Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp koguneb tänavu esimest korda Arvamusfestivalil, et arutleda selle üle, miks ei suuda sotsiaaltöötaja Eestis olla alati tugev, eetiline ja pakkuda vajalikku tuge. Ja kas alati üldse peabki aitama?

“Sotsiaaltöötajad tööpuudust kartma ei pea, küll aga kummitavad praktikuid töökoormuse maht, alamakstus ja ameti kõikuv maine,” ütles heaoluala üks eestvedajatest ja SOS Lasteküla kommunikatsioonispetsialist Ave Schmidt. Üsna sarnased võivad olla nende inimeste mured, keda seadus kohustab hoolt kandma oma lähedaste eest ilma õiglase toetuse ja abita, murdumise ja taluvuse piiril. Selliseid inimesi on Eestis üle 100 000 ehk arvestatav osakaal meie elanikkonnast. Arutelul “Kes tasub omastehooldaja vaeva?” lahatakse omastehooldajate probleemide erinevaid tahke.

Heaoluala programmi lõpetab arutelu “Kus läheb aitamise piir?”, kus küsitakse kriitiliselt – kas eluraskustesse võib sattuda igaüks meist ja kas alati peab aitama? “Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Kutsume kaasa mõtlema selle üle, milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimest aidata, milline peaks oleme abi, kuidas säästa lapsi ja kas alati peabki aitama,“ selgitas Schmidt.

Aruteludesse on kaasatud hinnatud arvamusliidrid ja inimesed, kes räägivad oma lugusid ning jagavad isiklikke ning sügavaid elukogemusi. Mõttevahetused on avatud ning kõiki osalejaid oodatakse oma mõtteid ja arvamusi jagama. Alal on samuti mitmeid võimalusi töötada koos mõttekaaslastega gruppides.

Heaoluala loomisele on kaasa aidanud EKA tudengid, kes on ehitanud põnevad päikese- ja vihmakindlad koorikkatused ning mugavad istumisalused. Oluline, et heaolualal oleks kõigil hea ja mõnus olla!

Heaoluala arutelud toimuvad 15. augustil

12.30-14.00 Sotsiaaltöötajate eneseabigrupp: kas alandatud ja solvatud?
Sotsiaaltöötaja peab olema eetiline, tasakaalus ja tugev inimene – teda loobitakse meedias ning silmast-silma sopa ja süüdistustega. Siis, kui ta lapsed perest liiga vara või liiga hilja eraldab, kui memm Kapa-Kohilas on külmas-näljas ning kui joobes elanik räuskab sotsiaalmajas. Ja kui probleemidele nappide ressursside kiuste lahendus on leitud, ega siis tänama tulda. Tööpäevad on pikad, pinge ning vastutus suured, palganumber ja maine madalad. Samas eeldab amet erialast kõrgharidust ja pidevat enesetäiendamist, head närvikava ja mõistvaid lähedasi. Milliste lahendusteni suudab arutelus jõuda sotsiaaltöötajate eneseabigrupp?
Moderaator: Rünno Lass
Osalejad: Milvi Sepp, Eve Lääts, Rait Kuuse, Zsolt Bugarszki, Monika Haukanõmm, Tom Rüütel, Airi Mitendorf, Eike Käsi

15.00-16.30 Kes tasub omastehooldaja vaeva?
Omastehooldajatel on seadusjärgne kohustus pakkuda oma pereliikmetele ülalpidamist. Oma lapse, vanema või õe-venna hooldusvajaduse ilmnemisel langeb ka hoolduskoormus just omastehooldaja õlule, sest puudub valik otsustada teisiti. Omastehooldus on tasutamata töö, millel on töölepinguseaduses kirjeldatuga palju ühist. Ometi puudub omastehooldusel nii seaduslik kui ka ühiskondlik tunnustus. Omastehooldajad on üha suureneva hoolduskoormuse all, kuna puuduvad alternatiivid – hoolekandeteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ebaühtlane ja omastehooldajad on sotsiaalselt ja majanduslikult ebavõrdsel positsioonil.
Moderaator: Piip ja Tuut
Osalejad: Helmen Kütt, Ivar Paimre, Uku Torjus, Tõnis Vaik

17.30-19.00 Kust läheb aitamise piir?
Mõned inimesed saavad eluraskustega omal jõul hakkama, teised aga sirutavad käe alkoholipudeli järele ja jätavad unarusse oma lapsed, lähedased, sõbrad ja muud kohustused. Miks mõned murduvad, aga teised mitte? Kas murduda võib igaüks meist või juhtub see üksnes laiskade, mugavate ja rumalatega? Milline on Eesti ühiskonna ja inimese tegelik seesmine valmisolek elu hammasrataste vahele jäänud inimesi aidata. Kas üldse peab aitama ja millal kaotab aitamine mõtte? Kuidas säästa ja aidata raskustesse sattunud vanemate lapsi? Milline lahendus on lapsele kõige parem?
Moderaator: Georg Merilo
Osalejad: Katri-Evelin Kalaus, Elmet Puhm, Herdis Ojasu, Lada Raja

Täpsema festivali ajakava leiate siit: https://2019.arvamusfestival.ee/kava/

Tule ja märgi end ka osalema Facebookis: https://www.facebook.com/events/1676593109241006/

Eesti Energia toetab Arvamusfestivali, kuna peab oluliseks panustada ettevõtmisesse, mis arendavad inimeste mõtteerksust ja silmaringi, lootes, et sellised ettevõtmised muudavad Eesti paremaks.

„Olles energeetika valdkonnas Eestis liider – meil on oluline roll tööhõives ja riigi energiasõltumatuse tagamisel –, tajume vastutust ja peame vajalikuks ühiskonnas oluliste teemade arutamisele kaasa aidata ning ka ise kaasa rääkida,“ ütles Eesti Energia toetustegevuste- ja reklaamijuht Annika Lipstal. „On loomulik, et Eesti Energia panustab ettevõtmisesse, mis inimeste mõtteerksust arendab,“ lisas ta.

Lipstali sõnul seisneb Arvamusfetivali väärtus selles, et festivalil räägitakse ja arutletakse olulistel ja aktuaalsetel teemadel, olgu selleks kas turvalisus, haridus, väärtused, energia või hoopis midagi muud. „Festivalil tõstatuvad tähtsad küsimused ja teemad, mis on sageli päevapoliitikast kõrgemal,“ sõnas Lipstal. „Erinevaid vaateid kuulates, enda omi esitades ja nende üle diskuteerides avardub kõigi festivalil osalejate silmaring. Kõike seda arvesse võttes on Arvamusfestival oluline ja tänuväärt üritus,“ leidis ta.

Selleaastasel Arvamusfestivalil on osalejatel võimalus osaleda rekordarvul aruteludel, festivali laiast teemaderingist leiab pea igaüks endale huvipakkuvad. „Energiaettevõttena soovitame kindlasti kuulata energiaalast arutelu, sest sealsed väljakutsed on suured ja arengud väga kiired,“ ütles Lipstal. Tema sõnul jäävad teistest enam kavas silma ka julgeolekuteemalised debatid, migratsioonialased arutelud ja ettevõtlusteemad.

Kuna tugev ja kaasamõtlev ühiskond on ka tugeva riigi alus, peab Eesti Energia Arvamusfestivalil osalemist oluliseks väljundiks igaühele. Küsimusele, millised on aga Eesti Energia ootused festivalile, vastas Lipstal, et ennekõike ootab ettevõte Arvamusfestivalil mõtteselgust ning argumenteeritud seisukohti olulistel teemadel. „Loodame, et Eesti muutub tänu sellistele üritustele paremaks!“

Juunikuus leidis Bornholmi saarel aset taanlaste arvamusfestival Folkemødet, mida tutvustasime ka oma blogis. Korraldajate sõnul oli üritus kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi. Folkemødet’i üks korraldajatest Talita Elvang jagas meiega muljeid tänavusest festivalist.

Kuidas möödus selleaastane Taani arvamusfestival?
Kaunis Bornholmi saar oli kindlasti ideaalne asukoht ürituse toimumiskohana. See paik tõi kokku inimesed, kes igapäevaelus poleks ehk tutvunudki. Ja selles seisnebki meie festivali võlu – siin kohtuvad omavahel poliitikud, tippjuhid, ühingute ning fonde esindajad ja täiesti tavalised festivalist osa võtvad inimesed. Kõik need inimesed said kokku ühise eesmärgi nimel, hoida demokraatia tugeva ning jätkusuutlikuna. Üritus oli kokkuvõttes edukalt korraldatud – festivalil sai näha ja kuulda nii tuliseid debatte kui ka nautida meelelahutuslikku programmi.

Kas tänavune festival oli varasematega võrreldes kuidagi teismoodi?
Sel aastal võttis festivalist osa vähem poliitikuid, kuna ürituse toimumisaeg kattus valimisperioodiga, mistõttu paljud nendest jäid koju valijate hääli püüdma. See tekitas ka selle, et meediahuvi oli tunduvalt väiksem. Seevastu oli meil võimalus rohkem külalisi – MTÜd, organisatsioonid ja ettevõtted – vastu võtta. Festivalist võttis osa umbes 100 000 inimest, mis on sama suurusjärk nagu varasematel aastatelgi.

Millised olid kõige kuumemad teemad?
Kõige põletavamad teemad olid sel aastal väga ühiskonnakesksed. Arutleti võrdsusest, vastastikusest empaatiavõimest ning ühise koostöö tegemise mõjuvõimust ja selle tugevdamise vajadusest. Lauale toodi ka globaliseerumise, kliimamuutuste ja looduse hoidmise teema – mida nii kodanikud kui ka meie liidrid peaksid selles osas ette võtma ning kuidas tuleks meil käituda.

Loomulikult ei jäetud tähelepanuta ka demokraatiat puudutav arutelu, mida külastas väga suur hulk kuulajaid ja kus keskenduti eeskätt uutele partnerlussuhetele avaliku sektori, erasektori ja mittetulundusühingute vahel.

Veel üks kõrge tähelepanu all olnud teema käsitles Taanimaa äärealasid, kuna need on praegu suure pinge all, sest inimesed, eriti noored, kolivad sealt ära, elumajad jäävad tühjaks ja kodanikel puudub linnavalitsuste vastu usaldus.

Juba kolmandat aastat valis Taani arvamusfestivali publik välja silmapaistvaima poliitiku, kel on parim dialoogivõimekus. Kes pälvis tunnustuse tänavu?
Dialogue Prize 2015 läks Ida Aukenile, kes on endine Taani keskkonnaminister. Ta suutis enda ja arutelul osalenute vahel luua ausa ning siira dialoogi, osates samal ajal ka publikut kuulata.

Mis on teie soovitused meile, Eesti Arvamusfestivalile?
Me loodame, et teie festival suudab debattide ja dialoogide kaudu ühendada kõiki kuulajaid. Sel aastal me Folkemødet’il nägime, kuidas arutelud tekkisid moderaatorite ja debateerijate vahel. Kuulajatel oli väga piiratud aeg küsimuste esitamiseks või arutelul kaasa rääkimiseks. Haarake võimalusest ning kaasake inimesi rohkem arutelude sisse!

Fotode autor: Rasmus Degnbol

Erinevate poliitiliste otsuste kujunemist saadab tihtipeale saladuseloor, mille taha tavakodanik ei näe. Kuidas käib töö Riigikogus, Euroopa Liidus, NATOs ja ÜROs, saab omal nahal proovida Arvamusfestivali simulatsioonidel.

Sel aastal on Arvamusfestivalil esmakordselt avatud simulatsioonide ala, kus kahe päeva jooksul on kõigil eelregistreerinud soovijatel võimalik osaleda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste institutsioonide simulatsioonidel ning kuulata demokraatia ja NATO artikkel 5 üle väitlemas Eesti parimaid väitlejaid.

“Simulatsioonidega soovime näidata poliitiliste otsuste kujunemise keerukust ja nende sõltuvust inimsuhetest,” lausus Herman Kelomees, simulatsioonide ala üks eestvedajatest ning Eesti Väitlusseltsi tegevjuht. Tema sõnul on simulatsioonide ala eesmärk eelkõige näidata, kuidas simuleeritavas institutsioonis töökorraldus toimub ning kujundada avalike simulatsioonide korraldamisest Eesti arvamuskultuuri osa.

Simulatsioonide läbiviimine Eestis ei ole uus nähtus, varem on korraldatud Riigikogu, linnavolikogude, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, Euroopa Parlamendi ning ÜRO simulatsioone, kuid need on tavaliselt mõeldud kas kooliõpilastele või tudengitele. Arvamusfestivali simulatsioonidel võivad aga osaleda kõik soovijad, olenemata vanusest ja kogemustest. Simulatsioonil osalejal ei ole vaja eriteadmisi, vajalik on vaid eelregistreerimine.

Arvamusfestivali simulatsioonide ala organiseerivad Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ning MTÜ Euroopa Maja.

Registeeru simulatsioonile SIIN!

Simulatsioonide ala ajakava:

Reede, 14. august
13.00-14.30 Riigikogu täiskogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Riigikogu tööd.
15.30-17.00 Euroopa Ülemkogu tippkohtumise simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Euroopa Ülemkogu tööd.
18.00-19.30 Väitlus: “Kas demokraatia on parim riigivalitsemise vorm?”
Eesti väitlusmeistrivõistluste parimad kõnelejad väitlevad Briti parlamentaarses formaadis.

Laupäev, 15. august
13.00-14.30 ÜRO Julgeolekunõukogu simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad ÜRO Julgeolekunõukogu tööd.
15.30-17.00 NATO nõukogu istungi simulatsioon.
Eelregistreerinud osalejad simuleerivad Põhja-Atlandi Nõukogu tööd.
18.00-19.30 Artikkel 5 väitlus: “Kas USA-l oleks mõistlik Eestile appi minna?”
Eesti väitlusliikumise ajaloo parimad kõnelejad väitlevad Ameerika parlamentaarses formaadis.

Vaata festivali kogu kava siit: arvamusfestival.ee/kava
Foto: Postimees/Scanpix

Interneti- ja infoajastu on käsitlust õppimisest ja õpetamisest viimaste aastakümnete jooksul muutnud rohkem kui varem terve sajand. Selline kiire tehnoloogia ja metoodika areng on aga üle jõu käimas paljudele, kes on aastakümneid pidanud hariduse- ning kooliteemasid oma pädevusalaks. Kuidas käia ajaga kaasas ning muuta pedagoogide õpetamismeetodid tõhusamaks ja tänapäevasemaks?

“Koostöö puudumine avaliku sektori ja kodanikusektori organisatsioonide vahel ning ülesannete-vastutuse hägusus on selgelt takistamas nii õpetajatööd, õpetajate professionaalset arengut kui ka kogu koolikultuuri arengut laiemalt,” ütles Peeter-Eerik Ots, õpetamiskunstide ala eestvedaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige. Oma teemadega Arvamusfestivali õpetamiskunstide alal loodetakse pakkuda meeldivat äratundmist, et õpetajate ja koolidega seonduv on olulisem, aga ka mängulisem kui tavaretoorikast seda mõista võiks.

Ala esimene arutelu “Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?” käsitleb haridusvaldkonna tegijate koostööd võrreldes seda häälest ära orkestriga. “Haridusorkestri motiiviga tahame kutsuda osalisi endid ja avalikkust otsima rohkem koostööd kui püüdmist iga hinna eest oma lugu oma helistikus mängida,” sõnas Ots. Tema sõnul on koostöö laabumiseks oluline mõista ka neid põhjuseid, miks orkester on häälest ära läinud või polegi kunagi hääles olnud.

Tähelepanu pööratakse ka neile tuntud ja tundmatutele aladele, kus õpetaja täna ja tulevikus liigub. Otsa sõnul nõuavad tänased käsitlused õppurite parimal moel toetamist õpetajatelt kümmet eri rollide täitmist ja esitamist. Neis rollides usutav olemine, ja seda kõike veel õppekava piires, on õpetajatele suur väljakutse, mis nõuab kordades rohkem professionaalsust kui õpetajatelt siiamaani on oodatud. Kuidas selle kõigega toime tulla, vaadeldakse arutelul “Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?“.

“Öeldakse, et piirideta vabadus on inimese jaoks segadus. Tulemuseks on see, et ühed õpetajad püüavad piire leida tiirutades päris kaugetel teedel ja teised ei söanda oma klassistki väljuda,” ütles Ots. “Tänapäeva õpetaja on lõksus omaenda ettevalmistuse ja võimaluste ning ühiskonna ootuste segaduses”.

Lahendusi neile ja teistele haridusprobleemidele otsitakse Arvamusfestivali õpiorus. Õpioru õpetamiskunstide ala organiseerivad õpetajad ja haridusentusiastid Eesti Õpetajate Liidust, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ning paljudest lasteaedadest ja koolidest.

Õpetamiskunstide ala arutelud 14. augustil:

12.30-14.00 Haridusorkester on häälest ära ehk kellega õpetaja koos mängib?
Haridus on lai valdkond, kus tegutseb väga erinevaid organisatsioone, asutusi ning isikuid, kõigil oma eesmärgid, ülesanded ja unistused. Heaks koostoimeks on vajalik ladus koostöö, ülesannete jaotus ja teineteise toetamine. Täna see nii ei ole.
Moderaator: Margit Timakov ja üllatuskülaline.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

14.30-16.00 Õpetaja kompab piire – kes või mis päästab õpetaja lõksust?
Kas õpetajal on võimalik üle piiri minna? Millises suunas on piirid kõige lähemal ja kus kõige kaugemal? Kui astuda ise õpetaja kingadesse, siis mille järgi oma asukoht teiste kultuurifunktsioonide suhtes määrata? On see lõks ja nõiaring või liiguvad piirid eemale, kui õpetaja neile läheneb?
Moderaator: Andrus Vaarik, Peeter-Eerik Ots.
Osalejad: arutlevad moderaatorid ja kõik teised kohalolijad.

17.30-19.00 Õppimise kunst või kunstlik õppimine.
Arutelu keskendub teemale, miks peaks üldse käima päevast päeva koolis ja lasteaias, kui internetiavarustes võib hetkega minna reisile kaugetesse maadesse ja aegadesse. Millal lõppeb õppimine, kas diplomi ja direktori käepigistusega, või on olemas mingi universaalne õpihimu? Kuidas inspireerida õppijaid ja õpetajaid? Kust ammutada meelekindlust ja usaldust, et OMA TEADMISENI läbi murda?
Moderaator: Katrin Nielsen.
Osalejad: Viive-Riina Ruus, Katrin Nielsen, Mari Lints.

Tutvu kogu festivali kavaga siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised) sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Mare Abner. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Pilt Eesti haridusest on vastuoluline – rahvusvahelises võrdluses on meie õpilaste tulemused maailma tipus, teisalt on Eesti lapsed koolis õnnetud, ülekoormatud ja alamotiveeritud. Kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas järjest tõuseb, kuid paljud tööandjad ei leia tööturult siiski töötajaid. Seetõttu ongi Eesti haridusringkondades järjest enam kanda kinnitamas arusaam, et seni valdav õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist.

“Täna peavad inimesed olema valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, teistega koostööd tegema ning mitmekesist infot analüüsima, iseennast hindama ja valikuid tegema,” selgitab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin. Seetõttu otsitaksegi uutmoodi õppimise teemaalal lahendust kuidas muuta haridussüsteemi paindlikumaks ja kaasaegsemaks.

Fomotškini sõnul on vastuseta küsimusi veel palju, mille üle koos õpilaste, õpetajatel, lapsevanemate, haridusteadlaste ja haridusametnikega arutlema hakatakse. Kas oleme valmis selleks, et kui muutub õppimise viis, võivad langeda ka õppijate teadmised ja tulemused? Kuhu suunas pöörata hariduslaev, et see karile ei jookseks? Kuidas täpsemalt uutmoodi õppimine ja õpetamine välja peaks nägema? Keda see üldse puudutab?

Fomotškin on veendunud, et iga haridushuviline leiab teemaalat omale sobiva teema. Näiteks tõstatab arutelu “Kas õppijakeskne kool kasvatab pehmosid?” küsimuse, kas kool, kus lapsed tunnevad ennast igal hetkel hästi ja õnnelikult, valmistab neid ikka piisavalt hästi ette reaalseks eluks, kus töö ei ole alati jäägitult huvitav ja tuleb hakkama saada ka ebaeduga.

“Eesti hariduse ideaaliks on kujunemas kool, kus õppimine on huvitav ja õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuv,” selgitab Fomotškin. See on kool, kus hindeid enam ei panda, õpikoormus on väiksem ning kedagi ei kiusata. Arutelus löövad kaasa Nõmme Gümnaasiumi ajalooõpetaja Indrek Riigor, Pille Slabina TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja, eesti keele, kirjanduse ja filosoofia õpetaja Indrek Lillemägi Väike-Maarja Gümnaasiumist ja ettevõtja ning Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Arutelu „Elukool või elukestev õpe – kus õpime eluks tegelikult vajalikke oskusi?“ muudab küsitavaks mitmed Eesti vanasõnad, sest uutmoodi õppimides võib käbi kännust väga kaugele kukkuda ja mida Juku koolis õppimata jättis, õpib Juhan hiljem järele, kasvõi 90-aastasena. Elukestva õppe aruteluringis uuritakse, mida saab pideva enesetäiendamise vajaduse rahuldamiseks ära teha inimene ise, tööandja või haridussüsteem. Samuti arutletakse selle üle, kuidas rakendada inimese kogu võimekus, lastes tal nii põhikoolis kui ka tööturule sisenedes valida kõige meelsam teema.

Eesti koolid kasutavad üha enam aktiivõppemeetodeid, projekt- ja õues õpet ning püüavad järjest rohkem arvestada õpilase huvide ja vajadustega. “Kas teineteisele lähenemine tähendab seda, et kool on üle võtmas noorsootöö ja huvitegevuse rolle?” arutleb Fomotškin. Arutelus “Kas tulevikukool vajab eraldi huviharidust ja noorsootööd?” seataksegi kahtluse alla mitteformaalse hariduse eksistents ja noorte valdkonna vajalikkus tulevikus. Küsimustele aitavad vastuseid leida Konguta kooli direktor Liina Tamm, Hele-Riit Vällik Lille maja noortekeskuse juhataja ja Mari Tammaru Kehtna Kunstide Koolist.

Uutmoodi õppimise ala valmib koostöös SA Innove, Noored Kooli, SA Archimedese ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskusega. Teemaala korraldust toetab algatus Huvitav Kool.

Nii uutmoodi õppimise ala kui ka teiste alade ajakava asub siin: arvamusfestival.ee/kava

Olukorras, kus päevakajaline meedia on tõmmatud välispoliitilisse hübriidsõtta, jäävad riigisisesed inimesi ümbritsevad ohud varju. Mida saaksid väiksemad kogukonnad sellises olukorras oma liikmete turvalisuse ja heaolu tagamiseks ette võtta ning kuidas saaks igaüks meist panustada ühiskonna turvalisusse? Neile küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali teemaalal Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus.

„Kipume oma kiirustavas elus unustama, et õnnetused, vigastused või surm võib iga päev meie või meie lähedaste elu totaalselt muuta. Kas oled teistega arutanud, kuidas üksi, koos pere või kogukonnaga hakkama saade näiteks tule-, vee-, liiklus-, töö- või muu õnnetuste korral? Või kui satud kuritegevuse ja vägivallaga silmitsi? Asi algab ohtude märkamisest,“ sõnas teemaala algataja Aare Kasemets.

Teemaala algidee sündis, kui Aare mõtles vigastuste ja õnnetussurmade arvule Eestis, siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015-20 ja sellele, et 1. jaanuaril suri riskiühiskonna teooria rajaja sotsioloog Ulrich Beck (1944-2015). Beck uskus, et riskid on seotud inimeste otsustega ning et pärast teadus-tehnoloogilist pööret ei saa vastutust lükata jumalate, saatuse, riigi jt peale, vaid inimesed ise peavad vastutama. Samuti on ta öelnud, et globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on veendunud, et vanad hierarhilised ülevalt alla valitsemisvõtted ei suuda tagada inimeste/kogukondade turvalisust.

“Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja päästeamet ei ole enam pädev,” lisas arutelujuht Eimar Veldre. „Rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste ning vabatahtlike panust, samas kaasneb sellega aga ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda. Küsime, kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Milline saab üldse olla üksikisiku panus kogukonnas, et vähendada riske ja suurendada turvalisust?“

Teemaalal analüüsitakse nii probleeme, mis toovad kaasa riske väikestes maa- ja linnakogukondades kui ka avatakse riskiühiskonna käsitlusi ning peamisi väljakutseid kogukonna ja valitsemise vaates. Kuuleme-näeme, kuidas sotsiaalteadlane-kogukonnauurija, kohaliku omavalitsuse juht, minister, rektor ja vabaühenduste esindaja(d) näevad riskiühiskonna juhtimist ning miks/kuidas on inimeste elu, turvatunde, vara ja põhiseadusliku korra kaitsel vaja koostööd teha. Lisaks kombitakse avaliku võimu ja kogukondade koostöövõimaluste arutelus vabatahtliku töö ja professionaalsuse piire.

Teemaalal osalejal on võimalus sõna sekka öelda ka Turvalisusakadeemia ideede turul, kus igaüks saab tutvustada üht oma ideed, kuidas muuta elu kodukogukonnas, koolis või tööl turvalisemaks.

Nii noortel kui ka vanadel on võimalus turvaliste kogukondade loomisel kaasa lüüa – teemaalale tuleb Sisekaitseakadeemia eelõppes osalenud Narva, Valga jt koolide õpilaste posterite näitus „Lähedalt näeb paremini!“. Samuti on väikestel ja suurtel lastel kohapeal võimalus joonistada ja turvalisusalaseid ettepanekuid kirjutada, mõeldes oma kodukandis, koolis, ettevõttes ja mujal märgatud ohtudele, haiget saamise võimalustele ja/või surmariskidele.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus sünnib Eesti Sotsioloogide Liidu, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi, kohalike vabaühenduste ja üllatusesinejate koostöös.

Teemaala Riskidega ühiskond ja kogukondade turvalisus paneelide ja võtmeesinejad:

1.paneel – Riskide märkamise oskused ja mikrokogukondade iseorganiseerumine (reedel, 14. augustil kell 12:00-13:30). Arutelujuht Aare Kasemets (ESL/SKA), esinejad Ivi Proos (ESL), Agu Laius (Rae Vallavolikogu, KÜSK), siseminister Hanno Pevkur ja üllatus-esineja. 3 küsimust, n+1 vastust. Kaasamisvormid „jalutav mikrofon“ ja „arutelu naabritega“.

2.paneel – Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?! (14:30-16:00). Arutelujuhid: Eimar Veldre (SiM) ja Marleen Pedjasaar, esinejad: Raivo Küüt (SiM), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (UueMaailmaSelts/ Linnalabor).

3.paneel – Turvalisusakadeemia (17:00-18:30). Arutelujuhid Priit Männik, Merle Tammela (SKA) ja Irene Käosaar (HTM), võtmeesineja on Katri Raik (Euroopa Kodanik 2015, SKA rektor) ja seejärel vaba mikrofon ideede-ettepanekute esitajatele (registreeruda saab e-postiga merle.tammela@gmail.com). Kujundame turvalisusideede turu/foorumi, kus iga idee esitaja saab 2-3 minutit oma idee tutvustamiseks, u 30-40 minutit teiste huvilistega selle aruteluks ja paneeli lõpus minuti arutelus kogutud lisaideede tutvustuseks.

Arvamusfestivali ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

Täna peavad lätlased esimest korda vestlusfestivali LAMPA, mille korraldamiseks said nad tõuke Eestist, Arvamusfestivalilt. Cesise linnuseparki kogunevad täna-homme ärksa meelega lätlased, et koos arutleda selle üle, kuidas viia edasi oma ühiskonda ja demokraatiat.

Mullu septembris, vahetult pärast eelmist Arvamusfestivali olid Tallinnas Avatud Eesti Fondi (AEF) korraldatud XIX avatud ühiskonna foorumil külas mitmete maade avatud ühiskonna toetusfondide esindajad. Kui AEFi juht Mall Hellam hakkas rääkima Arvamusfestivalist, kikitas üks kuulajatest teravalt kõrvu ja esitas õige mitu küsimust. Tegemist oli Ieva Moricaga, kes juhib Läti avatud ühiskonna toetusfondi järeltulijat, fondi nimega Dots.

„Rääkisin talle, kui äge asi on Arvamusfestival ja miks me oleme sellele algusest peale õla alla pannud. Jagasime mõtteid, kui oluline on tänapäeva virtuaalmaailmas peamiselt sageli kommenteerimise kõrval kohtuda ja vaielda silma silma ja otse, arutleda elulistel teemadel ja sellega samaaegselt tõsta ka väitluskultuuri,” meenutas Hellam, kelle juhitud AEF on Arvamusfestivaliga kaasa mõelnud ja seda toetanud selle sünnist saadik „Ieval hakkas idee peas idanema, viisin ta Arvamusfestivali korraldajatega kokku ja nüüd ongi Läti esimene arvamusfestival toimumas.”

Hellam tunnistas, et talle teeb väga suurt heameelt, et Eestist saadud inspiratsioon kannab nii kiirelt vilja. Talvel, kui info vestlustfestivalist LAMP avalikkuse ette jõudis, ütles Hellam, et ootab huviga, milliseks kujuneb lätlaste programm ja ning kas ja kui palju on meil sarnaseid probleeme või millised on erinevused.

Läti festivali algus polegi Paide sõsara omast nii erinev – nad alustavad tänavu kahepäevase festivaliga, kus 50 sündmust. Täpselt nagu Paides 2013. aastal. LAMP on samuti kõigile osalejatele tasuta ning oodata on põnevaid arutelusid erinevatel teemadel, õpitubasid, huvitavat kultuuri- ja filmiprogrammi. Oodata on arutelu, kus endised peaministrid räägivad, mida nad teeksid täna teisiti (mäletate, eelmisel aastal Paides arutlesid endised peaministrid samal teemal), aga räägitakse ka pagulastekriisist, vene meediast, sotsiaalvõrgustike mõjust, kunstnike rollist ühiskonnas ja paljust muust. Ja sarnaselt Paidega toimub festival ajaloolises paigas, Cesise linnusepargis.

„Kuigi esimesena kuulsime selliste festivalide olemasolust taanlastelt, ei saa eitada, et ka Arvamusfestival oli meile oluline inspiratsiooniallikas,” ütles Ieva Morica. „Tahame tõsta esile demokraatia tähendust nii tõsises kui ka lõbusas kontekstis, see on peamine põhjus, miks me sellist festivali tahame korraldada. Demokraatia ei ole lihtsalt sihtkoht, see on protsess. Ja seda tuleb tähistada! Samuti tuleb propageerida demokraatliku arutelukultuuri, kus inimesed tunnevad rõõmu erinevate arvamuste vahetamisest.”

Tallinnast sõidab Cesisesse kohale ka Arvamusfestivali toetusgrupp.

Rohkem infot: www.festivalslampa.lv
Foto allikas: www.festivalslampa.lv

Kes mullu festivalil kohal käis, saab nüüd Arvamusfestivali Albumit lapates naasta möödunud aasta sumedasse augustikuusse. Kes festivalil ei käinud, saab lehekülgi keerates aimu, mis sel tänavu 14.–15. augustil Paides ees on ootamas.

“Mõte on ju igati hea – vaadata tagasi kuidas festivali korraldamine läinud on ja festivali energiat natuke kaante vahele saada. Viimase, otsustava tõuke Albumiga alustamiseks andsid Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid,” rääkis albumi peatoimetaja Andrus Raudsep.

Lisaks sellele, et idee ja teod omavahel ühendada, pakub see avastamist ka neile, kes eelnevatel aastatel osalenud on. “Olles ise tegevuse sees, ei näe alati, mida teevad teised ja kuidas paistab tegevus kõrvaltvaataja või kaasosalise vaatepunktist. Album loob võimaluse vaadata 2014. aasta Arvamusfestivali paigalseisvana ja mitmest vaatepunktist. Paigalseisvalt pildilt on ka lihtsam leida midagi, mis tegevuse juures teistmoodi võiks olla ning pilti vaadates hinnata, mis edasi hakkab juhtuma” kirjelas Raudsep läbi enda silmade albumi väärtust.

Mitteosalenule võib see mõjuda piltidena kellegi eelmisest suvest, kuid eesmärk oligi saada stoppkaadreid pooleloolevast tegevusest. “Näha on see, mis kõik parasjagu toimub, samas on peale vaadates aru saada, mis toimus enne ja mis edasi toimuma hakkab.” Ilmselt avastamisrõõmu jätkub kõigile, kuna lisaks visuaalsetele lahendustele on võimalus kõigest  ka lähemalt lugeda.

Vaadates tagasi eelmisele aasta festivalile, peaks album innustama osalema erinaveta ülesehitusega aruteludel ning kindlasti julgelt sõna sekka ütlema. “Palju sisukam arutelu tuleb siis, kui kõik hea arutelukultuuri vaimus kaasa räägivad. Või hoopis kaasa joonistavad, nagu Album uue aruteluformaadina soovitab,” Raudsepa sõnul.

Album sündis korraldusmeeskonna ideest ja Tartu Ülikooli  magistrantide ühisest koostööst.

Avastamisrõõmu on 58 lehekülje jagu: https://2019.arvamusfestival.ee/arvamusfestivali-album/

Alates tänasest saab Arvamusfestivali kodulehel tutvuda festivali kavaga – 36 arutelualal jõuab tänavu osalejateni umbes 200 arutelu, lisaks laieneb festival Paide keskväljakule, kus pakutakse kirjut kultuuriprogrammi.

14.-15. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil käsitletakse teemasid isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuurini välja. Juttu tuleb haridusest, väärtustest, tervisest, teadusest, majandusest, pagulastest ja paljust muust. Suurema osa festivali programmist moodustavad peaaegu 200 arutelu, mis valmivad saja erineva organisatsiooni töö tulemusena.

„Tänavuse programmi toovad Arvamusfestivalile väga paljud organisatsioonid ja inimesed. Nad korraldavad arutelusid teemadel, mis on nende meelest Eestile täna olulised ja kutsuvad kõiki kaasa mõtlema ja rääkima. Arvamusfestival 2015 on tõeline koostööharjutus,“ sõnas festivali teemaalade programmijuht Maiu Uus. „Arvamusfestivali tänavust arutelude programmi koostades oli meie eesmärk hoida teemad mitmekesised, et igaühel oleks midagi huvipakkuvat, mida kuulata ja kus kaasa rääkida.“

Sel aastal laieneb festivaliala Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, kus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja paljude teiste organisatsioonidega saab nautida meeleolukat ning kaasahaaravat kultuuriprogrammi.

Paides toimuv Arvamusfestival ei ole ainus omataoline, sarnased oma riigi tulevikust huvitatud inimeste kohtumised toimuvad suvel kõigis Põhjamaades. Tänavu on esimene sarnane üritus ka Lätis, kus sel reedel-laupäeval oodatakse huvilisi Cesisesse vestlusfestivalile Lamp, mille korraldajad võtsid eeskuju Arvamusfestivalist. Arvamusfestival omakorda sai inspiratsiooni juba ligi pool sajandit Rootsist toimuvast Almedaleni nädalast. Parima tulemuse saavutamiseks teevad paljud eri maade festivalide korraldajad omavahel koostööd, vahetades nii ideid, teadmisi kui ka kogemusi.

Selleks, et kolmas Arvamusfestival oleks veelgi mõnusam, saab kuni 1. augustini festivali toetada Hooandjas. Iga hooandja aitab oma panusega kaasa nii festivaliala ehitamisele, korduvkasutatava ning vihmakindla varjualuse tootmisele kui ka vabatahtlikele olmetingimuste loomisele festivali ajal.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, Järvamaa omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Festivalile on oma õla alla pannud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Eesti Telekom, Nortal, Swedbank, UP Invest.

Hooandja: hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2015