Foto autor: Kärt Vajakas

Sel kolmapäeval toimus Tallinnas Wabaduse kohvikus Arvamusfestivali avaüritus, mis andis esmase tõuke augustikuuni kestvaks töömaratoniks, mille käigus valmivad sajad festivali arutelud.

Avaürituse juhatas sisse festivali eestvedaja Maiu Lauring, kes kirjeldas, milline on festivali korraldajate visioon selleaastasest Arvamusfestivalist, mida on juba tehtud ning mis hakkab edaspidi juhtuma. “Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik. Me usume, et on võimalik pidada tasakaalukaid ja edasiviivaid mõttevahetusi ka siis, kui oleme eriarvamustel,” ütles Lauring ning rõhutas, et iga arutelukorraldaja saab mõjutada seda, millise emotsiooni ja idee festivalil osaleja saab.

Selleaastasel Arvamusfestivalil keskendutakse veelgi enam sellele, et arutelude mõju ulatuks palju kaugemale festivalist. Seetõttu püütakse festivalil rakendada erinevaid aruteluvorme, mille tarbeks pakub festivalimeeskond varasemalt palju suuremas mahus nõustamist ja koolitusi nii arutelualade korraldajatele kui arutelujuhtidele. Järgmise kolme kuu jooksul tuleb üle 130-l organisatsioonil omavahelises koostöös valmistada ette nii oma aruteluplats, aruteluteemad, konkreetne sisu kui ka kõnelejad. Selleks et korraldajad omavahel tuttavaks saaksid ning koostöö libedalt sujuks, toimuski avaüritusel esimene arutelu, mille käigus määras iga teemaala esindav laudkond kitsamad aruteluteemad, millega ühiselt koos edasi töötada.

Juba kümme minutit pärast arutelu algust oli Eesti Vabariik 100 teemaala meeskonnal kindel siht, millised nende arutelud võiksid välja näha. “Me soovime rääkida eestlastega, kes teevad rohkem, kui peavad. Eestlastega, kes ei maksa lihtsalt makse, vaid panustavad ühiskonda vabatahtlikult. Me tahame teada, miks nad seda teevad,” rääkisid teemaala liikmed, kes esindasid organisatsioone Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonnast vabaühenduste liidu EMSL-ini. Seevastu tehnoloogia ja innovatsiooni teemaala korraldajad Telia Eesti, MTÜ Tulevikutehnoloogiate keskus ja Moon Cascade esmakohtumisel veel ühtset sihti ei leidnud – aega veel on. Riigijuhtimise teemaala korraldajad olid aga kindlad, et kõneleda tuleb e-riigist ning haldusreformist.

Suminat täis kohvik ei jätnud kahtlust, et 2016. aasta Arvamusfestival on tulemas veelgi mitmekesisem ning arutelurikkam kui varasemad festivalid. Kuidas saakski selles kahelda, kui tänavu esitati ideid lausa kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Tervelt 136 organisatsiooni ja 320 ideed, millest kokku sai 31 teemaala.

Nüüd saavad organisatsioonid hakata arutelusid ette valmistama. Kuna tänavu on Arvamusfestivali eesmärk tõsta tuntavalt arutelude sisukust ja kvaliteeti, avaldame selgitava materjaliga videod heade arutelude loomiseks, mida käsitleme ka Arvamusfestivali koolitustel koostöös argumenteeritud mõtlemise koolitajatega SpeakSmardist.

Millele on vaja mõelda sisukat ja kaasavat arutelu disainides, sellest räägib SpeakSmart koolitaja Anna Karolin SIIN.

Milleks tasub kaaluda tavapärase paneeldiskussiooni asemel tõeliselt kaasava mõttevahetuse korraldamist, sellest räägib Kerttu Sepp SIIN.

Üks kuuest Arvamusfestivali korraldusvaldkonnast on turundus, mida koordineeriv tiim tegeleb peamiselt festivali sõnumite disaini ja edastamisega. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ja selle ajal toovad huvilisteni sõnumeid festivali kohta ning kujundavad turundustegevuste kaudu festivali kuvandit.

Nagu eelnevatelgi aastatel on turundustiim ja kommunikatsioonitiim eraldiseisvad, kuid koostöö kahe tiimi eestvedaja vahel on väga tihe, et inimesteni viidav info oleks kooskõlas ja üheaegne.

Tänavu on turundustiimi eesmärkide hulgas näiteks Arvamusfestivali kuvandi arendamine, turundussõnumite viimine festivali sihtrühmadeni ning läbi selle osalejate festivalile toomine. Koostööpartneriks ollakse ka eelfestivalidele, näiteks maikuus toimuvale Narva eelfestivalile.

Neljanda Arvamusfestivali korraldamisel on turunduses teiste teemade kõrval fookuses ka oma vabatahtlike tunnustamine ning tööandjaturundus. „Meil on väga särav tiim, oma ala professionaalid, kes usuvad, et nende tegevus aitab muuta Eesti selliseks ühiskonnaks, kus neile endile meeldiks elada – kus eriarvamusele jäämine on normaalne, erinevad seisukohad ei too kaasa pimedat vihkamist, vaid arvamusvahetuse ja ühiste otsuste tegemise. Arvamusfestivali korraldamises nähakse võimalust nii oma seniste teadmiste rakendamiseks kui ka oskuste täiendamiseks,“ rääkis turundusvaldkonna eestvedaja Anu Melioranski. „Tore on näha, et tiimides kohtuvad ammused tuttavad või moodustuvad uued sõpruskonnad ning kuidas see inimestele silmadesse sära toob.“

Töö sujuvamaks laabumiseks on turundusmeeskonnas vastavalt tegevussuundadele loodud erinevad väiksemad alatiimid – üks hoolitseb Arvamusfestivali sotsiaalmeediakanalite eest, teine tehniliste kommunikatsiooniplatvormide ehk kodulehe ja äpi loomise eest, kolmas partnersuhete ja turundusprojektide eest, neljas graafilise disaini ja viies reklaamklippide loomise ja tootmise eest.

Mis on sotsiaalmeedia tiim?

Sel aastal on uuendusena praktiliselt kõik sotsiaalmeedia kanalid turundusvaldkonna vastutusalas ja nendega tegelevad Getter Orusalu (Facebook), Reet Taniel (Twitter, LinkedIn ja Instagram) ning Anu Melioranski (Youtube, Vimeo).

Sel aastal soovib tiim luua rohkem videomaterjale sotsiaalmeedia jaoks kui varemalt. Blogi ja Flickr on endiselt kommunikatsioonitiimi pärusmaa.

“Eelmise aasta lõpus soovisin teha midagi vabatahtlikuna ning nagu elul on kombeks, nii vastas ta mu soovile kiirelt. Arvamusfestivalile panuse andmine on suur väärtus, mida naudin. Loomulikult nõuab see väljakutset tööelu ühildamises, aga kui soov on olemas, siis jõuab kõike,“ rääkis Facebooki lehe eest vastutav Getter. „Minu jaoks on hästi huvitav näha sellise suure ja tugeva ühiskondliku mõjuga ürituse telgitaguseid. Olen alles värske meeskonnaliige, kuid tunnen juba praegu, et see on mind positiivselt mõjutanud,“ lisas ta.

Mis on e-kanalite arendustiim?

Arvamusfestivali 2015. a äpp

E-tiim on hetkel kolmeliikmeline. Äpi arendamise eest vastutab Siim Vene ning kodulehe serveri ja meiliaadresside eest hoolitseb Martin Lehari. Tiimi kolmas liige tegeleb festivali kodulehe arendamisega nii tava kui ka mobiiliversioonis. Koostöös programmeerimisagentuuridega arendatakse kodulehe kasutajamugavust ja disaini läbi selgema struktuuri. Uuendusena lisandub turundustiimi enda hallatavate toetusprojektide jaoks lahenduse loomine, vabatahtlike värbamise projekti loomine ning väga tähtsaks peame ka interneti otsingumootorites esikohal olemist. Muuhulgas luuakse ka tehnilised lahendused, et  kommunikatsioonitiim saaks mõnusalt blogi pidada ja kodulehel loogilisse struktuuri tekste sisestada ning sisutiim saaks kaetud vajaduse kava erinevate formaatide ja kasutusmugavuse osas.

Äpi arenduse eest vastutav Siim Vene ütles, et Arvamusfestival annab temale kui arendusprojekti juhile head võimalused siduda mobiilirakenduse arendus ja ärianalüüs. „Arvamusfestivali meeskonda sattusin mõneti juhuslikult, võiks öelda et onutütrepoliitika kaudu kutsuti. Lisaks sellele, et uue kogemuse võrra rikkamaks saan ei ole vähetähtsad ka huvitavad inimesed, kellega koos seda kõike teen.“

Mis on turundusprojektide tiim?

Selle tiimi töid juhendab Reet Taniel, kes on tiimis juba kolmandat aastat ning tegeleb muuhulgas ka Hooandja projekti läbiviimisega ideest teostuseni ehk mõtleb välja kingitused toetajatele, hoolitseb, et need saaks toodetud, pakitud ja laiali saadetud. “Kolm aastat tagasi olin ma Tallinna Ülikooli magistrantuuri esimese aasta reklaamitudeng ja otsisin võimalust, kuidas omandatud teadmisi ka praktiliselt tööle panna. Juhtuski nii, et Arvamusfestivali turundustiimiga liitudes visati mind heas mõttes pea ees külma vette. Nüüd, kolm aastat hiljem, võin öelda, et alustavale noorele tegijale on Arvamusfestivaliga tegelemine andnud mõnusa kogemustepagasi ja toredad uued tutvused,“ kõneles ta.

Partnerite ja Arvamusfestivali vastastikuste turundusväljundite eest hoolitseb Kaisa-Triin Karu – tema abil jõuab Arvamusfestivali toetavate firmade info meie kanalitesse ja meie info partneri kanalitesse. Lisaks on selle töölõigu käigus võimalik välja pakkuda toetajatele uusi ja huvitavaid silmapaistmisvõimalusi festivalialal. Laura Kalda võttis oma südameasjaks kahe olulise Arvamusfestivali toetuskanali sõnumi inimesteni viimise ehk tegeleb portaali armastanaidata.ee ja tänavuse festivali ajaks loodava toetustelefoni turundamisega. Lisaks sellele tegeleb Laura Arvamusfestivalile tulevate kohvikute kanali turundamisega, samuti hoolitseb, et meie plakatid jõuaksid üle Eesti suurematesse linnadesse.

Mis on disainitiim?

Foto: Anu Melioranski

Selle tiimi töid koordineerib Anu, kes on Arvamusfestivali tiimis juba neljandat aastat, sellest kolmandat turundustiimi eestvedajana. Lisaks tiimi tööde juhendamisele ja koostööle disaineritega suhtleb ta trükikodade ja tootmisfirmadega, et toota Arvamusfestivali klubikaardid, plakatid, t-särgid, kõrvarõngad, rinnamärgid, tänavabännerid ja palju muud. “Ma olen hariduselt graafiline disainer, ning kuigi ma liikusin selle ala juurest turundusvaldkonda juba 15 aastat tagasi, siis naudin ma vaieldamatult seda töölõiku väga. Mind paelub sõnumite visualiseerimine, funktsionaalne ja loov lahendamine läbi disaini,“ rääkis ta.

Kärt Villmann on Arvamusfestivali logo ja visuaalse identiteedi autor. Kärt on olnud juba kolm aastat festivali tiimis loovjuht ning jätkab tänavu loovkonsultandina. Graafilise disaineri Catherine Karu abiga valmis festivali uhke klubikaart ja plaanis on veel mitmeid põnevaid töid.

Sigrid Sitnikov jõudis meeskonda aga läbi koostööprojekti Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia ja graafilise disaini kursusega, kus tema plakatikavand osutus tänavuse plakati loomise kursusel parimaks. Loe koostööst lähemalt siit. Arvamusfestival hakkas Sigridile nii meeldima, et ta otsustas valida selle oma koolilõputööks ning lisaks plakatile valmivad kevadeks ka trükised, veebibännerid, TV klipi graafika, ajakirja kujundus ja palju muud.

Mis on produktsioonitiim?

Produktsioonitiim töötab välja loovidee TV- ja raadioklippidele, organiseerib nende filmimise, helindamise ja kanalitesse saatmise. Siin tiimis sünnivad ka festivali ajal enne arutelusid kõlavad signatuurkõllid. Uuendusena loodetakse sel aastal toota ka making of – klippe ning aidata luua alus videoblogi sünnile. Kõikide tööde koordineerimise ja toimumise eest vastutab Maarja-Liis Meri, kes on turundustiimi liige teist aastat, kuid festivali korraldamises lööb kaasa juba neljandat aastat. „Neli aastat tagasi festivaliga liitudes tegin seda eelkõige seetõttu, et uskusin Arvamusfestivali vajalikkusesse ja võimsusesse, mida festival sel aastal juba neljandat korda tõendab. Kuid igal järgneval aastal olen naasnud just inimeste pärast, kes festivali korraldavad. Nii suurepäraselt palju erinevaid isiksusi, erinevate valdkondade, mõtete ja oskustega inimesi, kes loovad särava ja hea koostööga meeskonna.”

Vaata festivali videoklippe Youtube’ist!

Turundustiim on väga uhke oma partnerite üle, tänu kellele on meie võimalused festivalina oluliselt laiemad. Kodulehe funktsionaalsust on aidanud 2014 ja 2015 aastal arendada Vatson Digital, tänu Telia Eestile sai Arvamusfestival endale 2015. aastal äpi. Teleklippide loovideede ja filmimise ning montaaži eest täname südamest Doris Tääkerit ning juba kolmandat aastat helindab kõik meie TV- ja raadioklipid Orbital Vox Stuudiod.

Hea vabatahtlik – märgi Facebookis ja LinkedIn’is oma üheks töökohaks Arvamusfestival ning too sellega festival oma sõpradeni!

Plakati autor Sigrid Sitnikov. Foto: Helen Västrik

Ehkki hommikud on veel üsna jäised ja festival tundub ehk kaugel, töötab meeskond juba ammu usinalt ja täna toome teieni suviselt kuumi uudiseid turundustiimist – valmis on saanud Arvamusfestivali 2016. aasta plakat, mille autoriks on Sigrid Sitnikov. 

Arvamusfestivali turundusjuhi Anu Melioranski sõnul on seekordne plakat eriline: “Teistmoodi oli sel aastal juba plakati tellimisprotsess ja see, et esma

kordselt on töö autoriks kunstitudeng. Kõik varasemad lahendused oleme tellinud reklaamiagentuurilt, kuid sel korral soovisime kaasata just tudengeid,“ kirjeldas Anu idee sündi.

Selle ideega pöördus ta Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõu ja Eesti ühe tuntuima plakatikunstniku ning graafilise disaineri Marko Kekiševi poole. Tartu kasuks otsustati Anu sõnul muuhulgas põhjusel, et nakatada festivalipisikuga inimesi erinevaist Eestimaa paigust ning mitte jääda liiga pealinna– ja Paidekeskseks, aga ka sel põhjusel, et Tartu Kõrgemast Kunstikoolist on tulnud palju väga häid graafilisi disainereid. Oluline aspekt oli ka see, et EKAga on käimas juba mõned teised projektid, festivali korraldajate soov on aga kaasata erinevaid rakendus- ja kõrgkoole.

Nii saidki meedia- ja reklaamikunsti IV kursuse tudengid eelmise aasta oktoobrist detsembrini toimunud plakatikursusel ülesande luua Arvamusfestivali 2016. aasta plakat. Anu sõitis selleks Tallinnast Tartusse koos Arvamusfestivali visuaalse identiteedi autori Kärt Villmanniga ning ühiselt tutvustati üliõpilastele festivali lugu, olemust ja eesmärke. Tudengitele toodi välja erinevad märksõnad ning kirjeldati, milliseid mõtteid ja tundeid võiks plakat endas kanda. Inspiratsiooni ammutasid noored väljenditest nagu sõnarock, kohtumispaik, avatus, kaasaegsus, kaasamine, erinevaid arvamusi soosiv, positiivsus, helgus ja soojus. Lisaks mõeldi kaasa küsimuses „Miks me Arvamusfestivali teeme ja mis sellest kasu on?“

Arvamusfestivali esindajad osalesid kahekuulises tööprotsessis sellega, et andsid igal nädalal edasiarendatud kavanditele tagasisidet. “Lõpuks vaatasime kõik kavandid pärast kõrgkoolis toimunud hindamist üle ja valisime ühe välja. See oli päris paras pähkel, sest valida oli erinevate käekirjade ja lahenduste vahel, mis tabasid hästi eesmärki. Kui varasemad plakatid olid alustavale brändile omaselt logokesksed, siis soovisime neljandal festivaliaastal astuda varasematest lahendustest julgelt sammu edasi. Just seda silmas pidades saigi valitud Sigridi loodud plakat,” rääkis Anu Melioranski.

Autori sõnul püüdis ta plakatit luues kastist välja mõelda ning nautis ka ise loomeprotsessi väga. „Tekkis teatav hasart ja kogu protsess oli lõbus ja huvitav,“ ütles Sigrid Sitnikov.

Oma võidust kuuldes otsustas ta valida Arvamusfestivali ka oma kevadise lõputöö teemaks. Selle raames valmivad Sigridi käe läbi veel print, veebibanner, Arvamusfestivali Facebooki lehe kaanekujundus, teleklipi graafika, tänukirjad, ajakiri ja palju muud.

Arvamusfestivali plakatid 2013, 2014, 2015 ja 2016

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad tahavad teada, mis virulasi kõige enam huvitab, et 21. mail neid teemasid avalikult arutada. Ideekorje kestab 20. märtsini. Ideid korjatakse aadressil narva@2019.arvamusfestival.ee. Kes elektronkirja saata ei saa või ei taha, võib oma idee käsipostiga Narva muuseumi kassasse läkitada. Narva muuseumi postiaadress on Peterburi tee 2, Narva.

Tänavu 21. mail Narva linnuse pargis peetav [eel]arvamusfestival on juba teine. Ideekorje ongi ajendatud eelmise festivali kogemustest. Korraldajate soov on arutada teemasid, mis puudutavad narvalasi ja ülejäänud virulasi kõige rohkem, mitte arutada neid küsimusi, mis korraldajate arvates võivad siinsetele inimestele olulised olla. „Tõenäoliselt ei ole olemas spetsiifilisi Narva teemasid, küll aga on olemas valdkondi, mis puudutavad Ida-Virumaad või isegi kogu Virumaad rohkem kui ülejäänud Eestit,“ sõnas Narva [eel]arvamusfestivali projektijuht Ivo Posti.

Eelmisel aastal räägiti vene koolidest Eestis, kodanikualgatusest ja -vastutusest ning sellest, kas inimesele luuakse inforuum või ta loob selle ise.

Festival kestab kuus tundi. Selle aja jooksul jõuab põhjalikult käsitleda nelja teemat. Ideekorje käigus pakutud ideid aga arutletakse ka festivali partnerite telkides ja stendidel. Samuti on tänavu kavas ka Hyde Park’ist innustust saanud vaba kõnetool.

Narva [eel]arvamusfestivali programm valmib Ida-Virumaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Korraldajad soovivad luua erakonnapoliitiliste eesmärkideta arutelu- ja mõttevahetuspaiga, mille eesmärk on arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ja inspireerida siin elavaid inimesi oma elu mõjutavatel teemadel mõtlema, sõna sekka ütlema ja muutusi ise eest vedama. Tegemist on 12.-13. augustil toimuva Arvamusfestivali, mis tänavu Paides juba neljandat korda aset leiab, eelüritusega. Esimest korda korraldati Narva [eel]arvamusfestivali mullu kevadel.

Üks suur festival ei saa üle ega ümber suhtlemisest teistega. Olgu selleks siis festivali külalised, ajakirjandus või isegi erinevad festivali korraldusmeeskonna liikmed. Uurime, kes on need tublid vabatahtlikud, kes tänavuse Arvamusfestivali eel ning festivali ajal toovad teieni kõige värskemad lood ning infokillud festivalist.

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiim on tänavu suurematest suurim. “Kuna festivali loovad vabatahtlikud, kes panustavad oma vaba aega ja jõudu uskudes, et festival on seda tõesti väärt, siis ma soovin, et tegemine ise oleks inimestele naudinguks ja inspiratsiooniks, et meie meeskond oleks rohkem kui lihtsalt kolleegid, et meil tekiks tugev tunne: festival on meie kõigi tehtud!”, rääkis kommunikatsioonijuht Katerina Danilova oma ootustest järgnevale poolele aastale. Seitse kommunikatsioonitiimi rakukest hoolitsevad nii festivali blogi, fotode, korrektse keelekasutuse, meediasuhete, venekeelse kommunikatsiooni, festivali ajakirja kui ka kogu festivali meeskonnasisese kommunikatsiooni eest. Kuna kommunikatsioonimeeskond on kiirest kasvanud, plaanime sel aastal keskenduda väliskommunikatsioonis rohkem festivali mõjule ning selle arutelude kasule. “Eelmiste aastatega on õnnestunud luua meist pilt kui hea õhustikuga festivalist, mis inspireerib uutele tegudele ja võimaldab uute ja vanade mõttekaaslastega kokku saada ning see sõnum peaks kindlasti ka sel aastal jääma. Samas aga soovime rohkem rääkida diskussioonide sisust, festivali heast arutelutavast ja vajadusest kanda meie festivali väärtused ka kõigile ühiskondlikele diskussioonidele üle,” ütles Katerina. “Kindlasti soovitan jälgida kõiki meie infokanaleid – peaaegu terve aasta vältel saab palju huvitavat kuulda!”

Mis on sisekommunikatsioonitiim?

Sisekommunikatsioonitiimi vaimu tunneme kõige paremini Facebooki grupis “Arvamusfestivali meeskond” ning festivali uudiskirjades. Tiimi eesmärgiks on tagada, et iga festivali korralduses osalev rakuke oleks teadlik kõigest vajalikust ning et informatsioon meeskondade vahel liiguks kiiresti ja vabalt. “Tahame, et meie iga tegija mõistaks, kuidas just tema panusega festival õnnestub. Sellega tegeleme nii festivali eel kui ka ajal. Suure pildi loomisel mängivad olulist rolli ka tiimijuhid, kellele me neis ja muudes tegevustes nõu anname,” rääkis sisekommunikatsioonitiimi juht Maarit Cimolonskas. “Festivali loovad inimesed ja igal neist on oma nägu ja oma lugu. Oma kõigi toetavate tegevuste kaudu näitame üha enam vabatahtlikele neid nägusid. See tähendab, et info edastajaks on paljuski selle info omanik,” ütles Maarit. “Sel aastal oleme rohkem sotsiaalmeediasse kolinud, kus ägedatest uudistest, üritustest ja muust tähtsast jooksvalt Facebooki grupis jutustame. Lisaks teeb festivali uudiskiri sel aastal läbi uuestisünni – lisaks tihemale ilmumisele muutub ka uudiskirja senine struktuur.” Kõige selle eest hoolitseb vaid kaheliikmeline meeskond, kel sellest hoolimata on kogemust palju. “Sisekommunikatsiooni tiimis on täna Kerly ja mina,” ütles Maarit. “Meie tandem töötab hästi, Kerly on juba vana kala festivali organiseerimise ja hingeelu tundes, mina toon juurde sisekommunikatsioonijuhtimise teadmist.”

Mis on keelekorrektuuritiim?

“Keelekorrektuuri ja tõlgete tiim on Arvamusfestivali uusim tiim. Otsime alles oma kohta päikese all,” ütles Annely Tank, keeletiimi juht. “Meie peamiseks ülesandeks on tagada, et Arvamusfestivali lipukirja all avaldatavad tekstid oleksid igas ilmumiskeeles korrektsed. Püüame olla tubliks abikäeks kogu suurele meeskonnale, ennekõike kommunikatsiooni-, turundus- ja programmitiimile,” ütles Annely. “Ühest küljest on meil võimalus sisse tallata oma rada, kuna eelmistel aastatel pole sellist tiimi olnud. See on põnev ja innustav väljakutse. Teisalt on meile kõik uus. Enamik meie liikmeskonnast pole Arvamusfestivalil vabatahtlikuna varem osalenud.” Annely sõnul on keeletiimi poolt kaetavaid keeli sel aastal üpriski palju ning vajadusel võib tõlkida festivali tekste isegi ungari keelde. “Meie meeskond on veel aegamööda täienemas, aga hetkel on meid kuus. Stuart on meie kogenuim vabatahtlik, olles festivaliga kauem seotud olnud. Tema ülesandeks on ingliskeelseid tekste toimetada, kuid ta on ka teistes tiimides aktiivne meeskonnaliige. Polina kätte usaldame sajaprotsendiliselt kõik, mis vajab tõlkimist vene keelde, ühtlasi ta ka toimetab venekeelseid tekste. Meie meeskonnas on kolm eesti keele toimetajat. Kaie töötab igapäevaselt eesti keele õpetajana ning teab kõike sellest, mis puudutab uusimaid keelenõudeid ja nõuandeid. Liinale võib lisaks eestikeelsetele tekstidele lähetada kõik, mis puudutab saksa keelt. Ta on mõnda aega Saksamaal elanud-õppinud ning tulistab Deutsche’t puusalt. Elina keelevaist, toimetamiskiirus ja lustlikkus teevad temast ühe väga mõnusa tiimikaaslase, kelle peale võib alati loota,” rääkis Annely. “Minu ülesandeks on nende viie andeka inimese tööpõldu viljakana hoida ning hallata meie meiliaadressil toimuvat infoliikumist. Hetkel tegelen ka tekstide tõlkimisega inglise keelde. Kui kunagi peaks juhtuma, et mingil põhjusel tekib näiteks ungarikeelseid tekste, siis need võib julgelt mulle saata!”

Mis on venekeelse kommunikatsiooni tiim?

Venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesanded on üpriski sarnased ülejäänud kommunikatsioonitiimi tööle, kuid tiimijuhi Olga Korneitsiku sõnul on venekeelse kommunikatsiooni tiimi ülesannetes siiski mõned eripärad. “Meie tiim otsib programmist välja erinevad arutelud, mis võiksid huvi pakkuda just venekeelsele inimesele. Näiteks arutelud seoses Venemaaga ja Ukrainaga ning Ida-Virumaa väljakutsed,” rääkis Olga ja lisas, et on õnnelik, et sel aastal on venekeelse kommunikatsiooni meeskond suurem kui varasemalt. “See tähendab, et festival muutub populaarseks, inimesed peavad festivali oluliseks, annetades oma aega ja energiat. Sel aastal ilmub Facebooki kanal vene keeles ning arendame ka venekeelset blogi.” Venekeelse kommunikatsiooni tiim koosneb juba praegu suuresti professionaalidest, sest valmib kommunikatsiooniekspert Olga, ajakirjanik Arturi ning isegi väitluskunsti harrastajate koostöös. Peagi otsime tiimi uusi liikmeid!

Mis on meediasuhetetiim?

“Meie ülesanne on vahendada Arvamusfestivali sõnumeid ajakirjandusele, olla kontaktis ajakirjanikega kui inimestega, kes kajastavad Arvamusfestivali meedias, ning hoida silm peal meedias toimuval,” rääkis meediasuhetetiimi juht Nänsi Männik. “Meediasuhete töö algab oluliselt varem, kui festival ise algab. Näiteks tänavu alustasime jaanuari alguses, mil algas ideekorje ja selle kommunikatsioon. Meie töö kestab umbes sügiseni välja,” ütles Nänsi. Tema sõnul on kõige selle juures oluline inimestele selgitada, et Arvamusfestival ei piirdu vaid kahepäevase festivaliga, vaid selle mõju ulatub kaugele enne ja peale festivali. “Seda tuleks käsitleda kui üht sisukat ettevõtmist, mis soovib edendada siinset arvamuskultuuri, ja see idee elab meis aasta läbi. Sellega seonduvalt me tüürime selle poole, et festivali “eluiga” oleks ka meedias pikem kui varem: alustame asjadest rääkimisega enne suve ja jätkame ka pärast festivali lõppu sügisel,” sõnas Nänsi. Kogu meediasuhetetiim koosneb professionaalidest, kes veedavad oma igapäevatöö samuti suheldes meediaga. “Mina, Liina, Inga ja Olga oleme kõik kommunikatsiooniinimesed ka oma põhitöös. Liis ja Henri on ajakirjanduses tegevad inimesed. Ma arvan, et kohati on see hea, sest siis kõik inimesed teevadki seda, mida nad mängleva kergusega juba oskavad. Teisalt tekib vähem millegi täiesti uue kogemist,” rääkis Nänsi.

Mis on blogitiim?

“Blogitiimi ülesanne on jagada infot festivaliga kaasneva kohta nii enne festivali, festivali ajal kui ka pärast festivali meie blogis. Näiteks tutvustame me festivali arutelualasid, uuendusi ning seda, kui kaugel festivali valmimine on,” rääkis blogitiimi juht Ann Trummal. Tema sõnul ulatub blogitiimi töö aga kaugemale tavapärasest festivali töökäigu kajastamisest. Plaanis on avaldada mitmeid arvamus- ja persoonilugusid, lisaks võib blogist peagi leida ka intervjuusid festivali loojatega. “Võrreldes eelmiste aastatega soovime tekstides sel aastal näha rohkem kirjutajate enda personaalset stiili, mis tähendab, et sel aastal on kõigil blogijatel vabamad käed oma lugude kirjutamisel. Jätkuvalt aga laseme blogijatel ise valida, millistel teemadel nad kirjutada soovivad, sest sel viisil on neil palju suurem motivatsioon heade lugude kirjutamiseks,” ütles Ann. Sel aastal on festivaliblogi usaldatud suuresti noorte ajakirjandustengite kätte, kes oma oskusi festivali teemade kajastamisel proovile saavad panna. “Meie meeskonnaliikmed on eranditult noored inimesed, mis tähendab, et meie blogi on igas mõttes päris värske sisu ja näoga. Meie tiimis on lausa neli ajakirjandustudengit, kes on ülikoolis õppinud uudis- ja huviväärtuslike lugude kirjutamist. Meie blogi on suurepärane võimalus noortel enda kirjaannet arendada ning tunda saada, mis tunne on olla reporter ühes ääretult sõbralikus kollektiivis,” sõnas Ann.

Lisaks kõigele sellele hoolitseb kommunikatsioonitiim selle eest, et festivali ajal saaks meie osalejad mugavalt tutvuda festivaliprogrammiga paberkujul. Teist aastat järjest valmib festivali ajakiri Sõnarock Mariliis Pinni targal juhendamisel. Kuna festivali õhustik, vaim ja osalejate emotsioonid jõuavad ka piltidele, tuleb tänada meie fototiimi Tauno Tõhki juhtimisel. Fototiimis jätkavad sel aastalnarvakad Maria Kullamägi ja Anna Markova, paidekas Mehirt Ennus ja tallinlanna Kärt Vajakas. Fototiimi saab pildistamas näha ka meie igakuises festivalklubis. Soovitame juba praegu mälestuste värskendamiseks vaadata eelmise aasta festivali pilte meie flickr’is!

Margo Loor, SpeakSmart arendusjuht ja endine Arvamusfestivali sisutiimi juht, kirjutab kolmest olulisest mõttest, millega arvestada, enne kui esitad oma teema Arvamusfestivali kavasse.

Arvamusfestival toimub sel suvel neljandat korda. Olen esimesel kolmel aastal olnud hästi palju festivali sisuga seotud, sisutiimi juhtinud, teemasid valinud, ise arutelusid korraldanud ja teisi modereerinud ning moderaatoreid koolitanud. Kuna sel aastal on vähem aega festivali toimumisse panustada, aga festival peaks tulema sisukam kui kunagi varem, mõtlesin kaasa aidata oma tähelepanekute jagamisega. Parajasti on käimas festivali teemade väljapakkumine, mis tähendab, et paljudes organisatsioonides üle Eesti mõeldakse sellele, kuidas augustis ühte head arutelu püsti panna. Allpool mõned mõtted sammude kohta, mis tunduvad mulle sellel teel olulised.

1. Hea arutelu õnnestub luua siis, kui eesmärgiks seatakse hea arutelu. Lühidalt – sõnastage oma eesmärk. Kui algusest peale on eesmärgiks näiteks “informeerida inimesi teemal ….”, pole ju üllatav, et välja tuleb veidi kuiv ning ühepoolne mõttevoog. Arvamusfestivali reeglid muidugi ei ütle sõnaselgelt, et festival peaks olema ainult arutelude koht. Kindlasti oleks isegi huvitav, kui aeg-ajalt formaadivormide piire proovile pannakse ja tehakse näiteks tunnine ülihästi läbilavastatud monoloog. Lähtun siinkohal aga eeldusest, et suurem enamik teemasid püstitavaid organisatsioone peab silmas siiski moel või teisel toimuvat dialoogilist sündmust ning otsivad viise, kuidas sellest vormist maksimumi võtta. Eesmärk võib muidugi olla palju detailsem, kui ainult “teeme suurepärase arutelu”. Näiteks kui ma ise vabaühenduste liidu EMSL nõukogu esimehena arutelu korraldaks, võiksin eesmärgiks panna midagi sellist: “korraldame kaasahaarava arutelu, mis toob kõigi osalejate jaoks hästi selgelt välja katuserahade probleemis vastanduvad väärtused ja loob mõned uudsed lahendusmõtted katuserahade süsteemi ümberkujundamiseks”. Ideaalis on siis veel nii, et festivalil toimuv arutelu ei ole eraldiseisev nähtus, vaid lihtsalt fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub. Selle ideaali saavutamise üks olulisemaid momente on arutelu hoidja ehk inimene, inimeste grupp või organisatsioon, mis teemaga edasi tegeleb ning ei lase festivalil tekkinud mõtetel ära kuhtuda. Arvamusfestivali korraldustiim kindlasti ei suuda festivalil tekkivad tuhandeid mõtteid ise ellu viia ning pole seda kunagi ka oma eesmärgiks seadnud. Kokkuvõttes on esimene soovitus seada eesmärgiks hea ja kestva arutelu loomine ühiskonnas, mille fookuspunkt on augustikuisel Paide vallimäel.

2. Hea arutelu võib juhtuda kogemata, kuid tõenäosus on palju suurem, kui keegi selle korralikult disainib. Lühidalt – leia arutelu disainer. Kujutage ette, et ühel inimgrupil palutakse ehitada auto, aga kõikide grupi liikmete jaoks on see kõrvalülesanne. Üks toob ühe ratta. Kaks nädala hiljem teine toob teise ratta. Millalgi tuleb kellelegi meelde, et “oh pagan, esiklaasi on ju ka vaja” ja neljas vaatab, et kodus on parajasti üks tool üle ja toob selle kaasa auto istmeks, et saaks oma “linnukese kirja”. Ilmselt mingit Teslat siit kokku ei tule, eks? Ometi just nii käib sageli arutelude korraldamine – küll kamba peale tehtud saab. Aga ei saa. Kui tahate head arutelu, leidke üks inimene, kellele see saab põhiülesandeks. Ideaalis on see inimene professionaalne arutelu disainer ning ta ei pea ilmtingimata olema oma maja seest. Arutelu disaini on võimalik teenusena edukalt sisse osta. Tema mõtleb läbi tervikpildi, sõnastab eesmärgist lähtuvalt teema, paneb paika formaadi, esinejate arvu jpm. Mõistagi võib ta osasid sellest tervikust delegeerida, muuhulgas ka näiteks modereerimise, kuigi arutelu disainer ja moderaator võivad ka olla ühes isikus. Kokkuvõttes on teine soovitus leida üks vastutaja, kes disainib arutelu kui grupiprotsessi tervikuna, lähtudes varem seatud eesmärgist.

3. Hea arutelu jaoks on vaja huvitavaid osalejaid. Huvitav ei tähenda tingimata tuntud. Osaleja ei tähenda tingimata lavale või paneeli kutsutud osalejat. Arvamusfestivali põhimõtted ütlevad, et kõik inimesed arutelu juures on osalejad. Nii kutsutud osalejad ehk panelistid kui ka need, kes kogunevad alale arutelu alguses. Nii et mõelge välja, millega saada võimalikult huvitavate, eriilmeliste seisukohtade esindajad oma arutelusse ja olete astunud suure sammu lähemale heale arutelule. Kuidas täpselt neid huvitavaid inimesi leida, on teinekord muidugi keeruline küsimus, aga näiteks inimesed, kellel on kas vahetu või tavapärasest erinev perspektiiv teemale, annava sageli huvitavat sisu arutelusse. Teoreetiliselt arutleda kodutuse üle suudavad ju paljud, aga kui oled kunagi istunud Vasara tänava varjupaigas ja kodutute meestega koos vanast boršipurgist teed joonud ning juttu ajanud, on Su perspektiiv mõnevõrra huvitavam. Eelmisel Arvamusfestivalil aitasin disainida ja modereerida arutelu lastekaitseseaduse üle. Ühe esimese asjana tegin arutelu korraldavale organisatsioonile ettepaneku võtta üheks arutlejaks ka mõni laps. Suvel toimunud arutelus andis osalenud tüdruk väga mitu toredat ja huvitavat mõtet ning vaadet, ilma milleta ei oleks me kindlasti nii hea aruteluni jõudnud. Kokkuvõttes – kutsu arutlema huvitavad osalejad.

Loomulikult võib välja tuua ridamisi teisi hea arutelu tingimusi. Intrigeeriv teema sõnastus. Põnev formaat. Ilus telk ja mugavad toolid. Üllatav kõrgtehnoloogiline visuaallahendus. Kuulus teleajakirjanikust moderaator. Ma ei taha ühtegi nendest momentidest nimetada ebaoluliseks, kuid uskuge, kui te ülalöeldud kolm asja paika saate, lähevad need ülejäänud momendid juba oluliselt lihtsamalt õiget rada.

Soovin teile põnevate arutelude korraldamise naudingut!

Algselt oli tekst avaldatud moderaator.ee lehel.

Arvamusfestivalile, mis juba neljandat aastat järjest sünnib paljude erinevate organisatsioonide ja inimeste koostöös, saab sellel aastal aruteluteemasid esitada 31. jaanuarini.

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Seetõttu kutsume kaasa lööma kõiki inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma arutelud Arvamusfestivalile. Kui mõni otsus vajab läbimõtlemist, mõni teema püstitamist, mõni küsimus sügavamat arutelu, mõni vaatenurk ja uus teadmine tutvustamist, siis on aeg pead koos kokku panna ja luua asjakohane arutelu selleaastasel Arvamusfestivalil.

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ettepanekuid ootame 31. jaanuarini. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, inglisekeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused.

“Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline, ja korraldada Arvamusfestivalil arutelu kitsamas või laiemas ringis, kaasata uusi inimesi ja koguda värskeid ideid ja lahendusi,” julgustab Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Kui Arvamusfestival alustas 2013. aastal vaid kaheksa partneriga, siis viimati aitas festivali õnnestumisele kaasa üle 100 organisatsiooni. Tänavu ootame arutelude programmi ühiselt looma vähemalt sama palju partnereid,” sõnab Lauring.

Miks on Arvamusfestivalil osalemine minu organisatsioonile kasulik?

Kahe viimase festivaliaasta tagasisideküsitlustest teame, et arutelualade korraldajad hindavad festivalil osalemist kõrgelt. Kõige rohkem – lausa 90% arutelualade korraldajate sõnul – väärtustatakse võimalust oma seisukohti teistega jagada. Mis aga veel olulisem – üle 80% korraldajatest on saanud festivalil kaasalöömisest uusi teadmisi ja olulist tagasisidet, inspiratsiooni, ideid ja tegutsemisjulgust edasiseks ning leidnud oma teemale või ettevõtmisele mõtte- ja tegudekaaslasi.

Iga arutelu korraldaja kogemus on eripärane – arutelu loomise tulemus ja pikaajaline mõju sõltuvad eelkõige iseendast. Kuidas oma vestlusringi eesmärgistada, keda ja kuidas osalema kutsuda ning kellega koostööd teha sõltub just korraldajast. Tuues oma teema Arvamusfestivalile, saab iga korraldaja osa põnevast koostööprotsessist. Mida festivali lõppedes saadud kogemustega edasi teha ning kas tekkinud inspiratsioon ja uued kontaktid ka uuteks algatusteks vormida on meie endi teha.

Millised ideed on oodatud?

Arvamusfestivali külastavad tuhanded Eestimaa inimesed, kes väärtustavad väga kõrgelt festivaliprogrammi aruteluteemade mitmekesisust. Festivalil osalejad otsivad võimalust saada uut infot saada ja kuulata tarka arutelu, aga oluline on ka võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja enda arvamus välja öelda. Ootame arutelusid teemadel, mis meid kõiki igapäevaselt puudutavad, kuid sama olulised on ka teemad, mis vaatavad Eesti ja välismaailma tulevikku.

Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka venekeelsed, ingliskeelsed ja mitmekeelsed mõttevahetused. Oodatud on teemad nii minevikust, olevikust kui tulevikust. Julgustame küsima neid küsimusi ja ette võtma neid teemasid, millele teil endal ei ole vastuseid. Las Arvamusfestival olla see koht, kus pöörame piisavate vastuste ja lahendusteta teemadele tähelepanu ja leiame üheskoos lahendusi.

Oodatud on nii algsed ideed kui väga läbimõeldud ettepankud aruteludeks või muudeks sündmusteks Arvamusfestivalil. Eeldame aga, et ideede esitajatel on valmisolek ja paindlikkus teha nii korraldustiimi kui teiste sarnasel teemal ideede esitajatega tihedalt koostööd idee vormimisel lõplikuks aruteluks.

Kui Sa pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saad aimu programmist.

Kui soovid rohkem infot, saad vastused oma küsimustele programmijuhilt Maiult.

Kas oodatud on vaid arutelud?

Arvamusfestivalile on oodatud kõik põnevad võtted, vormid, eksperimendid ja sündmused, mis aitavad kaasa arutelukultuuri edendamisele. Kõik, mis aitab igapäevasest virr-varrist esile tõsta meile olulised teemad ja murekohad, panevad meid mõtlema või aitavad saada selgust, juhivad meid koostööle, uute ideede, lahenduste ja ettevõtmisteni.

Arvamusvahetuse jaoks ei pea kasutama vaid paneeldiskussiooni vormi, mida näeme televisioonis vestlussaadetest ja kogeme enamasti konverentsidel. Ootame kaasavaid töötubasid, grupiarutelusid, väitlusi ja debatte, maailmakohvikuid,  kiirkohtinguid jms.

Kui soovite arvamust avaldada kas muusika või mängu, kujutava-, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see teretulnud. Arvamusfestivali programm on saavutanud mitmekesisuse teemade valikus. 2016. aastal aita meil pakkuda ka mitmekesist osaluskogemust!

Kuidas esitada oma arutelu teema?

Palun kirjuta endast ja oma aruteluteemast SIIA. Ootame arutelude ideid 31. jaanuarini!

Kõigilt ideede esitajatelt eeldame valmisolekut pakutud ideed ka ellu viia ning arutelu korraldamises osaleda. Arvamusfestivali korraldustiim ei võta ise ühtegi ideekorjes laekuvat aruteluideed korraldada. Me väärtustame kodanikualgatust ja isetekkelisust – omalt poolt loome  mõnusa õhustiku ning laia avalikkuse tähelepanu tõmbava platvormi teie teemadele ja aruteludele!

Mis nendest ideedest edasi saab?

Kõigist jaanuari-veebruari jooksul kogunenud ideedest näeme, milliseid “arutelualasid” Arvamusfestivalile tänavu püstitada tuleks. Märtsis viime omavahel kokku sarnastel teemadel ideid esitanud inimesed ja organisatsioonid. Edasi mõtlete juba ühiselt, millest teie teemalaval täpselt räägitakse, kuidas räägitakse ja millised füüsilised esemed selles paigas asuvad. Kuni augustini oleme teile toeks eelmiste aastate kogemuste ja õppetundidega, hea nõuga, kontaktide vahendamisega.

Kui Sinu või Sinu organisatsiooni idee festivali sisu osas ei mahu “aruteluala” raamidesse, siis kirjuta meile ikkagi. Ainult läbi värskete ideede lisandumise saab festival kasvada ja areneda. Arvamusfestival on kõigile avatud. Lisaks saab ka tänavu üles astuda vaba mikrofoni laval ja sealt mõttekaaslasi otsida.

Tekkis küsimusi?

Pöördu programmijuhi Maiu Lauringu poole – maiu.lauring@arvamusfestival.ee.

2016. aasta 12.­–13. augustil toimub taaskord Arvamusfestival – kaks päeva täis põnevaid arutelusid, muusikat, vanu sõpru ja uusi tutvusi Paide Vallimäel. Kuid kõik see ei teki iseenesest. Uue sõnarocki loomisel saad abiks olla just Sina!

Möödunud, järjekorras kolmandal Arvamusfestivalil osales kokku 10 000 inimest. Need inimesed jõudsid Paidesse aga festivali rohkem kui 300 vabatahtliku töö tulemusena. Nüüd on kätte jõudnud õige hetk otsida inimesi, kes aitaksid kaasa järgmise, juba neljanda Arvamusfestivali sünnile. Kas soovid kaasa aidata oma erialal või hoopis seal, kus töökäsi parasjagu vaja on? Oma koha leiame kõigile, sest kõik abilised on teretulnud.

Vastutasuks saad Sa kogemuse, millesarnast mujalt ei leia. Arvamusfestivali vabatahtlikuna leiad hulgaliselt uusi tutvusi, saad vahvaid kogemusi ja võimaluse aidata kaasa Eesti arutelukultuuri edendamisele. Festivalimeeskonna inimenergia on erakordne. See, kuidas me festivali ette valmistame ja korraldame, on ainulaadne – teeme seda nii, et meil on teadmine ja tunne, et ükskõik kui väikest või suurt osa keegi meist teeb, on ta oluline ja vajalik. Kui festival on käes ja Sa näed neid tuhandeid, kes Vallimäel arutelult arutelule liiguvad või murul rätsepistes istudes ennastunustavalt mõtteid vahetavad, siis võid uhkusega endale otsa vaadata ja öelda: „Mina olen aidanud need inimesed siia tuua!“ See tunne on kuudepikkust kirjutamist, planeerimist, korraldamist ja organiseerimist kuhjaga väärt. Arvamusfestival saab valmida vaid sadade inimeste ühise jõupingutuse tulemusel. Üheskoos on võimalik teha meie ühiskonna jaoks üks suur heategu ja tuua Vallimäele kokku inimesed üle kogu Eesti, kes kõik oma mõtteid ja ideid jagades muudavad ehk end ja enda ümber olevat maailma veidi paremaks.

Kui Sinus tärkas soov tulla Arvamusfestivalile vabatahtlikuks, siis kliki SIIA ja leia endale huvipakkuv roll (või paku enda roll ise)!
Inspiratsiooni saamiseks tutvu 2015. aasta vabatahtlike tiimiga ning vaata, miks nemad oma vabatahtlikku kogemust sügavalt hindavad.

Tähelepanekuid Arvamusfestivalist jagasid arutelusid kuulanud Richard, Indrek, Illimar ja teised. 

Richard: “Panin tähele, et noored päriselt ka mängivad malet. Tundub nagu see oleks eriti trendikas. Äge! Mõtlesin ka hiljuti selle peale, kuidas minu kodus Inglismaal ei saaks selline festival kunagi aset leida, eriti veel tasuta. Britid on üsna tulised, eriti kui tegemist on poliitikaga-kaks rivaali kõrvuti aladel küll debatte läbi viia ei saaks.”

Indrek ja Illimar: „Me just tulime Rahva Raamatu aiast ja kuulasime arutelu „Meie aja kangelased”. Kõlama jäi mõte, et pigem on tänapäeval kangelasteks tavainimesed mitte riigipead, ilukirjanduslikud kangelased ega metsavennad.”

Indrek: „Siin on nii palju erinevate ideede ja mõtetega inimesi, aga ometi on õhkkond positiivne ja meeldiv. Igast nurgast kostub mõnus jutuvada ja sumin. Tundub, et keegi ei taha midagi muuta, vaid pigem näidatakse hetkelist olukorda. Kõige tähtsamaks pean aga seda, et inimestel on võimalus südamelt mured ja rõõmud ära rääkida!”

Taive: „Oleme pisteliselt alasid läbi käinud ja kuulanud arutelusid, millest on meelde jäänud valitud mõtted ja infokillud. See annab meile omakorda võimaluse tekkinud ideid suuremas sõprade ringis arutada. Arvamusfestival annab justkui platvormi, mille kaudu saab genereerida omi mõtteid ja jõuda järeldusteni, mis kogemuste kaudu tekivad.”

Rahel: „Mulle meeldib Arvamusfestivalil kõige rohkem multikakoobas. Täna vaatasin Lottet ja Nöbinina.”

Eve: „Kõik need inimesed, kes festivalile on tulnud, mõistavad üksteist ja oskavad meie riiki edasi viia. Eriti olen tähele pannud, kui sümpaatsed on noored inimesed, tõeliselt lahedad inimesed. Minu jaoks on põhiline, et me poleks ülekohtused, vaid usuks enda suutlikkuse ja ellu!”

Fotode autor: Reet Taniel

Festivali esimese päeva lõpetas suur avatud Eesti tulevikuloo arutelu, mille käigus unistati üheskoos Eestist veerandsaja aasta pärast. Arutelu juhatasid sisse Ruti Einpalu, Valdur Mikita ja Ville Jehe. Kokku käis meie kodumaa tuleviku üle mõtisklemas ligi 120 inimest.

„Tänane õhtu paneb aluse ühele protsessile, mille eesmärk on koguda lugusid selle kohta, milline võiks Eesti tulevikus olla. Võtame ajahorisondiks 25 aastat. Mõtleme, et milline võiks olla meie Eesti neile lastele, kes siis sünnivad. Milline on see unistuste Eesti, milles ihkame ise elada. Kõik meie mõtted ja unistused, mille täna välja ütleme, on need killud, millest tuleviku mosaiik kokku pannakse,“ selgitas Eesti tulevikuloo sisujuht Ruti Einpalu.

Arutelu sissejuhatuses rõhutati, et tulevikulugu kui grupiarutelu põhineb eelkõige koostööl ja teineteise mõistmisel ning ühine lugu saab sündida ühiselt mõtiskledes. „Tulevikku personaalpileteid osta ei saa. Mõnikord ei saa ka valida neid inimesi, kellega koos sinna minna, sellepärast arutame tuleviku üle koos,“ lisas Einpalu, „kõige olulisem polegi see lugu kui lõpptulemus, olulisem on, et ringis koos üksteist kuulatakse ja selles ringis toimuks mõistmine.“

Pärast sissejuhatust jagati kõik huvilised gruppidesse ja suunati koos arutelujuhtidega Orualale, kus ootasid toolide ringid, mille igaks keskpaigaks oli leegitsev puupakk. Loojuva päikese tekitatud pikkade varjude all algas mõtisklus, millest võttis osa nii keemikuid kui kogukonnaaktiviste, insenere, avalikkuses tuntud ja vähem tuntud inimesi ning palju teisi – kõiki ühendamas soov unistada Eestist aastal 2040.

Gruppe, mida sai kokku12, juhtisid väljaõppinud professionaalid, arutelujuhid, kes teavad, kuidas viia mõnusat arutelu läbi nii, et kõik sõna saaksid. Kuna kahetunnise arutelu sisse poleks mahtunud nii kriitika kui ka unistused, siis üks arutelu reegel oli keskenduda eeskätt unistustele ja kõigele positiivsele, mis inimestele Eestile mõeldes meenub.

Esile kerkis mitmeid ja inimeste arvust tingituna väga erinevaid teemasid. Räägiti vaikusest, Eesti lõhnadest, loodusest ja paljust muust. Näiteks ühes grupis küsiti, kas keegi on tundnud õitseva sireli lõhna mistahes teises riigis peale Eesti. Märkimist väärivad ka ühise arutelu käigus tekkinud metafoorid nagu “eestimaalane – modernne metslane” ja “Eesti kui modernne vanaema õunapuu otsas.”

Arvamusfestivali raames on selleks korraks Eesti tulevikulugude kogumine lõppenud. Korraldajad kutsuvad aga kõiki üles Muinastulede ööl ja novembris toimuval kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustaval ühisnädalal koos Eestist unistama. Arutelu võib läbi viia ka ükskõik kus ja millal, näiteks koolis, tööl, pereringis või sõprusringkonnas. Kui sobiv aeg ja koht on leitud, siis edasine protsess toimub arutelujuhi eestvedamisel Arvamusfestivali tiimi koostatud juhendi põhjal.

Aitäh kõigile, kes Paides unistamas käisid!