Uudised

Noorte [eel]arvamusfestival murrab eelarvamusi ja müüte

Enne augustikuist Arvamusfestivali toimub sel aastal esmakordselt Noorte [eel]arvamusfestival. 17. juunil on Haapsalusse oodatud kõik noored ning noorte ühiskondlikku aktiivsust hindavad inimesed ja organisatsioonid nii Läänemaalt kui mujalt, et üheskoos murda noorte kohta kehtivaid eelarvamusi ja müüte. Eelfestivalist rääkis meile lähemalt Haapsalu Noortevolikogu esimees ning ürituse eestvedaja Karl-Edward Uibo (fotol vasakult teine).

Kuidas on teie üritus seotud Paides toimuva Arvamusfestivaliga?

Tegemist on Paide Arvamusfestivali eelsündmusega. Haapsalu [eel]festivalil tekkinud mõtted liiguvad edasi Paidesse, kus nende üle arutlemine jätkub. Soovisime Haapsalu Noortevolikoguga teha midagi suuremat, mis kaasaks enam Haapsalus elavaid noori. Läbi ühiste tuttavate saime ühendust Arvamusfestivali eestvedajatega ning alates sellest ajast olemegi [eel]arvamusfestivali planeerinud.

Tahame suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Festivalil võtame üheskoos ette ja hakkame otsast murdma nii noorte kohta kehtivaid kui ka nende endi loodud eelarvamusi ja müüte. Ootame üritusele kõiki huvilisi, kelle jaoks on noorte teemad olulised – nii noori ennast kui ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust väärtustavaid inimesi ja organisatsioone Läänemaalt ning mujalt Eestist.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Festivali programmi jõudsid arutelud ideekorje kaudu, seega räägime teemadel, mis on olulised noorte enda jaoks. Näiteks küsime, keda näevad noored arvamusliidritena – kas korda läheb pigem õpetaja või youtuberi arvamus. Samuti räägime noorte osalemisvõimalustest ühiskonnas ning ka soovist või soovimatusest asjades kaasa lüüa ning sõna sekka öelda.

Juttu tuleb ka laiemalt aktuaalsetest teemadest, nagu e-Euroopa ja digivaldkonna areng, taastuvenergia kui tulevikutrend ning prügi sorteerimise eesmärk. Samuti on noorte jaoks huvipakkuvad teemad mitmekultuuriline Eesti ning ühiskondlike probleemide lahendamise võimalused. Oluliseks pean ka kiusuvaba suhtlemise arutelu, sest see on otseselt seotud kooli, aga ka laiemalt Eesti suhtluskultuuriga. Noorte festivalil on mitmeid kaasava arutelu vorme, et ei peaks lihtsalt istuma ja kuulama, vaid saaks aktiivselt vestluses osaleda.

Kes noorte [eel]arvamusfestivali teevad?

Meil on kohalik Haapsalu tiim, kuhu kuuluvad Läänemaa noortevolikogude aktivistid. Mina vastutan selle eest, et eelfestival sujuks ning kõik, mis vaja enne üritust teha, saaks tehtud. Lisaks on meil meeskonnas Haapsalu Noortevolikogu aseesimees Dan Taidla, kes tegeleb sponsorlusega, samuti Lääne-Nigula Noortevolikogu aseesimees Virdzinja Nargla, kes vastutab toitlustuse eest.

Eelfestivali korraldamisse panutavad ka Paide Arvamusfestivali tegijad. Eestvedaja Maiu Lauring abistab ja suunab meid kogu ürituse korraldamise juures, kommunikatsiooniga aitab meid Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets ning arutelualade kujunduse ja tehniliste küsimustega Maiko Kesküla. Seega sünnib noorte [eel]arvamusfestival tihedas koostöös suure Arvamusfestivaliga, kellega jagame samu väärtusi.

Kas noorte [eel]arvamusfestivalist võib saada traditsioon?

Esimene eesmärk on, et sellesuvine üritus pakuks noorele huvi ning nad tuleks 17. juunil Haapsalusse kohale. Kui unistada, siis loodame, et just Haapsalu võiks ka edaspidi olla noorte arvajate suvine kohtumispaik. Meie suur soov on, et noorte hääl oleks Eestis rohkem kuulda ning meie väike festival on üks samm selles suunas.

Noortefestivali elujõulisus sõltub väga palju noortest endist. Kui meil on soovi kokku tulla ja enda jaoks olulistel teemadel nii isekeskis kui valdkonna asjatundjatega mõtteid vahetada, siis võib sellest sündida tõesti midagi püsivamat. Mulle endale tundub küll, et noored tahavad ja oskavad oma arvamust avaldada. Eks palju sõltub ka, kuidas esimene festival läheb. Seega ootame kõiki sotsiaalselt tundliku meelega noori ja nooremeelseid pühapäeval, 17. juunil Haapsalu rannapromenaadile!

Fotol: Noorte [eel]arvamusfestivali eesvedajate tiim: Virdzinja Nargla, Dan Taidla, Karl Edward Uibo, Anette Marilin Villand

Lõunõhummogu-Eestin om 9. piimäkuun ilm hukan!

Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas! Kagu-Eesti III [eel]arvamusfestival “Ilm om hukan!“ tõotab 9. juunil oma põnevate aruteludega taas ümbruskonna kuumaks kütta. Kõik varakevadisest ideekorjest väljasõelutud arutelupaneelid kannavad Kagu-Eestis õhusolevaid eelarvamusi ja päevakajalisi küsimusi.

Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum.

Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja Yano ja Jan Rahman, sõnalahingu „Kas see on haldusjaotus järgmisteks aastakümneteks?“ algatavad Aivar Viidik, Ülle Harju ja Kersten Kattai.

Provokatsioonilised küsimused visatakse õhku metsa-paneelis „Kas puud peavad kasvama?“ ning noortepaneelis „Mis hoiab mind kinni, et ma maalt ei läheks!?“ Vastuseid otsivad Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho ja Urmas Vaino ning Anti Allas, Gerda Vares, Heiki Viisimaa ja Marit Oimet. Rahulikumas ja rõõmsamas rütmis (aga mine sa tea!) võiks kulgeda pärandiaasta paneel “Tulõvigul om aolugu“, kus löövad kaasa Aigar Piho, Annela Laaneots, Annika Vaalma, Evelin Leima, Helena Kudre, Laura Tillo, Lauri Õunapuu, Rainer Kuuba ja Sirli Pohlak.

Et olla valmis haarama õhust just juuni algul ühiskonnas kirgi kütvaid teemasid, on tänavu Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil ka nn kuum ala #kuidasmekestame. Kaasa mõtlema ja ütlema on oodatud kõik, kellele Eestimaa kagunurga elu ja tegemised korda lähevad.

Tänavugi tasub festivalile tulla kogu perega – et laste sõna oleks kuulda, toimub ka nende arutelupaneel. Maanteeuuseumi lasteala on loodud pere pisimatele põhiprogrammiga paralleelseks ja eakohaseks ajaviiteks. Saab meisterdada ja mängida, liiklustarkust omandada või mänguväljakul toimetada. Avatud on laste mahekohvik, kus maksevahenditeks on naeratus ja aitäh! Kogu päeva jooksul on Postiteel muudki toredat askeldamist – hommikust saadik peetakse paari kilomeetri kaugusel Ihamarus Kõivualutse laata.

Kagu-Eesti III eelarvamusfestivali toimumist aitavad mitmekümnel vabatahtlikul ellu viia ja toetavad Eesti Maanteemuuseum ja Maanteeamet, MTÜ Postitee, Europe Directi Võrumaa teabekeskus, Kultuurkapital, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus,  MTÜ Võru Folkloorifestival ja Kanepi vald.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali PROGRAMM.

Vaata ka Facebooki.

Lastearutelud tulevad taas – esita oma idee!

Arvamusfestivali algatusena on tänavu teist korda festivali programmis lastearutelud. Tegemist on laste korraldatud ja läbi viidud aruteludega just neile tähtsatel teemadel. Lastearutelud toimuvad Arvamusfestivalil laupäeval, 11. augustil.

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil

Eelmisel aastal varieerusid laste tõstatatud teemad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni. Lapsed pidasid oluliseks festivalil osalejate kaasamist, milleks mõeldi välja küsitlusi, kehalisi katseid ja mõnel juhul lausa teatrietendusi.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil 2018 Paides. Kahel päeval peetakse üle 160 arutelu, mida korraldavad ligi sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest ja saab teoks toetajate abiga.

Hea korraldaja, tule arutelu disainima!

Arvamusfestival pakub koostöös SpeakSmartiga juba mitmendat aastat arutelude korraldajatele võimalust ideekorjesse esitatud ideed aruteludisaini- ja juhtimise töötubades edasi arendada. Eesmärk on, et festivali programmi jõudnud aruteludel oleks selge eesmärk, need innustaksid kaasa mõtlema ning neis jääks kõlama argumendi ilu. Seda kõike saab treenida ning aeg on selleks just praegu küps.

Aruteludisaini- ja juhtimise töötubade kontseptsiooni on välja töötanud ja neid viib läbi SpeakSmarti hinnatud arutelujuht Marleen Pedjasaar. Marleen on ise juhtinud mitmeid Arvamusfestivali arutelusid ning olnud festivali juures alates selle sünnist. Küsisime temalt, kes ja miks võiks aruteludisaini töötuppa tulla.

Marleen, Arvamusfestival toimub tänavu kuuendat korda ning arutelude spekter on alati lai. Kuidas näiteks kavalehel üles leida ja ära tunda hea arutelu?
Kavas äratavad tähelepanu kindlasti pealkirjad. Hea pealkiri on meeldejääv, näiteks sõnamäng või küsimus. Võib olla, et pealkiri on pisut krüptiline, aga parem oleks, kui juba pealkirjast teab üsna täpselt aimata, millest arutelus juttu võib tulla. Sisulises mõttes aga on head arutelu oodata ikka sealt, kus on esindatud erinevad seisukohad – seega tasub uurida arutelude juures just seda, keda on korraldajad kõnelema palunud – kas ainult neid, kellega on olnud mugav kontakti saada või ka neid, kelle arvamused korraldajate endi arvamusega ei ühti.

Kas head arutelu saab ette planeerida või sünnib see spontaanselt kohapeal?
Mõlemat – saab nii ette planeerida kui sünnib kohapeal. Spontaansust saabki sageli lubada siis, kui kõik olulisemad suuremad asjad on eelnevalt hästi läbi mõeldud. Vaevalt saab olla sisu osas spontaanne, kui kohale on unustatud kutsuda mõni oluline osapool või kui ruumipaigutus on halvasti läbi mõeldud. Õigemini – saab ikka olla, aga see poleks ilmselt spontaansus, mida küsija silmas pidas. Head arutelud sünnivad siis, kui arutlejad tõeliselt hoolivad teemast ja on avatud meelega.

Kellele on mõeldud aruteludisaini töötoad ja mis seal aruteludega juhtub?
Aruteludisaini töötoad on mõeldud kõigile, kes korraldavad Arvamusfestivalil mõnd arutelu ja seda sõltumata sellest, kas korraldatakse esimest või juba mitmendat korda. Töötoas töötab igaüks just enda teemaga, täpsustades fookust, mõeldes sobivale formaadile ja esinejatele ning saades väärtuslikku tagasisidet ja kõrvalpilku teistelt töötoas osalejatelt. Töötuba on väga hea võimalus mõelda arutelu põhjalikult läbi – midagi, mida peaks hea tulemuse saavutamiseks nii ehk naa tegema. Lihtsalt üksi pusimise asemel saab teha seda koos teistega ning saada tagasisidet ja ideid nii koolitajalt kui teistelt osalejatelt. Pöörame tähelepanu ka Arvamusfestivali mitmes mõttes erilisele keskkonnale. Külastajad tulevad sinna kõrgendatud ootustega saada osa haaravast ja vahedast mõttevahetusest ning nad on vabad edasi liikuma, kui arutelu neid ei paelu. Ka Arvamusfestivali füüsiline keskkond võib omajagu väljakutseid pakkuda, sest arutelud toimuvad vabas õhus iga ilmaga – nii palava päikese kui raju tormiga.

Milline väärtus on töötubadel arutelu korraldamise n-ö vanadele kaladele?
Eelnevatel koolitustel olen tähele pannud, et mida rohkem on inimestel kogemusi, seda rohkem võib olla tekkinud ka küsimusi või midagi, mida on hea grupiga peegeldada. Ergutame mõtlema raamist välja, otsima ja katsetama vana tuttava paneeldiskussiooni kõrval ka teisi aruteluformaate ning sügavamaid probleemikäsitlusi. Kogenud arutelu korraldajatel on kindlasti häid mõtteid ja kogemusi, mida jagada noorematega. Noorematel omakorda võib olla värskeid ideid, kuidas ka mitmeid kordi läbiräägitud teemasid uues võtmes avada.

Millega arutelu korraldajad Sinu kogemuse põhjal tavaliselt kõige rohkem peavad pead murdma?Mulle tundub, et inimestel on keeruline leida õige fookus ja seada eesmärk. Samas on fookus ja eesmärk just see, millest kõik muu n-ö liikvele läheb. Aga ikka juhtub, et kui arutelu korraldavad tõelised eksperdid, kes näevad enda teemat kogu selle nüansirohkuses, siis tekib tunne, et kõigest peaks ka Arvamusfestivalil rääkima, muidu justkui poleks mõni aspekt teemast oluline. Kuulajal aga on keeruline nii suurt hulka infot (eriti võõra teema kohta) vastu võtta. Teine keerukus seisneb selles, et korraldajad ei kipu arutelusse kaasama inimesi, kelle seisukohtadega nad nõus ei ole. Ilmselt on teise poolega ebamugav ja närvesööv suhelda ning mõnikord tundub lihtsam loobuda – selle tulemusena aga võib juhtuda, et arutelus jääb puudu särts ja sära. Tasub meeles pidada, et uued ideed sünnivad sageli kahe täiesti erineva lähenemise või valdkonna puutepunktis. Arvamusfestivali külastajad on kõrgete ootustega ning näevad läbi need, kes on tulnud nõustumisarutelusid korraldama.


Arvamusfestivali ja SpeakSmarti koostöös sündinud aruteludisaini ja -juhtimise töötoad on ideekorjest järgmine samm sisuka ja haarava arutelu korraldamiseks. Aruteludisaini töötoad toimuvad 3., 11. ja 20. aprillil Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi 60a, A3 hoone). Juunis ja augustis on võimalik osa võtta ka arutelujuhtimise töötubadest. Täpsem info töötubadesse registreerimise ja maksumuse kohta siin: http://www.moderaator.ee/teenused/arvamusfestivali-tootoad

 

Tule Arvamusfestivali turunduse eestvedajaks!

Töötad turunduse valdkonnas ja oled valmis uueks põnevaks väljakutseks? Sulle terendab suurepärane võimalus – tule meie ägedasse tuumikmeeskonda!

Ülesandeid jagub pooleks koormuseks ja töö on tasustatav. Töö algus oleks esimesel võimalusel ning loodame väga, et oled valmis olema festivali tuumikus üks kandvatest jõududest vähemalt aasta lõpuni.

Sa saad meiega:

  • luua ja ellu viia turundusvaldkonna värske strateegia aastani 2020;
  • arendada festivali kaubamärki;
  • luua tervikliku sotsiaalmeedia strateegia;
  • olla oma valdkonna eestvedaja, luua vabatahtlik turundusmeeskond ning vastutada selle järjepidevuse eest;
  • algatada koostööprojekte festivali kaaskorraldajatega ja arendada sponsorsuhteid;
  • Arvamusfestivali juhtiva tuumiku liikmena kujundada festivali tulevikku.

Sa tahad meiega liituda, sest:

  • sul on töökogemus turunduse valdkonnast;
  • sa tead või soovid õppida, kuidas inimesi motiveerida;
  • sa oled loominguline, sulle meeldib algatada erinevaid ettevõtmisi ning sul on head kaasamis- ja koostööoskused;
  • sa pead endas ja teistes oluliseks head aja- ja enesejuhtimisoskust ning tulemuste saavutamist;
  • sa oled suurepärane suhtleja, osates nii meeldida kui ka end kehtestada.

… ja sulle lähevad korda festivali idee ning eesmärk!

Meie lubame sulle elumuutvat kogemust, sest:

  • sind ootab ees missiooniga, avatud, toetav, lustlik, mitmekesisust väärtustav ja muutuste võimalikkusse uskuv meeskond;
  • oled osa inspireeriva sõnarokifestivali loomisest ja saad panustada demokraatliku arutelukultuuri tugevnemisse;
  • töötad koos oma valdkonna parimatega, saad sadu erialaseid ja isiklikke sõpru ning rikka kontaktide võrgustiku.

Tule aita meil tuua Arvamusfestival inimeste südametele veel lähemale, kujundada see üheskoos veel mõjusamaks arutleva demokraatia pesaks. Kliki lingil ja anna endast meile märku hiljemalt 19. veebruariks 2018. 

Lapsed Arvamusfestivalile kaasa!

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, kus lapsed arutlevad kaheksal enda poolt välja pakutud teemal. Lastearutelude ala asub Paide kiriku kõrval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate tasuta töötubadega.

Lisaks aruteludele on Arvamusfestivali sarnaselt eelmistele aastatele Lasteala, mis paikneb Paide Vallimäel. Seal on lastel võimalik läbi kahe päeva osa võtta erinevatest tegevustest ja meisterdamise töötubadest. Saab laulda, pilli mängida, joonistada puidule ja kilele ning võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega alajuhid Sirje Grauberg ja Ülli Müller.

Lisaks on vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri, mille järgselt saab laps kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Eelkõige on lasteala vallimäel mõeldud kuni neljanda klassi lastele. Vanematele lastele võiks huvi pakkuda noorteala või lastearutelude ala kiriku kõrval asuval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate töötubadega.

Lastealalt on võimalik laenutada Arvamusfestivali ajaks jalutuskäru ning väikelaste emadele on lastealal varjuline hubane koht, kus mugavas võrkkiiges on võimalik last toita.

 

LASTEARUTELUDE ALAL KIRIKU KÕRVAL

REEDE, 11. AUGUST

12.00-13.00 arutelu

Liigtarbimine ja taaskasutus 

Arutleme taaskasutamise üle, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome välja erinevad aspektid ja probleemid, näiteks väärarusaamad taaskasutamisest, riigipoolsed teod ja tegemata jätmised. Miks on taaskasutamine Eestis veel lapsekingades? Millised võimalused on jäänud kasutamata? Arutleme teemadel, mis juhtuks siis kui jätkaksime samas tempos jäätmete tekitamist. Püüame mõelda, kuidas populariseerida taaskasutust.

13.00-14.00 liikumise õpituba loovtantsu elementidega

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal on ta Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik residentuuris. Karolin on tantsukunstniku- ja õpetajana tegutsenud mitmel pool maailmas, neist eksootilisemateks paikadeks on näiteks Indoneesia ja Palestiina. Arvamusfestivali tantsulises töötoas jõutakse läbi kehalise liikumise värske olekuni, mis annab tervele päevale hea tuju ja energia festivalil kaasamõtlemiseks. Oled sa noor või vana, kukk või kana – töötuppa on kõik oodatud!

14.00-15.00 arutelu

Lapsed tahavad klassist välja ka!

Meie arvamus on, et õppimine ainult klassiruumis õpiku, vihiku, töövihikuga ei tohiks olla enam põhiline õppimise viis. Õppimine peaks muutuma palju praktilisemaks ja vaheldusrikkamaks. Minna võib õue, asutustesse, teistesse koolidesse, muuseumidesse, teatrisse jm. Tänapäeva tehnika võimalused on ülivõimsad ning kui koolidesse ei jõuta muretseda selliseid vahendeid, peaks õpilased minema koolist välja sinna, kus need vahendid on olemas. Praegu on see võimalik küll, kuid peamiselt raha eest.

15.00-16.00 liikumise õpituba jooga elementidega

Töötoa viib läbi Karolin Poska.

16.00-17.00 arutelu

Mida võidaks kultuur, kui koolilaps pääseks muuseumisse tasuta?

Muuseumi ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Uudishimu on see, mis meid haridusteel üsna suuresti kannustab. Elamuse saamiseks oleme varmad raha kulutama. Kas sama lahkelt ka siis, kui muuseumis näidatav nime või väheatraktiivse sotsiaalmeedias kajastatuse tõttu noort ei kõneta? Kui saaks aga esmalt ukse vahelt kiigata nii, et vaatamine ei maksagi midagi, aga näe ongi põnev. Kas koolinoor avardaks silmaringi julgelt ka neisse valdkondadesse sissevaadet tehes, mis esmapilgul tunduvad vähepõnevad, kui pilet talle oleks tasuta? Kuivõrd kultuuripärandi kogemisest võib saada sügavam kultuurihuvi? Neile küsimustele otsimegi üheskoos vastust.

17.00-18.00 Klaudia Tiitsmaa mängulised tegevused 

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia eestvedamisel turgutatakse keha ja ergutatakse meeli põnevate tegevuste ja harjutustega.

18.00-19.00 arutelu

Vorm on parem kui eales varem!

Üha suuremaks muutub nende noorte hulk, kes pole kehaliselt aktiivsed. Sellega kaasnevad ülekaalulisus, saamatus igapäevaelus ja huvipuudus päriselu vastu, elamine virtuaalmaailmas. Tahame arutleda selle üle, kuidas suurendada noorte huvi spordi vastu ja vähendada aega, mil ollakse nutimaailmas. Kas seda, mis köidab nutiseadmete juures, saaks rakendada spordimaailmas?

LAUPÄEV, 12.AUGUST

11.00-11.45 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

12.00-13.00 arutelu

Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele

Teema on välja toonud tüdrukud ning kui poisid sellest kuulsid, protesteerisid nad valjuhäälselt. Mis mõttes?! Mis jutt see on?! Mingit valikut ei ole, loomulikult on pärisinimesed tähtsamad! Aga miks siis tüdrukutele on jäänud teist vastupidine mulje? Võibolla neile endile on arvuti- ja videomängud pärisinimestest tähtsamad? Kust me üldse teame, kellele me oleme (mängudest) tähtsa(ma)d? Kas me ise teame, kes või mis on meile tähtis? Kas me tajume, kuidas paistavad meie eelistused digi- ja pärismaailma vahel teistele?

13.00-14.00 vanaaegse pilli meisterdamise õpituba 

Töötoa läbiviija on Merike Paberits, kes on lektor Viljandi Kultuuriakadeemias. Merike on vabakutseline muusik ja õppinud pärimusmuusika eriala. Töötoas valmistatakse omale eriline muusikariist.

14.00-15.00 arutelu

Koolirõõm ja kodurõõm

Meis tekitas sügavat hämmingut tõdemus, et Eesti on PISA uuringute järgi madala koolirõõmuga. Meie tunneme koolielust rõõmu. Me tuleme kooli rõõmuga. Meil on koolis rõõmus olla. Miks ei uurita kodurõõmu kohta? Kas kõikide jaoks on kodu sama rõõmus koht kui kool? Kas kõik on kodus sama rõõmsad kui koolis? Kas see on loomulik, et me kodus laseme end lõdvaks ega pinguta olemise nimel, näitame oma tujusid, nõrkust ja kurbust? Või ongi meie maa rahvas kogu aeg rahulolematu ega osata olla üksteisega lahked?

15.00-16.00 pärimusmuusika alane töötuba laulude ja tantsudega

Töötoa läbiviija Merike Paberits. 

16.00-17.00 arutelu

Kuidas noored saavad aidata koduta jäänud lemmikloomi?

Armastame loomi. Peaaegu meil kõigil on kodus oma lemmikloomad ja me hoolitseme nende eest ja nunnutame neid. Kuid koduta loomad on sama armsad! Ja meil on neist nii kahju! Nad kõik on väärt head pererahvast. Mida meie saaksime teha koduta loomade jaoks? Võtaksime muidugi lihtsalt endale koju, aga vanemad kõiki ei luba. Võibolla saaksime teha midagi suuremat?

18.00-19.00 arutelu

Koolikiusamisele lõpp!

Missuguseid oskusi on vaja, et osata olla sõber? Kas on võimalik olla kõigiga sõber? Mida teha, kui mind kiusatakse? Mida teha, kui näen kedagi kiusatavat? Kuidas pääseda välja kiusamise nõiaringist? Kuidas luua suhtekultuuri, kus ei ole kiusamisele ruumi?

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Tule ja räägi kaasa!

AJAKAVA LASTEALAL VALLIMÄEL

REEDE, 11. AUGUST

Kell 12.00 lugemiskohviku töötuba väikelastele (vene keeles)

Kestvus 30 minutit

Вы пробовали трубить как Элмер? Нет?!? Хммм…А ходить как слоны? Тоже нееет?!? Тогда вам стоит заглянуть к нам и увидеть все, что будет происходить своими глазами!

Книжный проект BookShelf представляет СЛОНОВЬЮ ЗАРЯДКУ для самых маленьких читателей! Мы почитаем книгу Дэвида Макки  «Элмер» и, конечно, поиграем. Встреча ориентирована для деток от 1.5 до 4 лет.

Kell 13.00 Klaudia Tiitsmaa nukufilmi töötuba

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia juhendamisel saab iga laps osaleda nukufilmi valmimisel oma tegelaskuju voolimisel.

Kell 14.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 15.00 lapsi külastab õhupallimeistrist kloun 

Sõbralik kloun voolib lastele õhupalliloomakesi ja –kujukesi ning mängib lastega.

Kell 16.00 lugemiskohviku töötuba lapsevanematele ja noortele (vene keeles)

Kestvus 60 minutit

Koduraamatukogu – raamatud, mis ma tahan alles jätta oma perekonnale. Antakse ülevaate vähe loetavast klassikast ja uutest kirjandusteostest. Arutletakse, miks on koolilastele tähtis lugeda tänapäevaseid raamatuid. Kokkusaamine on mõeldud vanematele ja lugevatele lastele, et vähendada aega, mis neil kulub hea raamatu otsingutele ning viia nad uute raamatutega kurssi. Arutelu toimub vene keeles.

Домашняя библиотека – книги, которые я хочу сохранить для своей семьи.

Книжный проект BookShelf приглашает родителей юных читателей на книжтересную встречу. Мы обсудим:

– Каким может быть оптимальное соотношение классики и современных авторов;

– почему школьникам важно читать современных авторов;

– достойные примеры мало прочитанной классики;

– обзор новых книжных издательств;

И, конечно, мы поделимся с вами ссылками интересных книжных обзоров.

Kell 17.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

LAUPÄEV, 12. AUGUST

Kell 12.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 13.00  külas on Lõvi Leo ja päästekoer Nublu 

Kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Kell 15.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

 

Arvamusfestivali kultuuriprogramm: ajarännakutest ruuminihkeni

Tänavune Arvamusfestival pakub lisaks põnevatele ja intrigeerivatele aruteludele ka mahlakat õhtust kultuuriprogrammi, kaasates endasse nii kohalikud tegijad ja kontseptsioonid kui ka esinejaid pealinnast ja naaberriigist Venemaalt.

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

 

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Tänavusel Arvamusfestivalil küsitakse, miks kirikus ei tantsita

Sel suvel toimuva Arvamusfestivali 160 arutelu teemadering varieerub digirevolutsioonist (või sellest maha jäämisest) radikaliseerumiseni. Laste- ja perede aastale kohaselt on festivalil ka laste endi poolt korraldatud arutelud. Festivaliprogrammiga saab tänasest tutvuda festivali veebilehel.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: www.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Liitu festivali fotograafide meeskonnaga

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Algusest peale on festivali saatnud imelised pildid, mis annavad edasi festivali emotsiooni.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

  • soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
  • naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
  • usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
  • oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

  • ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
  • hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
  • mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
  • Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Kandideeri 20. maini ruumide vahekasutuse näitusele

Kuulutame koos Ruumiringlusega välja avatud konkursi kuraatornäitusele “Ruuminihe”, mis toimub 9.-12. augustil Paides Arvamusfestivali ajal. Konkursile oodatakse erinevate meediumitega tegelevaid loovisikuid, keda paelub linnaruumi elustamise, uuesti väärindamise ja ajutise kasutuse temaatika.

Ruuminihke eesmärk on otsida läbi ajutise vahekasutuse lahendusi linnades ja muudes asumites tühjalt seisvate hoonete ja ruumide elustamiseks. Ühelt poolt pakuksid konkursitööd Arvamusfestivali enam kui 10 000 külastajale võimalust kogeda pea täiesti mahajäetud puitehitise unikaalse hõnguga ja keerdkäikudest tulvil keskkonnas huvitavaid ja ruume elustavaid lahendusi. Teisalt, asudes festivaliala keskse tee äärde jäävas tühjas majas, loob näitus arusaama linnapauside ja kasutuseta seisvate hoonete problemaatikast ja selle vahetust lähedusest ja mõjust meie igapäevaelule.

Konkursile on oodatud tööd erinevatest valdkondadest, millega saab vana maja tubades luua uut ruumilist kogemust, näiteks video, valgus, heli, ruumiline installatsioon jne. Sobilikud on tööd, mis eelpool mainitud teemasid kas otseselt käsitleksid, neist innustuksid või ruumide tühja olekuga suhestuksid ja neile uue mõtte pakuksid.

Konkurss kestab 20. maini 2017. Kandideerimiseks tuleb Ruuminihke veebilehel täita kandideerimisvorm ja lisada oma portfoolio. Korraldajad pakuvad teose loomiseks ka rahalist tuge ning korvavad osaliselt majutus- ja toitlustuskulud. Näitusele valitakse seitse parimat tööd.

Kandideerimine ja täpsem info:  ruuminihe.arvamusfestival.ee

Otsime vabatahtlikke tagasisidetiimi

Arvamusfestival otsib tähelepanelikke ja uudishimulikke vabatahtlikke festivali tagasisidetiimi. Kas sa tahad testida oma antropoloogia ja sotsioloogia oskusi reaalelus ja teada saada, mida inimesed päriselt Arvamusfestivalist arvavad ja kuidas see neile meeldis? Millised head mõtted neil tekkisid ja kuidas festivali veel paremaks teha? Kui jah, siis see üleskutse on just sulle!

Arvamusfestival ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus kutsuvad sotsiaal- ja humanitaar valdkondade tudengeid ja lõpetanuid osalema vabatahtlikena 11-12.augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil.

Vabatahtlike tegevuseks on festivali tagasiside meeskonnas küsitluste, vaatluste ja/või lühiintervjuude läbi viimine Arvamusfestivali ajal festivali osalejatega.

Festivali poolt on vabatahtlikele korraldatud majutus, toitlustus, võimalus osaleda festivali melus ning eelkõige on see sotsiaal ja humanitaar valdkonna inimestele suurepärane võimalus katsetada erinevaid uuringumeetodeid.

Anna oma osalussoovist teada ja täida tagasisidetiimi vabatahtliku ankeet: https://goo.gl/forms/CNoIkxZHpcw35neV2 . Ankeedi abil saame teada, millised on sinu huvid ja oskused. Ankeeti on võimalik täita kuni 5. maini.

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Viimase Arvamusfestivali korraldamises osales 300 vabatahtlikku, kelle loovus ja töösse panustatud aeg on just see, mis on teinud festivalist Eesti suve ühe tähtsündmuse. Proovi see aasta Sina ka vabatahtliku rolli!
Lisainfo: Ehti Järv
ehti.jarv@gmail.com
Tel: 58047706

Arvamusfestival korraldab ideekorje laste ideede üle mõtisklemiseks

Idee esitamist alusta siit.

Arvamusfestival kuulutab esmakordselt välja ideekorje 5.-7. klasside õpilastele.  Aruteluettepanekuid  ootame hiljemalt 17. aprilliks.

Lastearutelu tähendab laste poolt korraldatud ja läbi viidud arutelu just neile tähtsal temal. Arutlejateks ei pea tingimata olema ainult lapsed ise, sest ka arutelu korraldamise kogemus on väärtuslik. Ideekorjes oodatakse osalema kõiki 5.-7. klasside õpilasi üle Eesti. Kui ideed saavad välja valitud, annavad festivali korraldajad vajadusel nõu, milline võiks olla sobiv aruteluvorm ning kes arutelus osaleda võiksid. Ka arutelude tehniline ettevalmistus toimub koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga enne kooliaasta lõppu.

Ootame lastearutelude ideid 27. märtsist 17. aprillini.

Ideede esitajatega võtame ühendust aprilli lõpus ja seejärel algab koostöös Arvamusfestival 2017 programmi loomine. Meie meeskond juhendab ja nõustab nii sisulist kui tehnilist arutelude ettevalmistamist.

Festivalil on ka noorte aruteluala, mille sihtrühmaks on põhikooli lõpuklasside ning keskkooliõpilased. Arvamusfestivalil on alati olnud ka lasteala, kus on seni pakutud lastehoiu teenust ning kultuurilis-meelelahutuslikku programmi lastele. Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, Eesti Vabariik 100, laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“, Eesti Väitlusselts ja Noored Kooli.

Küsimuste korral kirjuta: birgit.sitska@2019.arvamusfestival.ee

Arvamusfestivali meeskonna nimel
Ott Karulin, Kristi Liiva, Maiu Lauring, Maiko Kesküla, Kaspar Tammist, Katja Danilova, Helen Kondoja, Liisa Rohila, Alari Rammo

Idee esitamist alusta siit.

Ideekorje tulemustest: festivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Tänavu Arvamusfestivalile ning Kagu-Eesti ja Hiiumaa [eel]arvamusfestivalile esitatud 359 idee seas domineerisid eetika- ja väärtuste teemalised arutelud. Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa [eel]arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa [eel]arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. “On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi,” ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonna tundele laiemalt.”

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep.

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online.