, Andres Mäe, Hannes Kont, Martin Kruus

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Keskkonnainnovatsiooni ala: keskkonnainnovatsioonist maheda Eestini

Blogi

Kes rajavad Eestis säästlikku innovatsiooni? Kas mahe on vaid äri ja kas Eestist võiks saada maailma esimene maheriik? Mis asi üleüldse on keskkonnainnovatsioon? Neile ja muudele küsimustele leitakse vastused Arvamusfestivali keskkonnainnovatsiooni alal.

Keskkonnainnovatsiooni arutelualal otsitakse üheskoos lahendusi, kuidas keskkonnainnovatsiooni ettevõtlussektoris tõhustada. Ette võetakse innovatsiooni mõiste, millele antakse konkreetsem tähendus, ja ühtlasi uuritakse, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja mil moel mõõta keskkonnainnovaatiliste lahenduste mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alale on oodatud kõik suurelt mõtlejad, kes tahavad üheskoos leida julgeid lahendusi, kuidas keskkonnasäästlikke uuendusi ettevõtlussektoris kõige tulusamalt tööle panna. „See on võimalus jagada oma visiooni, kuidas innovatsioon aitab luua uusi ärivõimalusi ja olla osaks tulevikusuundade loomisel,” ärgitab keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner Marko Tiiman.

Arutelude käigus uuritakse tulevikutehnoloogiaid ja tutvustatakse Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastust otsitakse küsimusele, kuidas saaks Eesti ettevõtja uuenduslikke lahendusi oma äri kasvatamiseks tööle panna. Tiimani sõnul esitatakse arutelude sisukamad tulemused ühise ettepanekuna Eesti valitsusele. Keskkonnainnovatsiooni ala eesmärk on jõuda arutelude käigus selgusele, kuidas tagada läbi innovatsiooni keskkonnavaldkonnas reaalsed tulemused ja mõju.

Keskkonnainnovatsiooni alal puudutatakse ka raha teemat ja sealjuures võetakse võrdlusse riigi mängumaa vs erasektori panus. Arutelualal avatakse tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused ning lahatakse, kas need on piisavad ning sobivad protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Vaadeldakse ettepoole ja mõeldakse, kuidas saaksid meie ettevõtjad olla uuenduste ja muutuste loojad.

Ala viimasel arutelul keskendutakse üha populaarsemaks muutuva mahetootmise jätkusuutlikkusele ja uuritakse, millised võimalused on Eestil tõusta maailma esimeseks maheriigiks. Vahetatakse mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada suurtootmisele või on tegemist siiski pigem nišivaldkonnaga.

Aruteludesse on teiste hulgas kaasatud keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson, Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe, Startup Estonia projektijuht Caroline Rute, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Innovation Norway Baltikumi esinduse juht Tiina Link, SEI Tallinn juhataja Lauri Tammiste, OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristo Tuurmann ja veel hulk teemasse pühendunud ettevõtjaid ning eksperte.

Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja on advokaadibüroo GLIMSTEDT. Programm on välja töötatud koostöös Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga.

Keskkonnainnovatsiooni ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Keskkonnainnovatsiooni ala arutelud:

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.30
Mis on keskkonnainnovatsioon ja kuidas seda mõõta?
Anname laiale mõistele konkreetsema tähenduse ja selgitame välja, kes või mis on keskkonnainnovatsiooni käivitajad, mis on selle tulemused ning kuidas neid mõõta.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Margit Martinson (Keskkonnaministeeriumi asekantsler), Olavi Tammemäe (Eesti Energia keskkonnajuht), Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert)

Kell 14.00–15.30
Keskkonnainnovaatilised lähema ja kaugema tuleviku lahendused Eestis ja mujal
Uurime innovaatilisi tulevikutehnoloogiaid ja tutvustame Eesti säästliku innovatsiooni teerajajaid. Vastuse leiame ka küsimusele, milline on Eesti ettevõtja valmidus uuenduslike lahendustega kohanemiseks.
Moderaator: Imbi Jürgen (advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat)
Osalejad: Caroline Rute (Startup Estonia projektijuht), Peep Pitk (bioressursside väärindamise ekspert, TTÜ Keemianistituut), Erik Puura (Tartu Ülikooli arendusprorektor), Meelis Eldermann (Viru Keemia Grupp tehnikadirektor), Egert Valmra (Skeleton Technologies programmijuht)

Kell 16.00–17.30
Finantseerime keskkonnainnovatsiooni: riigi mängumaa vs erasektori panus
Arutleme, kas tänased toetusmudelid ja finantseerimisvõimalused on piisavad ning sobivad keskkonnainnovaatiliste protsesside, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks.
Moderaator: Triin Siil (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)
Osalejad: Tiina Link (Innovation Norway Baltikumi esinduse juht), Andres Juur (teaduskeskus AHHAA juhatuse esimees), Lauri Tammiste (SEI Tallinn juhataja)

Kell 18.00–19.30
Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?
Mis Sa arvad, kas mahetootmine on jätkusuutlik? Jagame mõtteid, kas mahenõuete järgimine on keskkonna ja inimese tervise aspektist niivõrd oluline, et neid tuleks tulevikus laiendada ka suurtootmisele või on tegemist pigem nišivaldkonnaga.
Moderaator: Marko Tiiman (advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner)
Osalejad: Mati Nõmmsalu (AS Tatoli juhatuse esimees), Kristo Tuurmann (OÜ Loodusvägi tegevjuht), Juhan Särgava (Saidafarm OÜ juhatuse esimees), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor), Siim Kabrits (Mahe-Eesti idee autor)

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

 

Kagu-Eesti küngaste keskel kohalikest oludest

Blogi

Kagu-Eesti käänulised teed ja kuppelmaastikud on mind alati paelunud: olen nende keskel üles kasvanud ja neid eemal olles igatsenud. Nad sümboliseerivad minu jaoks samaaegselt kohalolu ja teel olekut, rahu ja igatsust, minekut ja jäämist. Ehkki Eestis vaevalt leidub enam neid, kes elaksid sõna otseses mõttes looduse rüpes, usun siiski, et ümbrus avaldab mõningast mõju ka tänapäeva inimesele. Keskkond, kus üles kasvame, mõjutab me tegevusi ja elulaadi ning sedakaudu me väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. See ei tähenda keskkondliku determinismi uskumist. Ajal, mil info ja ideed liiguvad kiirelt virtuaalseid teid mööda, pole üksikisiku geograafiline asukoht enam määrava tähtsusega, kuid endiselt on toimetusi-tegemisi (näiteks põllumajandusega seotu), mis ümbruskonnast lahutamatud. Alati ei piisa e-kirjade saatmisest või online-küsimustike täitmisest, vahel peab ise kohal olema. Füüsilise keskkonna olulisuse kontekstis on väga tervitatav idee arutada mingi konkreetse piirkonna eeliseid ja puudusi sellessamas paigas viibides, kohalike elanike eestvedamisel ja osalusel. Vana postitee ääres paikneva Varbuse maanteemuuseumi territooriumil toimunud [eel]arvamusfestival andis just taolise võimaluse.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival Varbusel. Foto: Henari Kamenik

 

Esialgu potentsiaalse kitsaskohana tundunud väike arv teemaalasid osutus tagantjärele tarkusena tegelikult ürituse suurimaks tugevuseks. Eelmise aasta Paide arvamusfestivalil olin valikute tegemisel kimpus: mida võtta, mida jätta? Ühel arutelul osalemine tähendas loobumist paljudest teistest, Varbusel seda probleemi ei tekkinud. Oli võimalik liikuda sujuvalt ühelt alalt teisele ning olla kursis kõige toimuvaga. Rahvast oli igal pool just nõnda palju, et iga laval istunud arvaja kohta oli kordades rohkem innukaid kaasamõtlejaid, uudishimulikke küsijaid ja südikaid arutlejaid. Moderaatorid oskasid meeldival moel kuulajaid kaasata ning vältida diskussioonide liigset laialivalgumist. Kõnelejatesse suhtuti lugupidamisega, eriarvamustele jäädi sõbralikult, oma mõttekäigud tehti näidete ja taustinfo andmisega hästi mõistetavaks. Minu jaoks jäi kõikjal kõlama, et inimesed ise tajuvad neil lasuvat vastutust ning võimekust midagi muuta, teisalt ka seotust ülejäänud inimestega. Kohale tulnud näisid proaktiivsed, abstraktsete visioonide asemel räägiti konkreetsetest ohtudest ja võimalustest, jagati mõtteid hõlpsalt hoomatavatest väikestest sammudest, mis igapäevaelu kvaliteeti parandada võiksid. Ökoriigi võimalikkusest mõtisklejad ärgitasid üle vaatama igaühe enda tarbimiskäitumist (mida, kellelt ja miks ostame?), tervishoiu teemale keskendujad soovitasid võimalikult palju ise enda heaolu jaoks ära teha, pöörata tähelepanu oma lähedastele ning vajadusel usaldada spetsialiste, maal elajad jagasid näpunäiteid, kuidas külaellu sobituda. Vahest sümpaatseimaks oli minu jaoks meeldetuletus mitte otsida õigeid vastuseid ja uskuda pimesi kaalukaid arvamusliidreid, vaid püüda saada olukorrast tasakaalustatud ülevaade ja kuulata iseenda mõistuse häält.

Sandra Sillaots, Katerina Danilova: miks vajab Eesti arvamuste festivali?

Blogi, Meedia, Mõte

Nelja aasta jooksul on Arvamusfestival saanud hulgaliselt tagasisidet ja mitte kõik sellest ei ole olnud positiivne. Kas tõesti on tegemist rääkimis- aga mitte kuulamisfestivaliga, arvamis-, aga mitte tegemisfestivaliga, millel suurt praktilist väärtust ei ole? Olgu siinkohal eelmiste festivalide tagasisideküsitluste tulemuste abil paari konkreetse näitega need etteheited ümber lükatud, kirjutavad festivali korraldajad Sandra Sillaots ja Katerina Danilova.

Foto: Kärt Vajakas

 

Arutelud õpetavad kuulama

Ühiskondlikud muutused saavad alguse siis, kui toimuvad muutused inimeste arusaamades või oletustes. Igaühel on vajalikud ressursid ja sisemine tarkus, mis võimaldavad tegutseda ja leida probleemidele lahendusi, vaja on lihtsalt keskkonda, kus neid ideid väljendada.

Arvamusfestivali keskmes on osalejad, st aruteludesse on kaasatud lisaks ekspertidele kõik kohalviibijad – siin pole esinejaid ja kuulajaid. Seetõttu pole festivalil ka lavasid, vaid on arutelualad. Arvamusfestivali omamoodi põhiseaduseks on hea arutelu tava, mida tasub kõigil lugeda ning mis julgustab olema viisakas, aktsepteeriv ja hea kuulaja. Loomulikult ei tähenda see, et eriarvamusi ei tohiks olla, küll aga peaks iga osaleja püüdlema argumenteeritud arvamusavalduse poole.

Arvamusfestival täidab katalüsaatori rolli või nagu arvas eelmise aasta festivalil osalenu: “… on uskumatu, et kahe päevaga on võimalik koguda niivõrd palju mõtteainet ja inspiratsiooni edasiseks tegevuseks. Olen 25-aastane noor ja kui inimesed suudaksid sellisel moel arutada, nagu seda Paides tehti, pidades siin eelkõige silmas teineteise arvamusega arvestamist ja erinevate arvamuste aktsepteerimist, siis sellises Eestis ma tahaksingi elada.”

Arvamusfestival on hea koostööharjutus nii era-, avaliku- kui ka kolmandale sektorile

Kriitikute peamine tähelepanu on suunatud sellele, mis toimub pärast festivali, kuid alahinnata ei tohiks ka seda, mis toimub ettevalmistusprotsessi ajal. Idee esitamisest arutlemisele kulub üle poole aasta.

Festivaliks valmib 230 arutelu – umbes 400 tundi arutlemist, mida üle 100 organisatsiooni korraldavad üksteisega koostöös. Iga arutelu vaieldakse enne läbi: kas idee on piisavalt tugev, kas leidub osalejaid, milline on formaat, kuidas tuleb ette valmistada ning mis on selle arutelu eesmärk. Ühe aruteluala korraldajaid on mõneti kuni 7 organisatsiooni – paljud tõdevad, et kuigi töötavad ühes valdkonnas, ei ole nad varem kokku saanud.

Ühine eesmärk – hea arutelu – aitab korraldajatel ka üksteist paremini mõista. Nii kohtuvadki ühise laua taga nii ministeeriumid, MTÜd kui erafirmad. Heast kogemusest jääb aga positiivne mälestus, mis omakorda aitab luua koostöösuhteid ka väljaspool Arvamusfestivali.

82 protsenti eelmisel aastal festivalil osalenud korraldavatest organisatsioonidest ja üksikisikutest kinnitasid, et said uusi kontakte ja mõttekaaslasi, 87 protsenti kinnitas, et said tegutsemisjulgust. Näiteks sündis korraldatud arutelust “Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde” tsiviilkaitse teemadel koostöö EKA arhitektuuriteaduskonna ja kaitseväe vahel, mille tulemusel toimus jaanuaris 2016 esimene magistrantide analüüsiv töötuba Tapa 1. jalaväebrigaadi linnakus. Nelja nädala pärast saab festivalil tutvuda analüüsi tulemustega ja pakutud lahendustega, mille eesmärk on meie elukeskkonna parandamine.

Arvamusfestival on kasvulavaks ühiskondlikele algatustele ja uutele projektidele

Kui abstraktsemad väärtused nagu kuulamisoskus, tolerants ja head kontaktid ei ole veel Arvamusfestivali kasulikkuses veennud, siis siin on ka mõned konkreetsed näited erinevatest ettevõtmistest ja algatustest, mis on alguse saanud just Arvamusfestivalilt.

E-riigi Akadeemia kohtus uue koostööpartneriga Eesti Noorteühenduse Liiduga, mis andis mõtteid, kuidas e-kodanikke kasvatada ja noori poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil aktiveeridal läbi e-riigi lahenduste. Festivalil kõlanud mõtete edasiarendustena on avaldatud arvamuslugu ja aasta vältel tehtud tööd selle nimel, et noorte e-kodanikuhariduse teema ja konkreetsed tegevused selle arendamisel läheks sisse Eesti avatud valitsemise järgmisesse tegevuskavasse.

Festival jätab jälje ka Paidesse: “Eelmisel aastal sündis mõte luua Paide oma linnateater. Praeguseks hetkeks oleme juba leidnud noored inimesed lavakunstikoolist, kes mõtlevad, kuidas alustada. Ühesõnaga, eelmisel aastal sai käima lükatud väga suur projekt. Paide linnateater sünnib juba 2017. aastal ning alustab tööd 2018.”

Eelmise aasta Arvamusfestival tõi kokku ka inimesed, kelle meeles mõlkus idee kogukonnakooli rajamisest. Teibi Torm, Tagasi Kooli eesvedaja ja kogukonnakoolide arutelu üks korraldajatest 2015. aastal: “Aruteluga soovisime tutvustada laiemale avalikkusele, miks uusi koole luuakse, et suurendada teadlikkust ja leida kaasamõtlejaid erakoolide tegutsemise toetuseks. Festivalil õnnestus see väga hästi – arutelu tulemusel sündis uus kogukond, kes nüüd juba aasta koos tegutseb ja on muu hulgas nt esitanud ühispöördumise haridus- ja teadusministeeriumile erakoolide asjus.”

Suvine festival pakub head emotsiooni

Vähetähtis pole ju lõpuks ka see, et lisaks erinevatele pragmaatilistele väljunditele on need kaks augustikuist päeva Paides ka lihtsalt tore viis, kuidas aega veeta, akusid laadida ja sõpradega kohtuda.

2015. aasta festivalil osalenute tagasisidest selgub, et 90 protsendi osalejate ootused täitusid ja kel ootusi polnudki, said väga meeldiva üllatuse. Pragmaatikutele pakume aga järgmise argumendi: festival on kasulik, sest see pakub inimestele head emotsiooni – kes halvas tujus ikka maailmamuutvaid asju teeb?

Allikas: Postimees

Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama

Blogi, Kultuur, Pressiteated, Uudised

Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

Tööeluala Arvamusfestivalil: osale tagurpidi tööintervjuul ja arutle kaasa tuleviku töö teemal

Blogi

Arvamusfestivali tööeluala korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi arutlema, kuidas muuta Eesti inimeste tööelu paremaks. Kahepäevase Arvamusfestivali tööeluala teemad on mitmekülgsed: ühiskonna suhtumine töösse ja töötusse, töövõime ja -võimetus, töö ja töötaja otsimine, tööandja maine, õppimine ning tööturu mitmekesisus.

Tööeluala eelmisel Arvamusfestivalil

 

Tööeluala ühe korraldaja, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel kirjeldab praegust tööturu olukorda: “Eestis on ühel ajal nii töö- kui ka tööjõupuudus. Kuidas korraldada selles olukorras asjad nii, et inimesed leiaks endale sobiliku töö ja tööandjad vajaliku töötaja?” Lisaks saab alal arutleda tuleviku töö üle: mis on selle olemus ja milliseid uusi oskuseid on töötajatel vaja.

Tööeluala korraldajad usuvad, et vabas õhkkonnas korraldatavate arutelude tulemusel tekivad uued ideed ja lahendused, millega saab hiljem edasi tegeleda juba töisemas olukorras. “Töötukassa korraldas töövõimereformi ettevalmistamise ajal arutelusid vähenenud töövõimega inimestega. Nende arutelude käigus tekkinud mõtetest sündisid reaalsed tegevused. Seetõttu ootame inimesi tööelualal aktiivselt osalema ja kaasa mõtlema,” sõnab üks ala korraldajatest Jekaterina Kalinitševa. Teine ala korraldaja, Aimar Altosaar, lisab: “Osalejad, kelle meeled on avatud ning kes on valmis mõtteid avaldama ja teiste omasid kuulama, saavad loodetavasti arutelude käigus veendumuse, et kõik probleemid on ühiskonnas lahendatavad.”

Tagurpidi tööintervjuu, karjäärinõustamine ja elav raamatukogu

Kahtlemata on üks Arvamusfestivali eripärasemaid aruteluvorme reede õhtupoole peetav tagurpidi tööintervjuu. Selle käigus astub vastupidiselt tavapärasele töövestlusele intervjueerija rolli üks noor tööotsija, kes küsitleb kolme suure asutuse-ettevõtte personalijuhte. Tagurpidi tööintervjuu keskmes on tööandja maine ning see, kas ja kuidas peaks tööandja end tööotsijale müüma. Intervjueeritavad on töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Omniva personali ja tugitegevuste valdkonna juht ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv. Noort tööotsijat mängib Kaisa-Triin Karu, kes on Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant.

Arutelude kõrval toimuvad tööelualal kogu festivalipäeva kestvad sündmused. Terve reedese päeva vältel saab rääkida töötukassa karjäärinõustajatega, seda nii põgusalt mõtteid vahetades kui ka pikemalt vesteldes. Ei mingit kabinetis istumist ega ametlikku külastust!

Laupäeval on aga avatud elav raamatukogu, kus lugusid räägivad raamatute asemel inimesed, täpsemalt Kuldliiga Klubi liikmed. Elava raamatukogu erilisus seisneb selles, et n-ö elavale raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi teema huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu.

Tööelualale on eriti oodatud vähenenud töövõimega inimesed

Arutelusid on nii noortele kui ka vanematele, nii töötavatele kui ka mittetöötavatele inimestele, nii tööandjatele kui ka -otsijatele. Arvamusfestivalile pääsevad hõlpsalt ligi ka puudega inimesed ning lisaks on reedel tööelualal viipekeeletõlk. Väga on oodatud osalema vähenenud töövõimega inimesed, kellele pakub muu hulgas kindlasti huvi reede pärastlõunane arutelu töövõimest ja töövõimekusest. Arutatakse, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima. Arutelus osalevad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja.

Tööeluala korraldavad üheskoos Eesti Töötukassa, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kutsekoda, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Swedbank, MTÜ Kuldliiga Algatus, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Vabaharidusliit jt.

Tööeluala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Tööeluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Karjäärinõustamine kõigile
Töötukassa pakub karjäärinõustamist individuaalselt või vestlusringi vormis, kus inimesed saavad arutleda tööplaanide ja ka karjäärivõimaluste üle. Kasuta juhust saada karjäärinõu mitte vaid professionaalselt nõustajalt, vaid ka võõralt inimeselt, kes näeb sind ja su olukorda kõrvaltvaataja pilguga. See ei ole arutelu, vaid võimalus festivali osalejatele saada karjäärinõustamist ja suhelda karjääriteemadel terve esimese festivalipäeva jooksul.

Kell 12.00–13.30
Ühiskondlik suhtumine töösse ja töötusesse
Töötamise roll meie elus: vahend teenida elatist või võimalus inimesena areneda. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on muutunud suhtumine töötamisse ja mittetöötamisse ning kas peaksime nende muutustega leppima. Kas inimene peaks üldse tööd tegema? On see vajalik isiksuse arenguks või pigem hädavajalik hinge sees hoidmiseks? Kas mittetöötamine on häbi- või auasi?
Moderaator: Urmas Vaino
Osalejad: töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, töötukassa juht Meelis Paavel, ametiühingute juht Peep Peterson ning Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar

Kell 14.00–15.30
Töövõime või töövõimetus?
On töövõimereformi aasta. Erivajadusega inimestelt oodatakse valmisolekut aktiivseks tööotsinguks ja tööleasumiseks. Tööandjatelt oodatakse suuremat valmisolekut erivajadusega inimeste värbamiseks. Kas erivajadus on takistus või leidub igaühele võimetekohane töö? Arutame, kas vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on eeliseid ja kuidas julgustada erivajadusega inimesi tööle kandideerima.
Moderaator: Tom Rüütel
Osalejad: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindaja

Kell 16.00–17.30
Kas tööd on või ei ole?
Kas tööd siis ikkagi on või ei ole? Töökohad ja tööjõud asuvad Eesti eri paigus. Arutame, kas Eesti on väike või suur ning mis vajab muutmist, et viia kokku nõudlus ehk inimesed ja pakkumine ehk töökohad.
Moderaator: Postimehe majandustoimetuse juhataja Liis Kängsepp
Osalejad: töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

Kell 18.00–19.30
Kas ma otsin tööd või otsib töö mind?
Unistuste töö ja tööandja. Arutame, mida peaks ettevõtted pakkuma, et leida häid ja lojaalseid töötajaid. Tagurpidi tööintervjuus peab noor tööotsija töövestluse kogenud personalijuhtidega, et valida endale parim töökoht.
Tööintervjuu peab Brandemi kaasasutaja ja tööandja brändi konsultant Kaisa-Triin Karu.
Osalejad: töötukassa personalijuht ja tööandjatega koostöö nõunik Kristiina Palm, Swedbanki personalijuht Ülle Matt, CV Keskuse värbamiskeskuse juht Renita Käsper ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Kadi Tamkõrv

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11–19.30 ehk kogu festivalipäeva
Elav raamatukogu
Elav raamatukogu on nagu raamatukogu ikka: palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid. Elava raamatukogu raamatuteks on inimesed oma lugudega ja lugemise asemel neid raamatuid kuulatakse. Elava raamatu erilisus on selles, et raamatule saab esitada küsimusi, kui mingi osa huvitab rohkem või midagi jääb arusaamatuks. Elava raamatukogu raamatutes antakse isiklikule kogemusele tähendus jutustuse kaudu. Raamatuid saab kohapeal laenutada ja tagastada tuleb need õigeaegselt. Meie elava raamatukogu kullafond koosneb Kuldliiga Klubi liikmete kuldaväärt kogemustest.

Kell 12.00–13.30
Tuleviku töö
Kas töölepingul on tulevikku? Kas OÜ on uus töötaja? Kas minu töö jääb alles? Kas seadus on vedur või pidur? Kõigile neile küsimustele saad vastuse “Tuleviku töö” arutelult. Keskendume töötamise tulevikusuundumustele: millised on tulevased vajalikud oskused tööturul, millised on tulevikuametid ja mis oskuste järele vajadus väheneb. Räägime muu hulgas ka paindlikkusest töösuhtes ehk mida saab ettevõtja teha ja mida peaks tegema riik, töötamise eri vormidest töölepingust tööampsudeni, kärgperede eeskujul terminina kasutusele läinud kärgtööst ehk mitme tööandja heaks töötamisest ning globaliseerumisest.
Moderaator: Tiia Randma
Osalejad: Ott Pärna, Peep Peterson, Eela Velström ja Merle Liisu Lindma

Kell 14.00–15.30
Töö viib õppima, õppimine tööle
Arutelu algab väitlusega õppimise poolt ja vastu. Arutelu teine osa on vestlusring, kus arutatakse, kas inimene, töökoht ja õppimisvõimalused saavad kokku või eksisteerivad eri aegruumides. Kas õppimine on võimalus või kohustus? Kas inimene vastutab enda arengu eest ise? Kas tööturult leiab õigete oskuste ja teadmistega töötajaid? Kas tööandjatel on valmisolek ja tahe inimesi arendada? Kas olemasolevad õppimisvõimalused on kooskõlas tegeliku vajadusega?
Moderaator: Reet Valgmaa
Osalejad: Milvi Tepp, Lana Randaru, Anneli Entson, Aune Valk, Erle Nõmm ja Olga Aasav

Kell 16.00–17.30
Vanemas keskeas töötajad kui tööturul kasutamata potentsiaal
Vananemine on ühiskonnale suur hüve ja üks majanduse suure tootlikkuse eeldusi. Eakad ja kogenumad on empaatilisemad ja suurendavad sotsiaalset sidusust, luues sellega paremaid võimalusi kõigile elanikkonnarühmadele. Noorte tehniline võimekus ja eneseteostussoov loovad töökeskkonna energeetilise aluse, vanemad loovad aga stabiilsuse ja pakuvad sotsiaalseid uuendusi. Tootmise ja kogu majanduse rahvusvahelistumise tingimustes tuleb igale ettevõttele kasuks kontakt väga erinevate kultuuride ja maadega. Sellele aitab kaasa suhtlemisvõimekus eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmadega. Loovus tekib eri maailmavaadete, kultuuride, töö- ja elukogemuste kokkupuutepunktides. Arutelu keskendub küsimustele: kuidas äratada noortes huvi ja hoida neid oma ettevõttes? kuidas luua sidusat ja psühholoogiliselt turvalist töökeskkonda? kuidas kasutada paremini vanemas keskeas (55–75-aastased) inimeste potentsiaali ettevõtluses ja avalikus sektoris?
Moderaator: Aimar Altosaar

Kell 18.00–19.30
Kas kunstnikuks olemine on hobi või töö?
Viimastel aastatel on ühiskonnas sagedamini kõlanud kunstitöötajate hääled, mis nõuavad, et nende tööd tunnustataks ja tasustataks. Tänavu on kunstivaldkonna töötingimuste parandamiseks astutud mitu märgilise tähendusega sammu. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel muudeti ravikindlustuse seadust, mis peaks andma vabakutselistele töötajatele parema ligipääsu ravikindlustusele. Lisaks on kultuuriministeerium algatanud kunstnikupalga juhtprojekti ning Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit on lubanud alustada korrapärast töötasude maksmist näitustel osalevatele kunstnikele. Kuidas mõjutavad need suundumused kunstitöötajate töötingimusi? Kellele on neist muudatustest kasu ning millised probleemid vajavad endiselt lahendusi? Kuidas näevad töötingimuste debatis oma rolli ja vastutust eri institutsioonid nagu kultuuriministeerium, kultuurkapital ja näitusemajad?
Moderaator: Airi Triisberg
Osalejad: Taaniel Raudsepp, Hillar Sein ja Maria Arusoo

12.–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Eesti Vabariik 100 ala: kas lähenev juubel on meie kõigi pidu?

Arvamusfestival, Blogi, Kultuur, Rahvastik

2018. aastal tähistab Eesti oma senise ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva – saja aasta möödumist esimesest iseseisvumisest. Lähenev riigi juubel annab meile võimaluse ühiselt mõelda ja arutleda, millist sünnipäeva ja kingitusi me juubeliks tahame ning mida Eesti sünnipäev meie kõigi jaoks tähendab. Ettevalmistused selleks on juba käimas.

Foto: Kärt Vajakas

 

Eesti Vabariik 100 alal jätkub juubeli-eelset elevust kogu Arvamusfestivali ajaks. Koostöös mitmete organisatsioonide, ekspertide ja publikuga leiab alal aset tervelt seitse haaravat diskussiooni: juttu tuleb nii tähtpäevadest ja põhiväärtustest, aga ka kodanikealgatustest, üleilmastumisest ja välismaa mõjudest meie väiksele riigile.

Festivali esimesel päeval on Eesti Vabariik 100 alal fookuses tänapäeva Eesti lapsed ja aktiivne kodanikuühiskond. Mainimata ei saa jätta ka eestluse küsimust muutuvas maailmas, millest saab kuulda Eesti Instituudi korraldatavas arutelus “Juured või idud?” “Arutelus püüame leida vastust küsimusele, kas meie jaoks on olulisem keskenduda meie põlisele seosele loodusega või anda hoogu globaalse haardega start-up’idele,” sõnas Mari Valgepea, Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna kommunikatsioonispetsialist ja teemaala üks eestvedajatest.

Sünnipäev, olgugi et riigi oma, ei saa olla ilma kingitusteta. Mis saaks olla Eestile parem juubelikingitus kui head kodanikud? “Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja… Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju,” tõdes Valgepea. Arutelul “Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?” uurivad Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Tuuli Roosma, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Teele Pehk, Liina Kivisild, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada.

Ka festivali teisel päeval ei saa ümber kingitustest. “Vaatame kingitud hobuse suhu ehk mõtleme, mida erilist endale juubeli puhul kinkida võiks,” ütles Valgepea. Millisest kingitusest unistada ja kas see on võimalik ka reaalsuseks teha, selgub päeva esimesel arutelul “Kingitud hobuse suhu ei vaadata?” Enne arutelu pakutakse aga kõigile sünnipäevalastele sünnipäevatorti!

Eesti Vabariik 100 teemaalal ei jää puudutamata üleilmastumise temaatika, mille üle saab arutelul “Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis?” diskuteerida inglise keeles “Koostöös Estonian World’iga kutsusime festivalile põneva taustaga kõrgelt haritud välismaalased, et küsida, kas Eesti saja aasta juubel on ka nende sünnipäev või tunnevad nad end pigem külaliste rollis,” sõnas Valgepea. Venekeelselt osalejalt aga küsitakse arutelul “Maksan makse, täidan seadust – mida te veel minust tahate?”, kas me peaksime igas küsimuses lootma riigi abile või aktiivsete kodanikena ka ise ühiskonna heaollu panustama.

Lisaks aruteludele leiab Eesti Vabariik 100 teemaalal aset ka muusikaline programm ning ala kõrvale seab end sisse Arvamusfestivali populaarseim kodukohvik Amps, Lonks ja Õlekõrs.  Eesti Vabariik 100 aruteluala valmib Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Koostöö Kogu, ETV+,  Estonian World’i, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Eesti Instituudi koostöös.

Eesti Vabariik 100 ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Eesti Vabariik 100 arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.00–13.30
Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?
Arutelu põhifookuses on uues piirideta ja rändavas maailmas üles kasvanud Eesti lapsed. Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks riigi ja omariikluse mõiste on oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Kelle omad on lapsed, kes on võib-olla mitme riigi kodakondsed, kes elavad regulaarselt või perioodiliselt mitmes riigis korraga, kelle maailmatunnetus on oluliselt laiem, kui oli nende vanemate oma? Keskendume nii uue põlvkonna rahvusliku kui ka sotsiaalse identiteedi arengule, koolihariduse ülesannetele ja eesmärkidele ning paljule muule laste ja noortega seotule selles rändavas mitmekesises piirideta maailmas. Arutelu korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Moderaator: Kristina Kallas, Tiit Tammaru
Osalejad: Kaja Kallas, Aune Valk, Helle Kullerkupp

Kell 14.00–15.30
Maksan makse, täidan seadust  – mida te veel minust tahate? (arutelu toimub vene keeles)
В преддверии столетия Эстонской Республики, которое будет отмечаться в Эстонии в 2017-2020 гг., обсудим, какие подарки мы хотели бы получить на праздник – накормить голодных детей, построить четырех-полосное шоссе Таллинн-Нарва или устроить эффектное шоу с фейерверками? А хотел бы каждый из нас что-то подарить на День рождения ЭР? Или все должно заканчиваться инициативой, исходящей от государства? Дискуссия проходит при партнерстве с ETV+.
Moderaator: Dmitri Pastuhhov, Olga Korneitsik
Osalejad: Artur Tooman, Maksim Volkov, Polina Volkova

Kell 16.30–18.00
Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?
Mis oleks parem juubelikingitus Eestile, kui olla hea kodanik! Igaüks meist saab midagi teha selleks, et häid kodanikke oleks rohkem: annetada, teha vabatahtlikku tööd, kolida maale, panna käed külge seal, kus vaja…. Eestile oma osa andmiseks on võimalusi palju. Ja andes oleme eeskujuks ka. Arutleme, kuidas ja miks hea kodaniku pisikut levitada kiiremini, kaugemale ja kõrgemale! Arutelu toimub koostöös MTÜ-ga EMSL.
Moderaator: Kerttu Sepp
Osalejad: Keit Fomotškin, Dmitri Moskovtsev, Siim Maripuu, Eiki Nestor, Tuuli Roosma, Teele Pehk, Leena Kivisild

Kell 18.15–19.30
Juured või idud?
Kas eestlus on pigem mikitalik või startupilik? Kas meie tugevus seisneb pigem oma juurte tunnetamises või peaksime ühiselt veelgi hoogu andma oma globaalse haardega idufirmadele? Kes on õigem eestlane? Arutelu hõlmab eestluse muutumist globaliseeruvas maailmas. Arutelu toimub koostöös Eesti Instituudiga.
Moderaator: Jüri Muttika
Osalejad: Andres Kütt, Maarja Vaino, Kaidi Ruusalepp, Sten Tamkivi

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.00
Sünnipäevalaste õnnitlemine ja tordisöömine
Kõik arvamusfestivali nädala sünnipäevalapsed on oodatud Eesti Vabariik 100 alale sünnipäevalaulu laulma ja torti sööma.

Kell 12.00—13.30
Kingitud hobuse suhu ei vaadata?
Sünnipäevaks – aga eriti juubeliks – loodetakse kingituseks saada ikka midagi sellist, mida niisama pole olnud põhjust või ka võimalust soetada; midagi, millest seni on vaid unistatud või isegi seda mitte. Räägime mõnest kingitusest, mida läheneva Eesti juubeli puhul iseendile teha võiksime, võibolla isegi peaksime. Või siis mitte?
Moderaator: Margus Kasterpalu
Osalejad: Raul Rebane, Aivar Pohlak, Riina Raudne, Kadi Kenk

Kell 14.00–15.30
Kas Eestis elavad välismaalased tunnevad end Eesti juubelil sünnipäevalapse või külalise rollis? (arutelu toimub inglise keeles)
Four non-native residents discuss whether they feel at home here and celebrate Estonia’s centenary on the equal grounds with the rest of the Estonian population or do they still feel as guests rather than locals in Estonia? The discussion is held in cooperation with a global independent online magazine Estonian World. Participants: Lili Milani: born into an Iranian family in Sweden, Lili works as a senior researcher at the Estonian Genome Centre, University of Tartu. In 2015, she received the Young Scientist Award from the Estonian president, Toomas Hendrik Ilves. João Rei, originally from Portugal, takes care of digital innovation at marketing and advertising agency Idea Group. Nithikul Nimkulrat: a textile practitioner and an academic, originally from Bangkok, Thailand, Dr Nithikul Nimkul has given guest lectures in Finland, Thailand and Argentina – and now at the Estonian Academy of Arts. Ken Saburi: originally from Singapore, Ken works as the technical account manager at software development company Playtech. He has observed the local life for many years and has also published an article, “66 impressions of Estonia”. Moderator: Stewart Johnson – one of the original founders of Comedy Estonia, who has lived in Estonia for over 17 years. American by birth, in Estonia by choice, Stewart will make you take a good, hard second look at the world we live in.
Osalejad: Joao Rei, Lili Milani, Ken Saburi, Nithikul Nimkulrat

Kell 16.00–17.30
Meie pere pidu – kas lihtsalt pidu või põhiväärtuste kandja?
Kas meile olulised tähtpäevad määrab rahvakalender, riigipühad, peretraditsioonid, kirikukalender või sootuks midagi muud? Eesti 100. juubeli tähistamine on sama erinev, kui erinevad on Eesti inimesed. Räägime meie pere peost ehk isiklikest kogemustest, kuidas ja mida me tähistame ja miks see on meile oluline.
Moderaator: Jaanus Rohumaa
Osalejad: Merle Liivak, Rein Sikk, Peeter Tali

12.­–13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Lastealad Arvamusfestivalil – igav juba ei hakka!

Arvamusfestival, Blogi,

Reedel kell 12. – 20. ja laupäeval kell 10. – 20. on avatud lastealad nii Vallimäel kui ka Paide Keskväljakul, kus pere pisemad saavad põhiprogrammiga paralleelselt lustida.

Vallimäel on Paide Huvikeskuse poolt korraldatud maalimise ja meisterdamise töötoad. Avatud on kostüüminurk, milles võimalus kehastada ennast pritsessiks või loomaks ning seejärel kostüümis pildistada. Kuuma päikese eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse lastele multifilme. Avatud on mänguväljak.

Sellel aastal on festivalil kaks lasteala: Vallimäel ja Keskväljakul. Foto: Anna Markova.

 

Kaks päeva tegelevad Vallimäel lastega toredad alajuhid Sirje Grauberg, Ülli Müller ja Tiia Tamm. Keskväljakul aga Ele Enn, Airi-Jakobson Männik ja Moonika Vene. Üheskoos joonistatakse, meisterdatakse, mängitakse, lahendatakse ristsõnu jne. Keskväljakul meisterdatakse üheskoos lastega ka linnaruumi kaunistus Paide linna 725-nda sünnipäeva puhul.

Lastealad on kujundatud meeldivaks olemise kohaks, kus palju lapitekke, patju. Lisaks on lastealal veel külalisi. Reedel tuleb külla kloun, kes teeb trikke ja õhupalliloomi ning mängitakse lõbusaid, tuttavaid ja ka pisut võõramaid, uuemaid lauluringmänge. Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Lisame ka suviseid ürte ja maitseme hea eesti musta leivaga ning maitseme värsket võipiima juurde.

Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba, 2 Vallimäel ja 2 Keskväljakul. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid. Meisterdatakse Hullu Teadlase kinda torupille ja tehakse nendega põnevaid helisid. Töötoas “Mis on siin- ja sealpool silma?” uuritakse, kuidas töötavad meie silmad ja tehakse katseid optiliste illusioonidega. Saab teada, kuidas on seotud nägemine ja aju. Meisterdatakse multifilmide eelkäijaid taumatroope ja fenakistoskoope. Ajakeskus Wittenstein kutsub lapsi lastealadele ajas rändama. Koos saadakse teada, kuidas muinasajal lapsed õppisid, miks neli kunigat Paidele nii olulised on jne, kuni selleni, kuidas Eesti riik taasloodi. Mängitakse ja lauldakse, ajalugu saab elavaks läbi mängude, laulu ja tantsude.

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  VALLIMÄEL
kell 12.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba.
kell 14.00 Rahvapärased laulumängud
kell 16.00 Külla tuleb KLOUN
kell 18.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused reedel, 12. augustil  KESKLINNAS
kell 13.00 Rahvapärased laulumängud
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein
kell 17.00 Külla tuleb KLOUN

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil VALLIMÄEL
kell 12.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist – http://hullteadlane.ut.ee/
kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist.
kell 15.00 Ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kellaajalised tegevused laupäeval, 13. augustil KESKVÄLJAKUL
kell 11.00 Eesti Piimandusmuuseumi ürdivõi valmistamise ja maitsmise töötuba
kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Nähtav ja nähtamatu heli” Tartu Ülikooli muuseumist
kell 18.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba “Mis on siin-ja sealpool silma?” Tartu Ülikooli muuseumist

Lastehoid
Arvamusfestivali tasuta lastehoid on avatud Vallimäel, sealse lasteala kõrval.
12. august kell 12.00–20.00
13. august kell 12.00–20.00
Lapsed on hoitud Paide Sookure lasteaia ja PAIde lasteaia tublide õpetajate poolt. Lastehoius on lastele mõeldud tegevused nagu meisterdamine, osavusmängud, seiklusrada, nukunurk, raamatud, lauamängud ja palju muud põnevat. Eraldi väikeste ala koos kööginurgaga, nukkude ja nõudega. Et lapsed kaotsi ei läheks siis on lastehoid ümbritsetud aiaga. Aias on eraldi WC  (ka väikesed potid), joogivesi ja käte pesemise võimalus. Lapsevanemad, kes toovad lapse lastehoidu, peavad täitma ka väikese ankeedi, kus küsitakse kontakte ja lepitakse kokku ajad. Lastehoius olevatele lastele pannakse kaela erksavärvilised rätikud ja nimesildid rinda.

Artikkel on ilmunud Järva Teatajas.

Rahva Raamatu aed: lugemine peaks olema arvamise eelduseks

Blogi, Kultuur

Miks peab kirjandust keelustama? Mis on peidus missioonisõduri südames? Miks me tegelikult Lätita läbi ei saa? Kas tulevikuraamatud on pilvedes või ratastel? Nende ja paljude teiste küsimuste üle saab arutleda Rahva Raamatu alal, mis on tänavu pühendatud ka A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” 90. sünnipäevale.

Rahva Raamatu aed 2015. aasta Arvamusfestivalil. Foto: Kärt Vajakas

 

Tänavuses Rahva Raamatu aias on korraldajate sõnul oodata kümmet põnevat vestlusringi, kus osaleb üle paarikümne avaliku elu tegelase, kirjaniku ja kultuuriteadlase. Contra, Adik Levin, Mihhail Lotman, Mihkel Kunnus ja paljud teised avara pilguga inimesed tutvustavad tervise- ja reisikirjandust, räägivad ajaloost ja keelatud kirjandusest ning arutlevad kirjanduse ja ilu teemadel.

Sel aastal esitletakse raamatuaias lausa nelja uut kirjandusteost. “Contra tutvustab oma uut raamatut “Minu Läti”, reisisaadete juht Väino Laisaar esitleb oma augustis ilmuvat raamatut “4×4 reisid – elu läbi kolme silma,” rõõmustab Rahva Raamatu aja projektijuht Airi Ilisson-Cruz kirjandushuvilisi. Harald Rajametsa tõlgitud Dante teost “Jumalik komöödia. Purgatoorium” tutvustab raamatule saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Tervisliku toidu propageerija Margit Härma aga esmaesitleb Arvamusfestivalil oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.

Rahva Raamatu aia aruteludest väärivad Ilisson-Cruzi sõnul eraldi esiletoomist ka laupäeval toimuvad diskussioonid kärgperede teemal ning tervisekirjanduse võidukäik edetabelites. “Hästi põnevat arutelu on oodata laupäeva õhtul kell 17, kui toimub diskussioon “Keelatud kirjandus läbi ajaloo – ehk mida on müüdud ning mida keelatud nii eile kui täna?” sõnab Ilisson-Cruz. Sel arutelul leitakse vastused küsimustele, mis on õigupoolest tsensuur, miks teatud kirjandusteoseid keelustatakse ja kas seda peaks üldse tegema.

Tänavune Arvamusfestival on Rahva Raamatu ala jaoks sünnipäevahõnguline. Nimelt tähistab Anton Hansen Tammsaare kultusteos “Tõde ja õigus” oma 90. sünnipäeva. “Mul on hea meel, et seekord on raamatuala “Tõe ja õiguse” aasta puhul pühendatud Tammsaarele. Tammsaare oli ka viljakas publitsist, kes avaldas leheveergudel sageli arvamust ühiskondlikel teemadel,” tõdeb Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino. “Lõppude lõpuks on ka Tammsaare ilukirjanduslik looming üks korralik arvamusfestival, sest tema rikkalik tegelasgalerii on ju väga jutukas ja esindab palju erinevaid seisukohti. Tammsaare tegelased mõjuvad alati vahetult ja aktuaalselt,” leiab Vaino.

Vaino hinnangul on Tammsaare loomingus erakordselt olulisel kohal müütilise mõõtmega naiskangelannad, kes paistavad sageli olevat need, kelle kätte Tammsaare annab lõpuks otsustuse elu ja surma, tõe ja õiguse üle. “Loodan, et vestlusringis suudame Katrin Saukase ja Merle Karusooga neile naistegelastele pisut lähemale astuda ja nende erinevaid rolle avada,” sõnas Vaino. Vaino lisab, et Arvamusfestivalil on raamatuala tema meelest üks olulisemaid paiku. “Raamatud ja lugemine peaksid ju olema igasuguse arvamise eelduseks, panema inimese kõigepealt mõtlema ja alles seejärel end väljendama,” sõnab ta.

Rahva Raamatu teemaala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Rahva Raamatu aia arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 12.30–13.30
Tuleviku raamatukogu – pilvedes või ratastel?
Otsime vastuseid küsimustele: kuhu kulgeb tänapäeva raamatukogu? Kas ta jääb traditsiooniliseks või vajab suuri muudatusi? Kas tulevikus on raamatukogubussid? Kas e-raamat tungib jõuliselt raamatukogudesse? Millised raamatud mõjutavad lugejaid? Kas teemamuuseumid (nt Tammsaare) on õpetajatele abiks ja kas need innustavad lugema?
Moderaator: Jane Kiristaja
Osalejad: Reelika Räim, Anne Kivimäe, Jan-Margen Vau, Sille Eero

Kell 13.30–14.00
Ilmar Taska – kuidas filmimehest sai kirjanik?
Ilmar Taska on tunnustust leidnud nii filmi, teatri, televisiooni kui ka kirjanduse valdkonnas. Varem on ta avaldanud lühijutukogu “Parem kui elu” ning tänavu ilmus debüütromaan “Pobeda 1946”. Taska lühijutt “Bannõi põiktänav” valiti hiljuti kogumikku “Best European Fiction 2016”.
Osalejad: Ilmar Taska

Kell 14.00–15.00
Kas tõde on õigus ehk kuidas sünnib müüt?
Jutuks tulevad Tammsaare müütilised naistegelased ning müüdi tekkimine “Tõe ja õiguse” näitel.
Moderaator: Maarja Vaino
Osalejad: Katrin Saukas, Merle Karusoo

Kell 15.00–16.30
Ei saa me läbi Lätita
Contra tutvustab oma äsjavalminud raamatut “Minu Läti”.
Moderaator: Justin Petrone
Osalejad: Contra

Kell 16.30–17.30
Eesti missioonisõdurite pihtimused
Missioonisõduriteks saavad valitud. Miks nad lähevad, mida missioonilt ootavad, kuidas seal kohanevad ja miks nad pärast koju naasmist lähevad uuesti – kõigest sellest ja oma vahetust kogemusest räägib Eesti missioonisõdur, raamatu “Missioonisõdurina Aafrikas” autor Kristo Pals. Vestlust juhib ajakirjanik Ivar Soopan.
Moderaator: Ivar Soopan
Osalejad: Kristo Pals

Kell 17.30–19.00
Saatejuhi ja rännumehe Väino Laisaare raamatu “4×4 reisid – elu läbi kolme silma” esmaesitlus
Osalejad: Väino Laisaar, Epp Petrone

Laupäeval, 13. augustil

Kell 12.00–13.00
Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?
Arutelu tervise ja kirjanduse teemadel.
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Adik Levin, Rene Bürkland

Kell 13.30–15.00
Kirjandus ja ilu
Tallinna Ülikooli kirjastuse vestlusring. Mullu möödus Dante sünnist 750 aastat. Äsja ilmus eesti keeles tema olulisimaks peetud teose “Jumalik komöödia” teine osa “Purgatoorium”. Arutelu klassikaliste tekstide fenomenist ja nende seostest nüüdisaja ja igavikuga. Arutelule järgneb Dante teose “Jumalik komöödia. Purgatoorium” esitlus. Teose on itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, saatesõna kirjutanud ja kommenteerinud Ülar Ploom. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse koostöös. Esitlusel pakutakse suupisteid.
Osalejad: Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Mihkel Kunnus

Kell 15.00–16.00
Kuidas teha muudatusi?
Tervisliku toidu propageerija Margit Härma esmaesitleb oma uut raamatut “Köögiviljarikkad road. Kuidas valmistada Trooja hobust”.
Osalejad: Margit Härma

Kell 16.00–17.00
Kärgpered – kas kirjandus avitab?
Arutelu alla tulevad teemad, mille on “Eluterve kärgpere käsiraamat” tõstnud ühiskondlikus plaanis teravalt fookusesse: kas enese õnne hinnaga võib lahkuda suhtest ja valmistada ülejäänud perele valu, kelle oma on laps pärast lahutust, kas üksi jäänud partneril on õigus keelata suhtest lahkunud partneril lõimida last oma uude suhtesse, milline elukorraldus tekitab lapsele pärast vanemate lahkuminekut ja kärgpere moodustamist kõige väiksemaid hingehaavu.
Moderaator: Herdis Ojasu
Osalejad: Saali Saul, Tiit Kõnnussaar

Kell 17.00–18.00
Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ja mida keelatud nii eile kui ka täna?
Mis on tsensuur? Miks midagi keelatakse, kas peaks üldse kirjandust keelustama?
Moderaator: Indrek Treufeldt
Osalejad: Mihhail Lotman, Ivo Juurvee, Olaf Mertelsmann

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Festivaliala tiim loob Arvamusfestivali keskkonna

Blogi

Festivaliala tiimi kutsuvad Arvamusfestivali korraldamisega seotud inimesed sageli ka Järvamaa tiimiks: selle liikmed tegutsevad festivalilinnas kohapeal. Juba selle aasta jaanuarist saadik panustavad nad oma aega ja energiat sellesse, et kõigil osalejatel ja külalistel oleks festivali alal võimalikult mõnus olla. Arvamusfestivali Järvamaa koordinaatori Maiko Kesküla sõnul tegeleb tiim peenhäälestusega ehk teisisõnu paneb detailidena paika kõik välise nii, et see toetaks festivali head tava ning avatud, rõõmsameelset, sõbralikku ja helget atmosfääri.

Maiko parem käsi on festivaliala tiimis Kaspar Tammist, kes vastutab ala ülesehituse eest ja tegeleb “kõigega, millega keegi teine ei tegele”. Koos Kaspariga korraldab festivala ülesehitust Ülle Müller. “Telgid, poodiumid, helitehnika neil aladel, mida me sel aastal ise teeme: festivaliklubi, keskväljaku lava, vaba mikrofoni ala, infopunktid, erakondade ala,” täpsustab Maiko. Heli ja valguse eest vastutab neil aladel Meelis Välimäe.

Selle eest, et festivaliala oleks korras (niitmine, koristamine, prügimajandus, tulattruumid) kannab hoolt Tiina Kivila, tööde teostamist korraldab Janno Lehemets. Alo Aasma valdkonnaks on logistika, IT-lahenduste tomimise eest vastutavad Kristjan Kirspuu ja Peeter Läll.

Marje-Ly Rebas on ära teinud tohutu töö ja pannud kokku festivaliala kaardi, kuhu iga pisidetail on mõõtkava järgi täpselt peale kantud.

Infopunktide tööd juhib Katriin Laanet. Selle eest, et festivalialal oleks piisavalt toitu ja mitte lihtsalt toitu, vaid sellist, mis pakuks maitseelamust, kannab hoolt Mart Uusjärv. Talle on abiks Maiken Alandi, kes tegeleb Järvamaa toitlustajatega, ja Heilika Nugis, kes tegeleb taluturuga.

Anni Alev on ülesandeks võtnud vabatahtlike värbamise ja koolitamise, samuti juhendab ta neid festivali ajal.

Turvalisuse eest vastutavad Vadim Ivanov ja Rita Laanetu, parkimist korraldab ja liikluskaardi koostab Andrei Rikberg, teda assisteerib Ester Marjapuu.

Siiri Vene tagab staabi toimimise: et meeskonnal oleks pidepunkt, koht, kuhu kokku tulla kiirkoosolekuid pidama.

Lisaks festivali keskkonna loomisele vastutab festivaliala tiim ka mitme sellise valdkonna eest, mis ala ülesehitusega otseselt ei seostu. „Katre Soppe valdkond on annetuskeskkond. Sel aastal saab esimest korda festivali toimumist toetada lisaks Hooandja kaudu annetamisele ka annetustelefonile helistades,“ märgib Maiko. Festivalitiimi majutuse ja toitlustamise küsimused lahendab Kristina Gudinas, kodumajutust koordineerib Liisa Hendrikson. Festivali turundus Järvamaal on Triin Pobboli ülesanne, meediasuhtlusega Järvamaal tegelevad Martha-Beryl Grauberg ja Maarit Nõmm.

Tiimi väga erinevaid ülesandeid peab Maiko võrdselt kaalukaks. “Kõik on oluline, kõik tuleb pusletükkidena kokku. Kui pole süüa, on paha; kui telgid on koledad, on paha; kui vabatahtlikud ei saa öösel hästi magada, on ka halb – siis on nad hommikul hapude nägudega,” räägib ta muheledes. “Ühtegi tükki ei saa ära võtta, ilma et kõik selle tõttu kannataksid.”

Maiko sõnul on tiimijuhte ja vabatahtlikke kohapealt iga aastaga aina kergem leida. “Esimesel aastal oli see väga keeruline, aga enam pole vaja kellelegi selgitada, mis asi see Arvamusfestival on,” ütleb ta.

Tänavuse festivali ettevalmistamisega on festivaliala tiim tegutsenud aasta algusest saati. Maiko mõtted on aga osati juba järgmises aastas. “2017. aasta festivali eelarve tehakse septembris, nii et plaanid peavad sündima enne seda. Järgmise festivali korraldamine juba käib,” sõnab ta. Arvamusfestivali eeltöö suurusest annab aimu ehk üks näide. “Kujutame ette kahepäevast mõnusa õhkkonna ja tippkvaliteediga sündmust või üritust, kus on väga head eeskõnelejad, väga head moderaatorid, kõik on peensusteni välja timmitud. Arvamusfestivalil on ühel ja samal ajal ligi 40 sellist sündmust.”

Kodanike Euroopa ala: teemadel, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke

Arvamusfestival, Blogi, Ülevaade

Brexit, põgenikekriis, palgalõhe, tööränne, digitaalne ühisturg, Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana  – need on vaid mõned teemad, mis puudutavad kõiki Euroopa kodanikke. Iseasi kui sügavalt meist keegi end puudutatuna tunneb.

„Kodanike Euroopa alal läheneme Euroopa teemadele kõige laiema ühisnimetaja ehk kodanikuühiskonna kaudu. Me ei lahka ega lahenda mõnda konkreetset probleemi, vaid küsime avatud meelega teistelt eurooplastelt ja iseendalt: kuidas väljakutsetega hakkama saada? Kas ja kuidas me ühiskonda panustame, kas saab paremini?“ tutvustab alal toimuvat üks korraldajatest Kodanike Euroopa programmi koordinaator Kadri Sikk. Kodanike Euroopa ala kõik arutelud tõlgitakse eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelude ettevalmistamine algas juba märtsis. Foto: Kärt Vajakas

 

Tühja kõhuga häid mõtteid ei tule, sestap alustatakse festivali esimesel päeval, 12. augustil Hollandi stiilis brunch´iga, kus saab teada, miks ja kuidas hollandlased väljakutsetele ühiselt vastu astuvad. Ingliskeelne arutelu tutvustab hollandlastele omast otsustamist konsensusmudeli kaudu, mis, levimas küll üle maailma, tekitab ikkagi küsimusi: kas konsensus on alati kõige parem mudel ja kas see on pingutamist väärt? Diskussiooni avavad kevadel kajastamist leidnud idee “Just ESTonishingi” autor Peter Kentie ja Hollandi suursaadik Jos Schellaars.  

Seejärel räägivad meie oma Eesti inimesed, kes tunnevad Brüsseli sügavaid koridore lähemalt, mismoodi me Euroopa tasandil protsesse mõjutame. Uuritakse, kuidas saavad Eesti vabaühendused ja Euroopa riikide kodanikud poliitilisi protsesse mõjutada. Arutelus osalevad suurte katusorganisatsioonide esindajad: Janina Arsenjeva ja Allan Päll, Eesti alaline esindaja ELis Uku Särekanno ja Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Kolmandas arutelus paljastavad põhjamaalased, kuidas saada õnnelikuks. Mida peaks tegema selleks, et suurendada õnne ja rahulolu taset nii, et Eestis oleksid rahulolevad kodanikud, kes tunnetavad, et nad on kaasatud ühiskonnaellu, lähedal võimule, teiste ühiskonnaliikmetega võrdväärsed ning nad elavad avatud, sallivas, võrdses ja hoolivas ühiskonnas? Ingliskeelses arutelus osalevad ajakirjanik ja raamatu “The Year of Living Danishly” autor Helen Russell, Norra sotsioloogiaprofessor Vittersø Joar ja Rootsi korrespondent Bengt Lindroth.

Tähelepanuta ei jää ka Eesti kodanikuühiskond. Pärast lõunat saab käia kiirkohtingutel Vabatahtlike Võrgustiku liikmetega ning päeva lõpetuseks vaadata ausa pilguga otsa Eesti 25aastasele uue aja organiseerunud kodanikuühiskonnale. Triin Toomesaare ja Indrek Treufeldti eestvedamisel räägivad vabakondlased, ettevõtjad, riigimehed ja -naised sellest, kui suur mõju kodanikuosalusel on täna ja kui suur see võiks olla. Arutatakse, kas seni on rohkem olnud kasu sattumuslikest sündmustest või juhitud protsessidest ja kas selleks, et sünniks uued teemeärad ja rahvakogud, kalarannad ning pühajärvekoolid, on vaja hirmsasti pingutada, või juhtuvad need iseenesest, kui inimestel ainult tahtmist on.

„Oleme kutsunud eurooplaseks, kodanikuks ja inimeseks olemisest rääkima asjatundjaid, kellel on nendes küsimustes teadmised ja selge visioon. Arutelupäeva lõpuks oleme kindlasti targemad ja loodetavasti paremad inimesed, mida enamat võiks soovida ühelt hästi veedetud päevalt Arvamusfestivalil!“ sõnastas oma nägemuse Kadri Sikk.

Facebook: https://www.facebook.com/events/589756474528713/. Kodulehekülg: www.kodanikeeuroopa.kysk.ee.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kokku arutatakse kahe päeva jooksul enam kui 230 teemal. Tutvu kavaga: www.arvamusfestival.ee/kava.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali [eel]arvajad on selgunud

Blogi

22. juulil kell 12-20 toimuval esimesel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil  tulevad jutuks igihaljad ja -torkivad teemad maaelu ja -kultuuri hääbumisest, turvalisusest piirialadel.

Festivali eestvedaja Ott Rätsepa sõnul loodavad osalejad kummutada mitmeid vanu müüte ja luua uusi: „Kõneks tulevad teemad ei puuduta sugugi vaid Kagu-Eestit vaid kõnetavad ka kõiki teisi.“ Kuigi enamus festivaliprogrammist on eestikeelne, siis toimuvad paljud jutud nii setu kui võru keeles.

Turvalisuse ja julgeoleku laval „Miks keegi meid ei päästa?“ astuvad erinevates paneelides üles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseliitlane ja Ukraina Päeviku autor Igor Taro, liikluspedagoog Triinu Õispuu, Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets, Autolehe tegevtoimetaja Tõnu Korrol, Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask, Kanepi valla perearst Vaike Meesak ning mitme lapse ema Egle Vodi.

Maaelu laval „Viimane kustutab tule“  võtavad sõna Eesti ökoriigiks saamise propageerija Roy Strider, IT visionäär  Linnar Viik, Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo, kasvatusteadlane Rea Raus, Meremäe vallavanem Rein Järvelill, TTÜ innovatsiooni– ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak, blogija Kristjan Andre, majandusteadlane Andres Arrak, EMÜ rektor Mait Klaassen, EMÜ ökonoomika professor Rando Värnik, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja „Maale elama“ algatuse eestvedaja Ivika Nõgel.

Maakultuuri laval „Õks viil elässe mõtsu vaihõl ummamuudu inemise“ saab [eel]arvamusi vahetada geograafide Andres Rõigase ja Rein Ahase, Marketing Instituudi tegevjuhi Anu-Mall Naaritsa, Meremäe vallavanema Rein Järvelille, seto kultuuri eestvedaja Õie Sarve, teleajakirjanik Urmas Vaino, Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanema Aarne Leima, Hartsmäe talu peremehe Agu Hollo, Mooska talu perenaise Eda Veeroja, muusik Mari Kalkuni, kujundaja ja ilmateadustaja Martin Mileiko ning luuletaja Kauksi Üllega.

Kes ja millises paneeldiskussioonis täpsemalt osaleb, saab teada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali samanimeliselt Facebooki lehelt või Arvamusfestivali kodulehelt!

 

Riigi potentsiaali ala: kuidas ja millal saavad kodanikud kaasa rääkida?

Arvamusfestival, Blogi, Riigijuhtimine

Riigi potentsiaali ala aruteludes keskendutakse olevikule, kuid puudutamata ei saa jätta ka Eesti ühiskonna tulevikku. Sellel arutelualal esitatakse riigi haldusega seotud küsimusi, mida seni on küsitud kas vähe või ühekülgselt.

Riigi potentsiaali arutelualal (kaardil nr 28) keskendutakse teemadele, mis käsitlevad riigi võimalusi, mida pole seni arengu heaks kasutatud. „Kui viimastel aastatel on palju otsitud Eestile uut leitmotiv’i, siis üheks võimaluseks on kasutamata potentsiaali rakendamine,“ sõnab üks riigi potentsiaali ala korraldajatest Liisi Uder. Riigi potentsiaali arutelualal korraldatakse kahel päeval kokku seitse arutelu. Räägitakse riigireformist omavalitsuste elanike ja koostöö vaatevinklist, statistilisest kirjaoskusest ja statistika sõltumatusest, lisaks ka e-teenuste arengust ja elanike võimalusest sellele kaasa rääkida.

Aruteludest võtavad osa peamiselt oma ala eksperdid, kellel on teadmisi ja mõtteid meie riigi potentsiaali heast kasutamisest, küll aga on oodatud kõik huvilised kaasa rääkima ja oma ideedega arutelu suunama.

Arutelusid on nii vestlusringi vormis kui ka uudse lähenemisega. Näiteks arutelus „#Selfie2050“, milles arutletakse tuleviku eakuse teemadel, on kaasatud improteater. „Nii banaalselt, kui see ka ei kõla, siis me kõik jääme vanaks. Aga meil kõigil on võimalus oma elu ja eakapõlve kujundada selliseks, nagu tahame. Tulge ja teeme endast tuleviku-selfie ning mõtleme kõik koos, kuidas olla 2050. aastal just selline, nagu me seal selfie’l ennast ette kujutame,“ sõnab Liisi. „Tahame näidata, et tulevik ja eakus ei ole nii tõsised teemad, et ses suhtes ei võiks olla irooniline.“

„#Selfie2050“ arutelu korraldavad mitmed oma valdkonna eksperdid ning lisaks on kaasatud ka Jaa !mproteatri tegijad, kes kuuldut omal moel avavad. Külli-Riin Tigasson on ajakirjanik, kes on käsitlenud sotsiaalteemasid ning kellel on Saksa ajakirjanduse jälgijana hea ülevaade ka teiste riikide pensionisüsteemidest, Heido Vitsur on majandusteadlane, kes on analüüsinud muu hulgas pensioniteemasid, ning Taivo Pungas on noor andmeteadlane, kes huvitub tehisintellektist ja tulevikustsenaariumitest.

Aruteluga soovitakse murda tabusid: eakus ei ole vana vaese naise näoga, vaid just selline, nagu me ise selle elame. Teiseks tahavad korraldajad, et kõik osalejad, eriti 40-aastased ja nooremad, teevad endast #Selfie2050 ning lubavad astuda juba samal või järgmisel päeval sammu, mis viib neid fotol kujutatuni.

Riigi potentsiaali kahepäevast aruteluala korraldab Eesti Koostöö Kogu koostöös e-Riigi Akadeemiaga, Statistikaametiga, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed, Eesti Noorteühenduste Liiduga ning Eesti Noorsootöö Keskusega. Lisaks toetavad riigi potentsiaali ala välisministeerium ja Cumulus Consulting.

Riigi potentsiaali aruteluala arutelud:

Reedel, 12. augustil

Kell 13.00–14.30
Määratlemata kodakondsusega inimesed: peavalu või kasutamata potentsiaal?
Eestis on üle 80 000 inimese, kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on sündinud Eestis või elanud siin aastakümneid: loonud pere, saanud hariduse ja leidnud töö, kuid jäänud kõrvale potentsiaalist, mida annab kodanikuks olemine. Neil on vähem võimalusi osaleda ühiskonnaelus: puudub õigus töötada riigiametis ning osaleda riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates ei ole neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta? Kas vähene dialoog riigiga on ainult määratlemata kodakondsusega elanike mure või on see märk kogu ühiskonna kasutamata potentsiaalist?
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Henri Laupmaa, Mari-Liis Lill, Paul-Eerik Rummo

Kell 15.00–16.30
Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?
Haldusreformi keerises on oht, et keskendutakse piiridele, tõmbekeskustele, haldusjaotusele. Kuivõrd aga jõutakse mõelda sellele, mida eri huvirühmad vajavad? Kuidas ja kes kujundavad sündivates omavalitsustes avalikke teenuseid? Kes vaatab, et laua ümber on õiged inimesed? Kuidas tagatakse suuremas omavalitsuses parem teenuste kvaliteet ja koostöö naabritega? Eesti Noorsootöö Keskusel koos noortega on oma pakkumine, kas ka sinul? Räägime haldusreformist meie kõigi võimaliku panuse võtmes.
Moderaator: Maris Jõgeva
Osalejad: Viljandimaa Noortekogu esimees Mait Allas, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste esindaja Etti Kagarov, riigihalduse ministri nõunik Sulev Valner

Kell 17.00–18.30
#SELFIE2050
Milline on Eesti aastal 2050 ning millised tahame olla meie selles Eestis eakana? Arutelu käigus teeme endast tuleviku-selfie ning otsime lahendusi, mida teha täna teisiti, et 30–40 aasta pärast olla selline, nagu soovitud autoportreel.
Moderaator: Vladimir Svet
Osalejad: Heido Vitsur, Külli-Riin Tigasson ja Taivo Pungas

Laupäeval, 13. augustil

Kell 11.00–12.30
Mis kasu on meile statistikast?
“Statistikaamet teatab: Eesti on jõudnud viie rikkaima riigi hulka”. Tänavu jõuab Eesti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi hulka. Kas tõesti? Kas tegu on jamaga või on ammu lubatu saamas tõeks? Kuidas üldse saaks seda väidet kontrollida? Kui väidet kontrollida ei saa, kas siis enam elamegi demokraatlikus ühiskonnas? Aruteluringis küsime: kas meil on liiga palju infot? Kas otsustajatel ja kodanikel on piisav statistiline kirjaoskus? Kas peaks muret tundma uurijate ja statistikute sõltumatuse pärast?
Moderaator: Mihkel Servinski
Osalejad: Siim Krusell, Riin Aljas, Helir-Valdor Seeder, Peter Wüthrich

Kell 13.00–14.30
Kas e-teenused vaid e-residentidele või ka e-eestlastele?
Kutsume kaasa arutlema, kuidas tahame suhelda riigiga viie aasta pärast, ja otsima vastuseid küsimustele: kuhu ja kuidas peaksime arendama e-riiki ja avalikke e-teenuseid edasi? kas ja kuivõrd saavad kodanikud ja ettevõtted kaasa rääkida? kuidas saaks e-teenuste ühisloomet hoogustada? Koos eri osapoolte esindajatega pakume vastuseid ja viskame õhku põnevaid ideid, mis ehk kannavad üks päev ka vilja.
Moderaator: Ivar Tallo
Osalejad: Margus Simson, Janek Rozov, Sten Tamkivi

Kell 15.00–16.30
Milline on unistuste omavalitsus?
Haldusreformi ootuses on palju hirmu, et kohalik võim kaugeneb inimestest. E-lahendusi kasutades ja sotsiaalkeskkondades aktiivsemalt osaledes võiks aga kohalik võim olla lausa kliki kaugusel. Tuleme kokku, et leida aruteludes vastused küsimustele: milline on omavalitsus 2.0? kuidas saaksid e-lahendused aidata lähendada elanikku ja omavalitsust? kui hästi on Eesti omavalitsused valmis oma kodanikega e-kanalites suhtlema? milliseid asju sooviksime ajada omavalitsusega interneti teel?
Moderaator: Hannes Astok
Osalejad: Ando Kiviberg, Liia Hänni, Madis Kallas. Arutelu tulemusi kommenteerib Väino Tõemets.

Kell 17.00–18.30
Kuidas muudab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meie lähituleviku elu?
Linnar Viik, Rain Rannu, Arko Olesk ja Ivar Tallo pakuvad välja stsenaariumi, kuidas elame 25 aasta pärast. Tule, kuula, mõtle kaasa ning vali põnevam ja usutavam välja.
Moderaator: Linnar Viik
Osalejad: Rain Rannu, Arko Olesk, Ivar Tallo

 

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Blogi, Kultuur, Pressiteated, Uudised

Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Blogi, Pressiteated

Nüüd on võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

 

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin.

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav https://2019.arvamusfestival.ee/kava